lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevalt ja 20.09.2012.a. koostatud väärteoprotokollilt 20120920225602, on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 22.10.2012. a. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 20.09.2012.a. ning kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt väärteoprotokollist on menetlusalune isik esitatud isikut tõendava dokumendina EV juhiloa nr. xxx. Järelikult oli isik menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08). TL on kohtuvälise menetleja otsuse 01.11.2012.a. kätte saanud. Nimetatud asjaolu tõendab tema allkiri väärteotoimikus oleval otsusel. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 05.12.2012.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise tähtpäevaks oli 06.11.2012.a. Kohtule esitatud taotluses on kaitsja märkinud, et TL tutvus otsusega 01.11.2012.a. ning esitas selle peale kaebuse, peale mida ootas TL tagasisidet edasise menetluse kohta. Kohus kontrollis kohtute infosüsteemis (KIS), kas TL on kohtule esitanud kõnealuse kaebuse 16.10.2012.a otsuse peale, kuid nähtuvalt KIS-is olevatest kannetest on TL kaebuse esmakordselt kohtule esitanud 05.12.2012.a. Ka kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus ei ole kaebust ega ka mingisugust märget selle kohta, et TL oleks kaebuse PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 2 liiklusmenetlustalituse 16.10.2012.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2230,12,034929 esitanud Põhja Prefektuurile. Vastavalt
lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). TLil niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei nähtu. Kohus leiab, et kaebuses on esitatud pelgalt TLi paljasõnaline väide kaebuse esitamise kohta. Kaebusest ei nähtu, kellele on kõnealune kaebus edastatud, millal on kaebus esitatud ning kas TL esitas kaebuse posti või elektronposti teel. Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit, mis kaebaja väidet kinnitaks. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse ajaolu esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja poolt taotluses toodud väide, et postiga saadetud kaebus ei jõudnud adressaadini, kuigi tema järgis seaduses sätestatud tähtaega, kuid kaebust ei võetud menetlusse, ei ole usutav. Käesolevas väärteoasjas kaebetähtaja möödalaskmise põhjuste mõjuvust hinnates arvestab maakohus ka asjaolu, et kohtuvälise menetleja 16.10.2012.a väärteoasjas nr 2230,12,034929 tehtud otsuse vaidlustamisviites on selgitatud, et Otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule menetlusosalisele s.t. kaebuse esitamise viimane 6.11.2011.a. Maakohus asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisviite täieliku selguse tõttu ei saanud kaebajal olla mingit ebaselgust selles, millisesse asutusse oleks tulnud kaebus kohtuvälise menetleja otsusele esitada. Kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse asjaoluna ei ole käsitatav kaebaja väide, et ta küll esitas kaebuse, kuid seda ei võetud menetluse, kuna see väidetavalt adressaadini ei jõudnud. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit kaebuse varasema esitamise kohta, siis on kohtul alust kahtlustada, et kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses märgitud põhjendused on otsitud ning ajendatud soovist vabaneda võimalikust vastutusest. Kohtul ei ole kahtlust, et kui kaebus oleks esitatud, siis oleks see kindlasti ka adressaadini jõudnud ning sõltumata kättesaamise ajast, oleks igal juhul isiku kaebus materjalide juurde lisatud. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et TL ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele.
lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast
lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. 3 Kohus juhindub KrMS §-st 172,
lg 2 p 1, § 193 Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.