KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. augustil 2018.a Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-1364 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Koht

§ 72lg 1 ja 2) toimepandud rikkumises, s.o.

liiduvälisest riigist Eestisse tollisoodustusega toimetatud ja tollijärelevalve all oleva kaubaga teadvalt ebaseaduslike toimingute tegemine. Kohus leiab, et vaidlust ei ole alljärgnevates asjaoludes ning tõendamist on leidnud alljärgnev: K.F juhatuse liige Hendrik Indrek Saar toimetas ATA-märkmiku nr xxx alusel Eestisse väikebussi Chevrolet Express ja teades, et antud sõiduk on toimetatud Eestisse ajutise impordi protseduuriga maksuvabalt näitusel või messil esitlemiseks ja on tolli järelevalve all ning seda sõidukit ei tohi töödelda või remontida. Asjas kogutud kirjalike tõenditega ega ka kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud J T ütlustega ei ole tuvastatud, et antud sõidukit on esitletud näitusel või messil, tunnistaja väitel pidi küll mingi demo olema, kuid ta ei tea, kas see toimus või mitte. Tunnistaja J. T ütluste kohaselt võttis ta väikebussil tagant salongist ära tagaistmed, küljekatted, et sõidukist saaks võtta mõõdud. Eelnevast tulenevalt ei esitanud menetlusalune isik ühtegi tõendit , et väikebuss Chevrolet Express oleks toimetatud Eestisse ajutise impordi protseduuriga maksuvabalt näitusel või messil esitlemiseks ning Maksu- ja Tolliamet on õigesti tuvastanud, et K.F juhatuse liige Hendrik Indrek Saar toimetas ATA- Märkmikuga nr xxx maksuvabalt avariilise väikebussi Chevrolet Express Eestisse muul eesmärgil, kui näitusel või messil esitlemiseks, kuid varjas seda asjaolu ATA märkmiku vormistamisel ning sellise käitumisega ta juba rikkus konventsiooni artikkel 1 punkti (

1. a)sätestatud, sest ATA -märkmiku taotlemisel märkis sõiduki toimetamise eesmärki „näitusel ja messil esitlemiseks", aga tegelikult toimetas sõiduki Eestisse mõõtude võtmiseks Väärteo materjalidest nähtub , et ATA märkmikuga nr xxx (edaspidi Märkmik) Ameerika Ühendriikidest Eestisse toimetatud sõidukist Chevrolet Express on täpselt tuvastamata ajal eemaldatud sisevooderdus, istmed, avariiliselt küljelt on eemaldatud aknaklaasid ning vahetatud rattad. Hendrik Indrek Saar ei taotlenud tollilt ajutise sisseveo protseduuril olevast sõidukist Chevrolet Express sisevooderduse, istmete, aknaklaaside eemaldamist ning rataste vahetust. Lähtuvalt Hendrik Indrek Saare ütlustest ta ei pidanud seda vajalikuks ning kasutades K.F territooriumi ja tööjõudu, tegeles tolli loata nimetatud sõiduki algomaduste muutmisega (rehvide vahetamine, vooderduse, istmete ja klaaside eemaldamine), rikkudes sellega konventsiooni artikkel 1 lg (a), Määruse nr 952/2013 artikkel 134 lg 2 ja artikli 250 lg 2 tingimusi. 5 28. 07. 2015 Komisjoni Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega (edaspidi Delegeeritud määrus nr 2015/2446) artikkel 1 p 2) kohaselt „ATA-märkmik" on ajutise impordi korral kasutatav rahvusvaheline tollidokument, mis antakse välja vastavalt ATA- või Istanbuli konventsioonile. Vastavalt 28.06.1990 Ajutise sisseveo konventsiooni (edaspidi Istanbuli konventsioon) art. 1 p. (
2. a)kohaselt «ajutine sissevedu» tähendab tolliprotseduuri, mille alusel teatud kaupu (sealhulgas transpordivahendeid) võib tolliterritooriumile sisse vedada impordimaksudest ja lõivudest vabastatuna teatud tingimustel, rakendamata majanduslikku laadi impordikeelde ega -piiranguid; sellised kaubad (sealhulgas transpordivahendid) peavad olema imporditud kindlal eesmärgil ja ette nähtud reeksportimiseks kindla ajavahemiku jooksul muutusteta kujul, välja arvatud nende kasutusest tingitud amortisatsioon. Konventsiooni Lisa A artikkel 2 lg 4 järgi kaupa (sealhulgas transpordivahendid), mida kavatsetakse töödelda või remontida, ei impordita ajutise sisseveo dokumentide alusel .Liidu tolliseadustiku, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 952/ 2013 9. oktoobrist 2013, (edaspidi Määruse nr 952/2013) artikli 211 lg 1 punkti
3. a)kohaselt ajutise impordi protseduuri kasutamiseks nõutakse tolli luba. Tingimused, mille korral on lubatud ajutise impordi protseduuri kasutamine, esitatakse loas. Ajutise impordi protseduuri võib kohaldada üksnes Määruse nr 952/2013 artikli 250 lg 2 tingimuste täitmisel:
4. a)kaup on mõeldud säilima muutmatul kujul, välja arvatud kasutamisest tingitud tavaline amortisatsioon;
5. b)on võimalik tagada tolliprotseduurile suunatud kauba identifitseeritavus, välja arvatud juhul, kui kauba liiki või kavandatavat kasutust silmas pidades on ilmne, et identifitseerimismeetmete puudumine ei too kaasa protseduuri kuritarvitamist või - artiklis 223 osutatud juhul kui ekvivalentkauba suhtes ettenähtud tingimuste täitmine on kontrollitav;
6. c)protseduuri pidaja on asutatud väljaspool liidu tolliterritooriumi,välja arvatud juhul,kui on on sätestatud teisiti;
7. d)on täidetud liidu tollialaste õigusaktidega kehtestatud täieliku või osalise tollimaksust vabastuse nõuded.Määruse nr 952/2013 artikli 22 lg 1 järgi isik, kes esitab taotluse tollialaste õigusaktide kohaldamisega seonduva otsuse saamiseks, peab esitama kogu teabe, mida tolliasutused vajavad sellise otsuse tegemiseks . Vastavalt väärteoasjas kogutud dokumentidele esitas Hendrik Indrek Saar (K.F juhatuse liige) tollile ATA M ärkmiku , et suunata ajutise impordi tolliprotseduurile sõiduk Chevrolet Express ja allkirjastas nimetatud ATA märkmiku impordilehe. Määruse nr 952/2013 artikli 23 lg 2 kohaselt taotluse alusel tehtud otsuse saaja teatab tollile viivitamata kõikidest asjaoludest, mis ilmnevad pärast otsuse tegemist ja võivad mõjutada otsuse kehtivust või sisu. Toll teostab järelevalvet tingimuste ja kriteeriumide üle, mida otsuse saaja peab täitma (Määruse nr 952/2013 artikli 23 lg 5). Tollile esitatud ATA Märkmiku valdajaks oli K.F Inc. (K.F ) ja valdaja esindajaks on märgitud nimetatud dokumendis K.F tegevjuht Hendrik Indrek Saar. Seega Hendrik Indrek Saar esitas tollile ATA Märkmiku , et toimetada Eestisse sõiduk Chevrolet Express VIN-koodiga xxx ajutise impordi protseduuriga ja kinnitas oma allkirjaga ATA märkmikus, et kõik Määruse nr 952/2013 artikli 250 lg 2 tingimused täidetakse, seal hulgas kauba säilitamine muutusteta kujul, välja arvatud kasutamisest tingitud tavaline amortisatsioon. Hendrik Indrek Saare poolt esitatud informatsiooni alusel toll aktsepteeris ATA märkmiku nr xxx ja sellega andis K.F-ile luba kasutada kõnealust Ameerika Ühendriikidest Eesti Vabariiki tollisoodustusega (maksuvabalt) imporditud sõidukit ATA märkmikus nr US 3/1613269 märgitud eesmärgil, s.o. näitusel või messil esitlemiseks kuni 16.06.2017. 6 Hendrik Indrek Saar kinnitas tollikontrolli käigus tolliametnikele, et ATA märkmiku nr xxx alusel toimetatav avariiline väikebuss Chevrolet Express VIN-koodiga xxx toimetatakse esitlemiseks näitusel. Pärast tollikontrolli Hendrik Indrek Saar toimetas ATA märkmiku nr xxx alusel sõiduki Eestisse. Vastavalt esitatud dokumentidele on ATA märkmikuga nr xxx Eestisse toimetatud sõiduk liiduväline kaup määrus nr 952/2013) artikkel 5 p 24) järgi ja on tolli järelevalve all kuni kauba staatus muutub (määrus nr 952/2013 artikkel 134 lg 1).Määruse nr 952/2013 artikkel 134 lg 2 järgi võib tollijärelevalve all oleva kauba valdaja tolli loal mis tahes ajal eelkõige kauba tariifse klassifikatsiooni, tolliväärtuse või tollistaatuse määramiseks selle läbi vaadata ja sellest proove võtta. Seega tollijärelevalve all oleva kaubaga võib teha toiminguid ainult tolli loal. Menetluse käigus tekkis tollil kahtlus, et ATA märkmikuga nr xxx Eestisse toimetatud sõidukit kasutatakse muul eesmärgil kui näitusel või messil esitlemiseks ja sellest tulenevalt kontrollis toll ATA märkmikuga nr xxx Eestisse toodud sõidukit KART Perfor-mance Trailers OÜ tegevuskohas . Menetluse käigus on selgunud, et toll ei andnud luba K.F-ile ega firma juhatuse liikmele Hendrik Indrek Saarele muude toimingute tegemiseks ATA märkmiku nr xxx alusel toimetatud sõidukiga kui esitlemiseks näitusel või messil. K.F juhatuse liige Hendrik Indrek Saar kinnitas tollile, et sõiduk esitletakse näitusel või messil, kuid ei esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et ATAMärkmikuga nr xxx ajutiselt imporditud avariiline väikebuss Chevrolet Express on esitletud näitusel või messil. Hendrik Indrek Saare kohtuistungil esitatud väited, et avariilist väikebussi Chevrolet Express esitleti K.F territooriumil eriüksuste jaoks mõeldud kinnisel üritusel ei ole ühegi tõendiga kinnitust leidnud ning menetlusalune isik keeldus avaldamast firmasid, kes väidetavalt esitlusel osalesid, viidates , et tegemist oli eriotstarbelise väikebussiga ja firmad, kes esitlusel osalesid, ei soovinud oma andmete avaldamist. Kohus leiab, et sellised menetlusaluse isiku väited on paljasõnalised ning tegelikkuses mingit näitust või esitlust ei toimunud. Hendrik Indrek Saar kinnitas oma ütlustes, et vanad sõiduki rehvid on ära visatud, sest nad olid purustatud kuulidega ja sisevooderduse ning istmete eemaldamine oli vajalik sõidukilt mõõtude võtmiseks, et teha sõiduki soomustamisega seotud ümberehituse pakkumine. Kaubandus ja Tööstuskoja 16.05.2017 vastusest nr 129 lähtub, et nendele kinnitati, et sõiduk Chevrolet Express VIN-koodiga xxx on toodud Eestisse ainult selleks, et teha sõidukist 3D joonised. J T sõnul mõõtude võtmiseks ei ole võimalik täpset ajavahemiku arvestada, võib minna mõõtude võtmiseks ühe nädala asemel kolm nädalat. Samas menetluse käigus ei leidnud kinnitamist kas olid võetud mõõdud sõidukist, mis toimetati Eestisse ATA märkmikuga nr xxx nende seitsme

§ 72lg 1) vastava väärteo toime kavatsetult Kar

S § 16 lg 2 kohaselt, sest K.F juhatuse liige Hendrik Indrek Saar teadis, et väikebussi Chevrolet Express VIN- koodiga xxx kasutatakse Eestis muul eesmärgil, kui on märgitud ATAmärkmikus nr xxx ja ei taotlenud tollilt luba muude toimingute tegemiseks. K.F juhatuse liige Hendrik Indrek Saar teadis, et tegelikult sõidukit Chevrolet Express ei esitata näitusel või messil ning K.F juhatuse liige Hendrik Indrek Saar kasutas oma firma territooriumi ATA Märkmikuga Eestisse toodud avariilise sõiduki Chevrolet Express rataste vahetamiseks, sisevooderduse, istmete ja klaaside eemaldamiseks sõidukist tolli loata. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud , et tollisoodustusega Eestisse toimetatud ja tollijärelevalve all oleva sõidukiga tolli loata toimingute tegemisega rikkus Hendrik Indrek Saar Istanbuli Konventsiooni Lisa A artikli 2 Ig-s 4, Lisa B.1 artikli 2 lg 1 p a), määruse nr 952/2013 artiklis 250 lg 2 p-des

1. a)ja
2. d)ja ATA märkmikus nr US 3/1613269 märgitud ajutise impordi tingimusi ning määruse nr 952/2013 artikli 23 lg-tes 2 sätestatud nõudeid. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku vastutusele võtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutusele võtmist (KarS § 14 lg 2).Hendrik Indrek Saar on K.F juhatuse liige ja pani eelkirjeldatud väärteo toime juriidilise isiku huvides, kuna antud tegu on toimepandud firma juhatuse liikme poolt äriühingu majandustegevuse raames . Hendrik Indrek Saar on eelkirjeldatud viisil käitudes pannud toime teo, mis vastas teo toimepanemise ajal TS § 76 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisule, s.o tolli loata teadvalt ebaseaduslike toimingute tegemine (rataste asendamine, sisevooderduse, istmete ja klaaside eemaldamine) sõidukiga, mis on toimetatud Eestisse liiduvälisest riigist (Ameerika Ühendriikidest) tollisoodustusega (maksuvabalt) ja on tollijärelevalve all, mille eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Alates 01.07.2017 vastab antud tegu TS § 72 lg 1 väärteokoosseisule ja on jätkuvalt karistatav. TS § 76 lg 2 (alates 01.07.

§ 72

lg 2) järgi on sama teo eest ettenähtud vastutus juriidilisele isikule (K.F-ile ) ja karistuseks on rahatrahv kuni 3200 eurot. K.F läbi oma juhatuse liikme Hendrik Indrek Saar on teadvalt teostanud tollikontrolli all oleva kaubaga (väikebuss Chevrolet Express VIN- koodiga xxx) ebaseaduslike toiminguid ja on pannud toime TS § 76 lg 2 (alates 01.07.

§ 72

lg 2) sätestatud väärteo, mille eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 3200 eurot. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseks tunnuseks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus (kergemeelsus ja hooletus). KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 17 lg 3 kohaselt ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. Kohus leiab, et tõendatud on Hendrik Indrek Saare poolt toime pandud õigusvastane ja süüline tegu väärteomenetluses tuvastamata ajal kuni26.04.2017 väärtegu, mille eest on ette nähtud vastutus TS §76 lg1 (alates 01.07.

§ 72lg 1) järgi. Puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Hendrik Indrek Saar on teo toimepanemises süüdi (Kar

S § 32 lg 1), kuivõrd ta on süüvõimeline ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. 8 Samuti tuleb lugeda tõendatuks, et K.F(registrikood xxx) läbi oma juhatuse liikme Hendrik Indrek Saar'e on pannud toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo väärteomenetluses tuvastamata ajal kuni 26.04.2017 väärtegu, mille eest on ette nähtud vastutus TS §76 lg 2 (alates 01.07.

§ 72lg 2) järgi.

Puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. K.F on süüvõimeline äriregistris registreeritud juriidiline isik ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ja tema kaitsja väited, et menetlusalune isik ei rikkunud seadust ning ei teinud sõidukile ebaseaduslikke toiminguid teadlikult, mida eeldab TS § 76 koosseis, ei ole tõsiseltvõetavad. Menetlusalune isik ei eita, et toimus sõiduki osaline demonteerimine sõiduki mõõtmise eesmärgil. Nagu nähtub väärteomaterjalidest ning eelnevalt tuvastatu põhjal toodi sõiduk Eestisse näitustel ja messidel esitlemiseks, mitte sõiduki sisustuse eemaldamiseks. Kohus suhtub kriitiliselt menetlusaluse isiku väidetesse, et tema arvates sõiduki sisustuse osalise eemaldamise korral ei ole tegemist sõiduki remontimise või töötlemisega Kohus leiab, et antud juhul oli tegemist menetlusaluse isiku poolt keelatud tegevusega , sest vastavalt Ajutise sisseveo konventsiooni (edaspidi Istanbuli konventsioon) artikkel 1 punkti (

1. a)kohaselt «ajutine sissevedu» tähendab tolliprotseduuri, mille alusel teatud kaupu (sealhulgas transpordivahendeid) võib tolliterritooriumile sisse vedada impordimaksudest ja -lõivudest vabastatuna teatud tingimustel, rakendamata majanduslikku laadi impordikeelde ega -piiranguid; sellised kaubad (sealhulgas transpordivahendid) peavad olema imporditud kindlal eesmärgil ja ette nähtud reeksportimiseks kindla ajavahemiku jooksul muutusteta kujul, välja arvatud nende kasutusest tingitud amortisatsioon. See tähendab, et isik, kes kasutab ajutise sisseveo protseduuri peab täitma kõik konventsiooni artikkel 1 punktis (
2. a)sätestatud tingimused, aga mitte valikuliselt ühe nendest tingimustest. Vastuvaidlematult on tuvastatud, K.F juhatuse liige Hendrik Indrek Saar toimetas ATA- Märkmikuga maksuvabalt avariilist väikebussi Chevrolet Express Eestisse muul eesmärgil, kui näitusel või messil esitlemiseks, kuid varjas seda asjaolu ATA märkmiku vormistamisel . Sellise käitumisega ta rikkus konventsiooni artikkel 1 punkti (
3. a)sätestatud, sest ATA-märkmiku taotlemisel märkis sõiduki toimetamise eesmärki „näitusel ja messil esitlemiseks", aga tegelikult toimetas sõiduki Eestisse mõõtude võtmiseks. Kohus leiab, et Hendrik Indrek Saar ei esitanud tollile teavet selle kohta, et ta kasutab ATAMärkmikuga Eestisse toimetatud sõidukit mitte näitusel vaid sõiduki osaliseks ja ajutiseks demonteerimiseks mõõtude võtmisel ning sellest asjaolust tulenevalt tegi Toll otsuse lubada kasutada ATA- märkmikut ja ajutise impordi protseduuri Hendrik Indrek Saare poolt esitatud valede andmete alusel. Kuna Toll peab tagama, et ATA märkmikuga nr xxx toodud sõiduk oleks väljaviidud Eestist mitte ainult väliste tunnuste järgi samal kujul, vaid ka seda, et sõidukis ei oleks tehtud sisemisi muudatusi, mida võidakse teha sõiduki demonteerimisel. Määruse nr 952/2013 artikli 23 lg 2 kohaselt taotluse alusel tehtud otsuse saaja teatab tollile viivitamata kõikidest asjaoludest, mis ilmnevad pärast otsuse tegemist ja võivad mõjutada otsuse kehtivust või sisu. Toll teostab järelevalvet tingimuste ja kriteeriumide üle, mida otsuse saaja peab täitma (Määruse nr 952/2013 artikli 23 lg 5). Seega pidi menetlusalune isik Hendrik Indrek Saar teatama tollile, et kavatseb demonteerida ATA- märkmiku alusel sisseveetud sõidukit mõõtude võtmiseks ja taotlema tollilt luba antud toimingute tegemiseks.Toll andis loa Hendrik Indrek Saarele (K.F juhatuse liikmele) ATA-märkmikuga toodud sõidukit näitusel või messil esitlemiseks, muuks tegevuseks toll luba ei andnud. Sõiduki sisustuse osaline ja ajutine demonteerimine on toimingud, millest tolli ei teavitatud ja millele toll luba ei andnud, seega antud tegevus on ebaseaduslik TS § 76 lg 1 mõistes. 9 Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib öelda, et TS sätete rikkumine nii Hendrik Indrek Saare kui juriidilise isiku K.F poolt on menetlusaluse isiku süü alla keskmise. See aga omakorda tingiks karistuse määramise samuti sanktsiooni keskmisest määrast madalamana. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja ei ole menetluse jooksul tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid, kuid on tuvastanud karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 lg.1 s.o.omakasu. KarS § 58 p 1 sätestab omakasu mõista s.o. soov saada mistahes ainelist kasu raha, asja, vara, varalisest kohustusest vabanemise näol. Kohus leiab, et antud asjaolu ei ole niivõrd oluline ning kohtu arvates ei mõjuta see süü suurust. Kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvalt ei ole Hendrik Indrek Saar ega ka K.F varem toime pannud tolliõigusaktides sätestatud eeskirjade rikkumisi ning sellest tulenevalt leiab kohus , et on võimalik mõlema menetlusaluse isiku karistusi kergendada ning mõista rahatrahvi tasumine osade kaupa. Süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus ja kohtuväline menetleja muude KarS § 56 lg-s 1 nimetatud asjaolude kõrval võtma arvesse kõiki KarS § 57 lg-s 1 märgitud kergendavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtul õigus lugeda kergendavaks asjaoluks ka esimeses lõikes loetlemata asjaolusid, mis kohtu hinnangul vähendab menetlusaluse isiku süüd ja võimaldab sanktsioonis ettenähtud karistust kergendada. Kuid asjaolud, mis kohtu arvates vähendavad isiku süüd ja kergendavad karistust, peavad olema kontrollitavad ja tulenema väärteotoimiku materjalidest. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19).. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-5213, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Kohus leiab, et antud konkreetsel juhul saab mõista karistuse alla keskmist määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 10