← Eesti

1-12-4332/81

KOHTUOTSUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juulil
  2. a, Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-4332 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer, rahvakohtunikud Kaie Uusen ja Aivar Paapsi Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör T. Liiva Kriminaalasi Erki Lajali (Lajal) süüdistuses KarS § 121 ja § 114 p 1 järgi; Kristo Raua (Raud) süüdistuses KarS § 114 p 1 järgi; P.K süüdistuses KarS § 306 lg 1 järgi; Ege-Rita Uibose (Uibos) süüdistus KarS § 307 lg 1 järgi Süüdistatav Kaitsja Erki Lajal Asukoht: Tartu, Turu 56 (Tartu Vangla) Isikukood: 39208222751 Kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus Haridus: XXX Emakeel: XXX Töökoht: XXX Karistatus: väärteo korras varem karistatud kolmel

(3)korral ja kriminaalkorras varem karistamata Tõkend: alates 14.11.2011 vahistatud, kinni peetud kahtlustatavana 12.11.2011 määratud korras advokaat Rainer Objartel Süüdistatav Kristo Raud Asukoht: Tartu, Turu 56 (Tartu Vangla) Isikukood: 38907212736 Kodakondsus: Eest Vabariigi kodakondsus Haridus: XXX Emakeel: XXX Töökoht: XXX 1 Kaitsja Karistatus: väärteo korras varem karistatud kümnel
(10)korral ja kriminaalkorras varem karistamata Tõkend: alates 14.11.2011 vahistatud, kahtlustatavana kinni peetud 12.11.2011 Määratud korras advokaat Heiki Kuningas Süüdistatav P.K Kaitsja Elukoht: XXX Isikukood: XXX Kodakondsus: Eest Vabariigi kodakondsus Haridus: XXX Emakeel: XXX Töökoht: XXX Karistatus: väärteo - ja kriminaalkorras varem karistamata Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 22.12.2011 Kokkuleppel advokaat Ivo Kütt Süüdistatav Ege -Rita Uibos Kaitsja Elukoht: XXX Isikukood: 49105212760 Kodakondsus: Eest Vabariigi kodakondsus Haridus: XXX Emakeel: XXX Töökoht: XXX Karistatus: väärteo korras varem karistatud ühel
(1)korral ja kriminaalkorras varem karistamata Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 13.11.2011 Määratud korras advokaat Rein Napa RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada ERKI LAJAL KarS § 114 p 1 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) aastat vangistust. Süüdi tunnistada ERKI LAJAL KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista ERKI LAJALILE liitkaristus kuritegude kogumi eest lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 10 (kümme) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg Erki Lajali karistusaja hulka ja arvestada karistuseks mõistetud vangistuse kandmise aja algust alates Erki Lajali kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates
  1. novembrist
  2. a. Süüdi tunnistada KRISTO RAUD KarS § 22 lg 3 - § 114 p 1 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg Kristo Raua karistusaja hulka ja arvestada karistuseks mõistetud vangistuse kandmise aja algust alates Kristo Raua kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates
  3. novembrist
  4. a. 2 Süüdi tunnistada P.K KarS § 306 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamine 20.-
  5. detsembrini 2011.a, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.K ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:
  6. elama kohtu määratud alalises elukohas- XXX;
  7. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  8. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  9. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  10. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata P.K katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 301 alusel õigeks mõista EGE-RITA UIBOS süüdistuses KarS § 307 lg 1 järgi prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu. Tõkendid: Erki Lajali (Lajal) ja Kristo Raua (Raud) suhtes valitud tõkend – vahistamine- jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. P.K (P.K) suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Ege-Rita Uibose suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse kuulutamisest. Asitõendid ja salvestised Tuginedes KrMS §-126 lg 3 p-de 1, 2 ja 4 kohus määras: 3 4 5 ž 15.11.2011 ž ž 6 S.R. Mu Muud kriminaalasja raames vaadeldud objektid Hävitamisele kuuluvad asitõendid hävitatakse peale kohtuotsuse jõustumist. Tagastamisele kuuluvad esemed tagastatakse peale kohtuotsuse jõustumist. 7 Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 välja mõista Erki Lajalilt menetluskuluna: sundraha 800 (kaheksasada) eurot; määratud kaitsjale väljamakstav tasu 3720 (kolm tuhat seitsesada kakskümmend) eurot 99 senti; tunnistajatele väljamakstav tasu 31 (kolmkümmend üks) eurot 04 senti; ekspertiiside teostamise kulu 7764 (seitse tuhat seitsesada kuuskümmend neli) eurot. KrMS § 175 lg 1 p -de 2, 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 välja mõista Kristo Raualt menetluskuluna: sundraha 800 (kaheksasada) eurot; määratud kaitsjale väljamakstav tasu 3839 (kolm tuhat kolmkümmend üheksa) eurot 15 senti; tunnistajatele väljamakstav tasu 31 (kolmkümmend üks) eurot 04 senti; ekspertiiside teostamise kulu 7884 (kaheksa tuhat kaheksakümmend neli) eurot . KrMS § 175 lg 1 p -de 2, 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista P.K-lt menetluskuluna: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; määratud kaitsjale väljamakstav tasu 768 (seitsesada kuuskümmend kaheksa) eurot 58 senti; tunnistajatele väljamakstav tasu 31 (kolmkümmend üks) eurot 04 senti. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud menetluskulu Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr
  11. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ege-Rita Uibose menetluskulu jääb KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioonkaebus, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu
  12. juulil
  13. a kell 16.
  14. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu ja kohtus tuvastatud asjaolud ning kohtu seisukoht Erki Lajali süüdistus KarS § 121 järgi 8 Kriminaalasjas on Erki Lajal´ile esitatud süüdistus selles, et tema ühise alkoholitarbimise käigus, 05.11.2011 Tartumaal XXX Kristo Raua elukohas, tungis kallale seltskonnas viibinud ja laua taga istunud K.R. keda lõi ootamatult selja tagant ühe korra kurikaga pähe. Sellise tegevusega tekitas Erki Lajal K.R. füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega ning valu tekitamisega, pani Erki Lajal toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K.R. on 06.11.2011.a esitanud avalduse (kd 1 tl 1). Avalduse kohaselt viibis ta 05.11.2011.a Tartumaal XXX. K.R. on avaldanud, et hetkel kui ta vestles laua taga ühe tütarlapsega, siis löödi teda millegagi kuklasse. Kui ta oli end ümber pööranud, siis nägi ta enda taga Erki lajalit, kellel oli käes pesapallikurikas. Avalduse kohaselt ründas Erki Lajal selle kurikaga K.R. kohe uuesti, kuid viimane sai enesekaitseks käe ette panna. Patsiendikaart nr. XXX (kd 1 tl 2) kajastab K.R. vigastusi, millised on fikseeritud 06.11.2011.a vasakul käsivarrel ja õlavarrel hematoom, kuklas 5 cm suurune verevalum. Patsiendikaardile on kantud patsiendi poolt avaldatud seisukoht selle kohta, et vigastused on tekkinud eelmisel päeval kurikaga kuklasse ja vasaku käsivarre pihta löömisest. Erki Lajal tunnistas end K.R. kurikaga löömises süüdi. Süüdistatava sõnade kohaselt oli XXX K.R. kurikaga löömise põhjuseks asjaolu, et T.L. oli talle rääkinud, kuidas kunagi K. oli tema vastu vägivalda tarvitanud. T. rääkis, et kunagi seal samas XXX köögis oli K.R. T. peksnud ja et Ege-Rita läks kaklusele vahele. Erki Lajal kinnitas, et enne seda kurikaga löömist tal isiklikult K.R. mingit konflikti ei olnud. Erki Lajal kirjeldas kohtus 05.11.2011.a. sündmusi järgmiselt. Ta tuli katelt kütmast läbi selle toa, kust saab kööki. Toa paremal pool seina ääres oli kurikas ja kui ta K. nägi, võttis selle ja lõi teda selja tagant ühe korra vastu pead. Kurikas läks peale seda puru. Eelnevalt mingit sõnavahetust süüdistatav ei mäletanud. Samuti kinnitas ta seda, et K. istus vaikselt. Kui K. oli tabamuse saanud, ütles ta midagi ja siis kõik juhtus nii kiiresti, et mingi hetk ta oli maja ees trepi peal K. kahekesi, rääkisid, aga mida ja millest, seda süüdistatav taas ei mäletanud. Peale seda, kui ta oli selle kurika puruks löönud vastu K.R. pead, sattus tema kätte ka köögi kapil olev nuga. Erki Lajali poolt kurikaga K.R. löömist 05.11.2011.a. kinnitas ka süüdistatav Ege-Rita Uibos. Tema sõnade kohaselt tegi ta 2011a novembris, mõned päevad hiljem kui K. ja Kristo Soomest töölt tulid, allkorrusel süüa. Seejärel istusid nad K. köögilaua taga ja järsku oli ta taldrikul kurikaga löömisest tekkinud puuliist. Hiljem sai Ege-Rita Uibos enda sõnul aru, et Erki Lajal oli löönud kurikaga K.R., kuigi Erkit koos kurikaga ei näinud. Küll aga nägi ta hiljem pooliku kurikaga seismas Erki Lajalit. K. kargas püsti, hoidis peast kinni ja käskis kiirabi kutsuda. Erki võttis enese kaitseks pliidilt ka noa. KarS § 121 näeb ette kriminaalvastutuse kehalise väärkohtlemise eest. Kehalise väärkohtlemise all on nimetatud sätte kohaselt mõeldud teise inimese tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või muu väärkohtlemise läbi valu tekitamist. Süüdistus on Erki Lajalile esitatud selles, et ta lõi K.R. ühe korra kurikaga pähe. Kohus on seisukohal, et süüdistuses kajastatud tegu on tõendamist leidnud nii süüdistatava enda kui ka Ege-Rita Uibose ja kaudselt ka V.R. ütlustega ning eespool kajastatud kirjalike tõenditega. Erki Lajali poolt K.R. kurikaga pähe löömine põhjustas K.R. hematoomi kuklas ja põhjustas ka valu. Kohus on seisukohal, et teo enda olemus ja süüdistatava ning tunnistajate poolt kirjeldatud teo toimepanemise asjaolud kinnitavad seda, et Erki Lajal pani teo toime kavatsetusega, sest tema eesmärgiks oli lüüa K.R. ja ta oli teadlik, et kurikaga löök põhjustab tervisekahjustuse ja valu. Eeltoodust tulenevalt tuleb Erki Lajal süüdistuses KarS § 121 järgi süüdi mõista. 9 Erki Lajali ja Kristo Raua süüdistus KarS § 114 p 1 järgi Erki Lajalit süüdistatakse selles, et tema eelneval kokkuleppel Kristo Rauaga panna toime K.R. tapmine, 10.11.2011 kella 22:00 paiku XXX territooriumil, peale seda kui K.R. oli väljunud koos Kristo Raua ja Erki Lajal´iga talu eluruumidest ja jõudnud talu hoovile, tungis Erkil Lajal kallale K.R., keda lõi selja tagant majast kaasa võetud kirvega pähe. Saadud löögist vigastatuna K.R. üritas põgeneda joostes majast eemale, kuid temale koheselt järele jooksnud Kristo Raud tõmbas K.R. põllule pikali, takistades sellise tegevusega K.R. põgenemist. Peale seda Erki Lajal olles K.R. kirvega järele jooksnud lõi maas lamanud K.R. veel vähemalt kolmel korral kirvega pähe, mille tagajärjel K.R. suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Peale K.R. tapmist põletas Erki Lajal koos Kristo Raua ja P.K-ga K.R. surnukeha sama talu hoovil lõkkes eesmärgiga varjata toimepandud kuritegu. Teise inimese tapmisega, kui see on toime pandud julmal viisil, pani Erki Lajal toime KarS § 114 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas on Kristo Rauale esitatud süüdistus selles, et tema eelneval kokkuleppel Erki Lajaliga panna toime K.R. tapmine, 10.11.2011 kella 22:00 paiku, XXX territooriumil, peale seda kui K.R. oli väljunud koos Kristo Raua ja Erki Lajaliga talu eluruumidest ja jõudnud talu hoovile ning peale seda kui Erkil Lajal oli tunginud kallale K.R., ja oli löönud viimast selja tagant majast kaasa võetud kirvega pähe ning K.R. saadud löögist vigastatuna oli üritanud põgeneda joostes majast eemale, jooksis Kristo Raud koheselt K.R. järele ning tõmbas viimase põllule pikali, takistades sellise tegevusega K.R. põgenemist.Peale seda kui K.R. oli Kristo Raua poolt põllule pikali tõmmatud, Erki Lajal olles K.R. kirvega järele jooksnud lõi maas lamanud K.R. veel vähemalt kolmel korral kirvega pähe, mille tagajärjel K.R. suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Peale K.R. tapmist põletas Erki Lajal koos Kristo Raua ja P.K-ga K.R. surnukeha sama talu hoovil lõkkes eesmärgiga varjata toimepandud kuritegu. Teise inimese tapmisega, kui see on toime pandud julmal viisil, pani toime KarS § 114 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil kohtuvaidluse käigus prokurör täpsustas Kristo Rauale esitatud süüdistust ja kvalifitseeris tema teo KarS § 22 lg 3 - § 114 p 1 järgi. Süüdistatav Erki Lajal tunnistab end süüdi. Süüdistatava kaitsja leidis, et kuna toimikus olevatest tõenditest ei nähtu ohvrile tekitatud vigastuste hulk, löökide intensiivsus ja tapmisviisi eriline brutaalsus, siis ei ole põhjendatud süüdistada Erki Lajalit KarS § 114 p 1 järgi ja see tuleks ümber kvalifitseerida KarS § 113 järgi. Kaitsja esitas vastuväite ka süüdistuse faabulale, osas, mille kohaselt Erki Lajalil oli eelnev kokkulepe Kristo Rauaga toime panna K.R. tapmine: Kaitsja avaldas, et sellist kokkulepet kriminaaltoimiku pinnalt ei nähtu. Kohtuvaidluste käigus viitas kaitsja sellele, et tegemist oli provotseeritud tapmisega, mistõttu Erki Lajali tegu tuleks kvalifitseerida KarS § 115 järgi. Süüdistatav Kristo Raud end süüdi ei tunnistanud. Kristo Raua kaitsja leidis, et esitatud süüdistus KarS § 114 p 1 järgi ei ole õigesti kvalifitseeritud, sest teos puudub objektiivne ja subjektiivne külg ning süüdistatav tuleb õigeks mõista. Kaitsja märkis, et Kristo Lajal ei teinud selleks midagi, et oma venda tappa ja kindlasti ei olnud tal mingit 10 eelnevat kokkulepet. Kaitsja sõnul püüdis Kristo Raud oma venda päästa ja kutsuda kiirabi. Kohus uuris kriminaalasjas järgmisi tõendeid: Patrullileht (kd 1 tl 3-5) kajastab, et 12.11.2011.a on Lõuna Prefektuuri juhtimiskeskusele kell 02.24 saabunud teade selle kohta, et Tartumaal XXX on väidetavalt lõkkes põletatud inimene. Sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd 1 tl 6-51) kajastab Tartumaal XXX 12.11.2011.a. XXX hommikul fikseeritud olukorda, muuhulgas kohti, kust leiti hambaid ja luukilde, proove. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on foto tuleasemest, mille kõrval on tuvastatud põlenud inimjäänused koos lihaga. Samuti on fotografeeritud autokäru ja selle asendit tuleaseme ja garaaži suhtes. Garaažis on vaatluse käigus pildistatud vedelikuga täidetud kanistreid Garaaži kõrval on näha kahte labidat ja ukse ees on leitud nuga ning teibiribasid. Vaatlusprotokoll kajastab ka seda, mida nähti elumajas sees ning millistest kohtadest ja esemetelt on võetud DNA proove. Köögis on näha, et laud asub akna juures, kust on vaade maja taha, so tuleaseme poole. Elutoas on kaks suurt akent, millest avaneb vaade maja taha. Ühel aknalaual on binokkel. Sündmuskoha vaatlusprotokoll kirjeldab tubade asetsemist majas kahel korrusel. Samuti teiselt korruselt toast sündmuskohalt nr 2 leitud kirvest, mida on pildistatud, ja millelt on võetud DNA proove. Samuti on pildistatud riideid ja jalanõusid, millised sündmuskohalt kaasa võeti ja millelt võeti DNA proovid. XXX territooriumi skeemil on kajastatud, et põllul tuvastati lohk, mille ümber ja sees oli veri, mis asus elumajast 47 m kaugusel. Tuleaseme kauguseks majast on mõõdetud 65 m ja autokäru asetses tuleasemest 28 m kaugusel. Täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd 1 tl 52-57)kajastab 15.11.2011.a fikseeritut, muuhulgas esemeid, millised sündmuskohalt kaasa võeti. Asitõendina on vaadeldud ka sõiduautot BMW reg nr XXX(kd 1 tl 58-66) ja selle juures on sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa Tehnilise uuringu protokoll Labori tööleht (kd 1 tl 67 – 68). Meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi akt nr XXX (kd 1 tl 75-101) loetleb luufragmente, millised võeti sündmuskohalt kaasa ja esitati eksperdile uurimiseks. Eksperdiarvamuse kohaselt kuulub suurem osa ekspertiisiks esitatud luude fragmentidest inimesele. Tegemist on erineva lokalisatsiooni inimese kolju-ja skeletiluude fragmentidega ning teadmata luude fragmentidega. Tugeva fragmenteerumise tõttu ei ole luude sooline kuuluvus määratav. Samas ei välista eksperdid, et luude fragmendid kuuluvad ühele täiskasvanud inimesele. Luufragmentide alusel ei ole võimalik määrata inimese pikkust ega kehaehitust. Eksperdid on tuvastanud kahe teadmata luukillu traumaatilise eemaldamise, samuti üla-ja alalõualuu hammaste traumaatilised eemaldamise. Eksperdiarvamuse kohaselt võivad roidefragmentide vigastused olla tekitatud terava vägivalla toimel tugevatest löökidest terava sirge servaga esemega või saagimisest. Hammaste vigastused võisid olla saadud eseme/esemete või pindade mehhaanilisest toimest vastava lõualuu/hammaste piirkonda. Sama on kajastatud kahe teadmata luukillu traumaatilise eemaldamise kohta. Eksperdiarvamuse kohaselt esinevad mõnedel roidefragmentidel siledaservalised vigastused. Surma põhjust luufragmentide alusel eksperdid määrata ei saanud. Samuti polnud võimalik tuvastada vigastuste elupuhusust kohtumeditsiiniliste meetoditega. Samas ei välista eksperdid võimalust, et siledaservalised roidefragmentide vigastused ja hammaste ning kahe teadmata luukillu traumaatiline eemaldamine võisid olla tekitatud ekspertiisiks esitatud kirvega. Tunnistaja S.L. selgitas kohtus, et 2011 aastal ühel õhtul tütar T. helistas ja soovis kokku saada XXX tanklas. Autos olid T.L., Erki Lajal ja Kristo Raud. T. rääkis tema autos, et poisid läksid omavahel kaklema. See tähendas, et K.R. oli ka olnud. T. ütles, et kardab ja et K. on põllu peal. Tunnistaja selgitas, et tema midagi ette ei võtnud, ütles ainult, et kutsugu kiirabi, ja tuli Tartusse 11 tagasi. Midagi ette ei võtnud seepärast, et ei uskunud, et midagi võiks seal olla, sest K.R. oli väga agressiivne inimene ja terror ning konfliktid on olnud pikki aastaid. Tunnistaja T.L. selgitas kohtus, et Kristo Raud on tema laste isa, Erki Lajal kasuvend. Erki elas tema juures
  15. a augustist, kuna tal oli kodus probleeme. Kuna olid ka keerulised situatsioonid endise elukaaslase K.R. ja harva Kristo Rauaga, siis oli Erki Lajal XXX ka julgestuseks. Kui K. alkoholi tarbis, siis ta laamendas ümber maja ja tahtis kallale tungida. K.R. helistas kõikidele numbritele, samuti helistas ta 10.11.2011, oli purjus ja ähvardas nagu tavaliselt. Tunnistaja kinnitas, et XXX tanklas võttis ema autost kaasa 4-5 paari kummikindaid. Koju tagasi jõudes käis ta K. otsimas, K. oli maja kõrval põllu peal. Mis seisundis ta oli ei näinud, sest oli pime. Kristo võttis talt telefoni ära, et ta kuhugi helistada ei saaks. Tunnistaja K.K. selgitas kohtus, et Kristo Raud viis teda, T.K., M.T. ja K.K. T.L. elukohta sünnipäeva tähistama. Kahekesi välisukse taga olles ütles T. talle, et K.R. ei ole enam, keegi oli kirvega löönud. Seejärel viis teda u 50 meetri kaugusele majast lõkkeplatsi juurde ja näitas konte ja rääkis kuidas kõik toimus. Kondid olid pisikesed valged. Kirves pidi olema trepi all, kus nad tol hetkel rääkisid. T. palus, et ta ei räägiks sellest kellelegi teisele, ainult oma vennale. Tuppa tagasi minnes kutsus T. T.K. koridori ja rääkis talle, et selline õnnetus juhtus ja väitis et ta ise mõrvas K. 12 tunni pärast viis Kristo Raud teda koos T.K., M.T. ja K.K. linna M. üürikorterisse. Seal ütles Kristo hiljem, et asi vastab tõele, hakkas nutma ega tahtnud sellest väga rääkida. Kristo kartis, et temale tehakse sama ja sellepärast ei julgenud rääkida. Ta kartis T.L., võib-olla Erki Lajalit. Seejärel helistas ta oma emale, kes viis tema ja M.T. politseisse. Politseiga XXX poole sõites ei uskunud ta ikka, et see kõik tõsi on, sest T.L. valetab päris palju. Samas oli hirm, et kui ta poleks politseile teatanud, mis siis temast oleks saanud; siiamaani tunneb T. L. ees ebakindlust. Samal ööl kui see mõrv oli toimunud, siis olevat S.L. ja T.A. ähvardanud Kristo Rauda, et kui ta midagi rääkima läheb, siis juhtub temaga põhimõtteliselt sama. Erki Lajalit ta ei tunne, on kord-paar näinud. Kristo Rauda tunneb lähemalt 5-6 aastat, on talle hea sõber. P.K teab kooliajast, XXX teda ei näinud. Tunnistaja M.T. ütluste kohaselt läksid nad koos Kristo, K.K., T. ja K. sünnipäevale. Teel sinna sõites Kristo sündmustest ei rääkinud. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel lubas kohus avaldada prokuröril tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tunnistaja 12.11.2011 ütlused tl 245-246, tl 246 lause „BMW-s rääkis Kristo, et too on nii pohhuist, et lõi K. kurika pähe pooleks ja siia jõudes sain aru, et see too on Erki Lajal. Teema tekkis kuna T. küsis, et kes seal on ja siis Kristo ütles nimesid nimetades selle lause“. Tunnistaja sõnul ütles ta, et nii võis olla, aga täna ta ei mäleta. Kui koju tagasi jõudis sai teada, et midagi on pahasti, sest K.K., kellega ta koos elab, nuttis. Ei mäleta, kas sünnipäeval juttu kurikaloost oli. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel lubas kohus avaldada prokuröril tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tunnistaja 12.11.2011 ütlused tlk 245-246, tlk 246 ülevalt 12 reast keskelt lause “Laua taga rääkis korraks Ege-Rita, et kui kurikaga löömine oli, siis tema sõi parasjagu kalapulki. Kurikas läks plaksuga puru nii, et saepuru oli kalapulkade peal ja tema jutust sai aru, et see keda löödi (K.R.) oli istunud köögi laua taga (seljaga ahju poole, avatud köögiruumi poole). Erki ütles, et sihukese litaka sai, et tükk aega vahtis otsa ja midagi ei öelnud ja siis alles sai aru, et löödi“. Tunnistaja sõnul võib-olla selline jutt isegi oli, võib-olla tol ajal oli meeles. Kui nad olid koju jõudnud ütles K., et löödi maha, või midagi nii. Tema ütles, et lähme politseisse, et seda asja ei tohi nagu enda teada jätta. Juttu autos ei mäleta.Kaitsja taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel lubas kohus avaldada kaitsjal tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tunnistaja 12.11.2011 ütlused tl 245-246, tl 246 alt viiendast lõigust lause „Juba auto peal tuli meil K. omavahel jutuks, et T. tappis ära kellegi“.Tunnistaja sõnul võib-olla tõesti oli selline jutt, aga ta ei mäleta asjast midagi. Tagasi minnes ütles Kristo, et kardab XXX tagasi minna. Võib-olla ta kartis T. 12 Tunnistaja T.K. avaldas kohtus, et 10.11.2011 sattus ta T. sünnipäevale. T. oli samal päeval helistanud ja kutsunud õhtuks sünnipäevale. Sinna tõi teda Kristo Raud, autos olid veel tema õde K.K. ja K.K. Sellest, mis seal majas juhtunud oli rääkis talle nö sünnipäeval olles esimesena K.K. ja siis T. L. Nn sünnipäeval olid nad selleks ajaks olnud kolmveerand tundi või tund aega. K. rääkis, et T. oli öelnud, et K. enam ei ole. Siis rääkis T. talle, et K. on maja taga lõkkehunnikus tapetuna. Kahe-kolme tunni pärast viis Kristo neid ära. Tartust XXX poole sõites ei tulnud toimunu üldse jutuks, tagasi minnes sai ta Kristo käitumisest aru, et kõik ongi nii nagu T. rääkis. Linnas M.T. korteris olles rääkis Kristo, et XXX maja ees oli Erki Lajal K.R. kirvega pähe löönud, esimesest löögist surma ta ei saanud. Kristo oli palunud Lajalit mitte lüüa, aga ta oli veel löönud. Lõpuks K. põletati. Kristo ütles, et ta ei julgenud politseisse minna, sest T. L. ema ja kasuisa T.A. olid teda ähvardanud. K.R. muutus alkoholijoobes ullikeseks, agressiivseks küll mitte. Kristo on väga hea sõber, vastutulelik, kergesti mõjutatav T.L. poolt. Kristo ja K. vahel võis olla küll omavahelisi tülisid. Tunnistaja K.K. selgitas kohtus, et viibis 11.11.2011 XXX T. L. majas sünnipäeval. Kristo Raud käis neil, s.o T.K., M.T. ja K.K. järel. Majas olid E., Ege-Rita, Erki, T. ja Kristo. Pärast tulid Kristo ema ja E.T. Üritusel viibisid nad 2-3 tundi. Tagasisõidul linna rääkis K., et T. oli teda lõkke äärde viinud ja rääkinud mis nad seal teinud olid. Sellest sai ta aru, et oli toimunud mõrv ja K.R. tapeti ära. Kristo, kes oli auto roolis, kinnitas, et oli küll nii. Kui Kristo uuesti linna tuli, rääkis ta kõik ära. Seda kuulsid tema, T.K., K.K., M.T. ja E., kellega Kristo oli peale XXX käiku uuesti linna tulnud. Kristo rääkis nuttes, et neil läks majas tüliks. Lajal oli löönud K. kurikaga. Kristo ütles, et ta ise ka kardab Erki Lajalit ja sellepärast ta kõike kaasa tegigi. Tunnistaja E. Z. ütluste kohaselt viibis ta 11.11.2011 mõned tunnid T.L. juures sünnipäeval. Seal olid T. L., Kristo Raud, T.K., Erki Lajal; läbi käis veel rahvast. Hiljem Tartus olles selgitas Kristo Raud närviliselt, et tema vend on surnud ja et ta ei saanud midagi teha oma venna kaitsmiseks. Seda, kes oli tapnud, jutuks ei olnud. Ei mäleta, ka et tapariistast oleks juttu olnud. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel lubas kohus avaldada prokuröril vastuolu tõttu tunnistaja ütlustes K. tapmisriista osas tunnistaja ülekuulamisel antud ütlused tl 254 alt 16-ndast reast: „Kuulsin veel, et arvatavasti on keegi K. kirvega löönud ja selle tõttu surnud“. Tunnistaja sõnul võis olla küll, sest siis mäletas täpselt. Tunnistaja M.P. selgitas kohtus, et sai K.R. viimati kokku tema pool XXX külas. Kodus olid veel E.V. ja S.R. Nad jõid kahekesi umbes viis pudelit õlut ja K. rääkis, et vend oli talle tappa tahtnud anda. Samal päeval tuli Kristo autoga nende poole.Prokuröri taotlusel ja KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel lubas kohus tutvustada tunnistajale 23.11.2011 M.P. poolt eeluurimisel antud ütlused, kuna tunnistaja ei mäleta neid. Peale ütlustega tutvumist kinnitas tunnistaja, et mis kirjas on vastab tõele. Autos olid Kristo Raud, P.K, Erki Lajal ja T. Kristo läks sauna K. juurde, sõimlesid natuke aega ja sõitsid koos K. ära. K. lõi enne seda veel lumelabida vastu kaevu puruks. Tunnistaja I.V. avaldas kohtus, et K.R. oli tema pool XXX külas XXX külas. Kuna ta läks ise Põltsamaale, palus ta K. temaga kaasa tulla, aga K. ei tulnud. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel lubas kohus tutvustada tunnistajale ülekuulamise protokolli alguse, kuna tunnistaja ei mäleta ütlusi. Peale ütlustega tutvumist kinnitas tunnistaja, et K. helistas talle, et ta teda kodukandist XXX viiks. Võtsid koos abikaasa E.V. ega P.K peale. Teel olles sõitis üks BMW autole ette. Nad jäid seisma ja K. hüppas autost välja. BMW-st tulid Kristo, Erki ja T.K. välja. Erki ja Kristo hakkasid pagasiruumist midagi otsima, sõneleti, kakluseks ei läinud. Kes BMW pagasiruumi lahti tegi ei mäleta. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel lubas kohus taas tutvustada tunnistajale tema poolt kohtueelsel uurimisel 17.11.2011 antud ütlusi. Peale ütlustega tutvumist kinnitas tunnistaja, et pagasiruumi tegi lahti Kristo. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel 13 lubas kohus avaldada prokuröril ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tunnistaja ülekuulamisel antud ütlused: „ Kristo ütles veel T., et tule siia appi“. Tunnistaja sõnul oli küll nii. Kristo võttis pagasiruumist auto tungraua, Erki võttis auto tagaakna rulookardina. Tundus, et tungraud võeti välja selleks, et K. peksa anda. K. ütles, et tema ei viitsi nendega kakelda ja tuli autosse. Teised läksid ka ära. K. viis ta vist V. juurde. Tagasiteel helistas keegi ja küsis, kus K. on. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel tutvus tunnistaja veelkord eeluurimisel antud ütlus tega. Peale ütlustega tutvumist kinnitas tunnistaja, et helistati Ege-Rita telefonilt ja helistaja oli Kristo Raud. Tema vastas, et K. jäi XXX, kuigi tegelikult ei jäänud. Kristo lubas minna ja ta sealt üles otsida. Purjus peaga on K. vahel maininud, et peaks T. maha lööma, aga ei hakka seda seetõttu tegema, et tal on lapsed. Viimati võis ta sellest rääkida siis, kui Erki oli teda kurikaga pähe löönud. Mingil määral K. kartis T. peret, et tulevad mingid mehed ja löövad ta maha. Kaitsja adv M. Lauri taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel lubas kohus kaitsjal avaldada ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tunnistaja ülekuulamisel antud ütlustest tl 264 viimasest lõigust alt seitsmendast lausest alates: „T. helistas kellelegi, rääkis midagi ja siis andis telefoni Kristole ja ütles, et räägi, Kristo küsis, kes see on. T. ütles, et ema, millest sain aru, et T. helistas oma emale. Kristo ütles telefoni, et tema ei saa midagi teha ja ütles, et see on poiste omavaheline asi viidates sellega Erki ja K. vahelisele vastuolule. K. lõpetas kõne ära. T. ja Kristo jutust sain aru, et ema tahab siia mingid mehed saata asja lahendama. Seda juttu kuulis ka K. K. ütles veel Erkile, et jääb ära, tema ei taha kakelda. Mingi hetk ütles K. Kristole, et lähme siit minema enne kui S. (S.L.) - T. ema siia koos meestega tulevad. Siis sõitsid Kristo ja K. minema, ka mina lahkusin.Tunnistaja sõnul oli kord selline jutuajamine. Tunnistaja T.K. selgitas kohtus, et 09.11.2011 kutsus Kristo Raud teda emale appi. Tunnistajale ei tulnud meelde, kas Kristo Raud palus abi ka seoses K.R. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel lubas kohus tunnistajale tutvustada 24.11.2011 eeluurimisel antud ütlusi tl 266-
  16. Peale ütlustega tutvumist kinnitas tunnistaja, et Kristo Raud palus, et ta läheks K. juurde, võtaks mobiiltelefoni ära ja natuke klohmiks teda, kuna K. helistas pidevalt T. ja ähvardas. Kristo tuli talle järele ja siis sõideti XXX. Autos oli ka Erki Lajal. XXX ei jõutud, kuna tuli vastu auto, milles K. peal istus. Nad said selle auto tee äärde peatuma. Kas Ford peatus vabatahtlikult, seda ei oska vastata. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel lubas kohus prokuröril avaldada tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tunnistaja 24.11.2011 ülekuulamisel antud ütlustest tl 267 ülevalt 15-nda rea: „Suure maantee peal sõitis Kristo oma BMW-ga Fordist mööda ja siis sõitis Fordist ette ja siis sundis oma autoga Fordi peatama“. Tunnistaja sõnul sõitsid nad ette, siis Ford peatus ise. Otseselt sundida ei saanud. Autost läksid välja Kristo Raud ja Erki Lajal. Tagant autost tuli K.R., kes hakkas hüppama ja kargama. Löömist ei näinud. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel lubas kohus prokuröril avaldada tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tunnistaja 24.11.2011 ülekuulamisel antud ütlustest tl 267 lause „K. lõi koheselt Erkit vähemalt kaks korda rusikaga näkku. Erki sai vist riivata, otse näkku neid lööke ei saanud“. Tunnistaja kinnitab, et kui K. tagant välja jooksis, tõmbas kõrvalistuja poolse ukse lahti ja andis Erkile kaks lööki. Kas keegi pagasiruumi lahti tegi ja sealt midagi välja võttis ei mäleta. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel lubas kohus prokuröril avaldada tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tunnistaja 24.11.2011 ülekuulamisel antud ütlustest tl 267 ülevalt 20-ndalt realt „Kristo tegi BMW pagasiruumi lahti ja võttis sealt välja tungraua ja Erki võttis sealt välja mingi metallist pika eseme“.Tunnistaja kinnitab, et nii see oli ja seejärel K. jooksis oma autosse ja nad sõitsid ära. Tunnistaja V.R. andis ütlusi, et päev enne õnnetut sündmust rääkis K. tema pool olles talle, et Erki Lajal oli temale selja tagant kurikaga pähe lajatanud, sest T. oli Erkile väitnud, et K. vägistas teda kunagi. K. oli ka käe peal suur muhk, mille oli saanud end kaitstes. Tapmisest rääkis talle Kristo. Kristo jutu järgi hakkas ta K. koju viima ja kutsus Erki ka kaasa, et on pikk maa tagasi sõita. K. oli ees läinud, Kristo oli taga kõndinud ja Erki oli äkki mööda jooksnud, siis Erki oli K. kirvega pähe 14 löönud. Siis oli K. nagu ära jooksnud ja Kristo oli talle järgi jooksnud või pikali tõuganud. Kui Kristo läks ees oli Erki tema taga, aga tema väidab, et tema teda ei näinud ja siis oli Erki veel löönud mitu korda. Kui Kristo oli tuppa läinud ja ütelnud, et Erki lõi K. maha, oleks T. seda nagu teadnud ja hakanud kohe asju juhatama, et sina Ege-Rita lähed ülesse kohe jne. Siis olevat XXX läinud ja emaga kokku saanud. Kindaid oli mingeid ema andnud ja ei teagi, mis täpselt. Kristo ütles, et T. ja Erki olid pakkinud ka K. kile sisse. Ta ei saa aru, miks Erki pidi K. maha lööma, s est kui K. ja Kristo omavahel koos olid, siis nad sai nii hästi läbi. Ega seal muud ei olnudki, kui T. seda Erkit mõjutas. Seda ei usu, et Kristo oleks tahtnud teda maha lüüa mingi suhte probleemi pärast. Tedagi on ähvardatud ja suvelgi, kui neil siin raha vargus oli, siis läksid koos P.K. Tema, tema naine, K., Kristo ja T. olid väljas ja küsimuse peale, kes selle raha XXX, siis T. näitas näpuga K. peale, et näed sina ikka XXX, lõpuks andis labakäega näkku ja ütles niiviisi veel, et mees, teen nii, et sind maha lüüakse või kinni pannakse ja paari kuu pärast löödigi maha. K. ei olnud äkiline, tore poiss oli, heasüdamlik, andis raha, kui vaja oli, aga kui keegi tülis noris, siis nagu noored ikka. T. juures käis kogu aeg, osad väidavad, et T. kutsus. Ege-Rita olevat temaga I. juures käinud, kui tal raha oli. K. ise ka rääkis, et nüüd jookseb ümber kaela, kui raha on. Aga siis kui raha ei ole, siis nagu ei olekski teda olemas. T. ema on koguaeg tahtnud neist R. lahti saada. Et meie oleme kõiges süüdi ja kiusame neid. Ema on suvel helistanud ja öelnud, et küll mehed tulevad ja sellist juttu rääkis telefonis. Tema ema on eluaeg ähvardanud. K. ähvardas metsa viia. Kristoga oli juttu ka sellest, et peale tapmist läks ta koos Karliga kütet XXX. Süüdistatav Erki Lajal selgitas kohtus, et enne septembris XXX T.L. juurde kolimist elas ta ema juures XXX Tartus. Sel ajal suhtles ta T. arvuti teel ja said ka kokku. Suhtlesid enne kolimist XXX kuu aega. T.L. oli nõus tema XXX kolimisega. Kuidas Kristo Raud sellesse suhtus, ta ei mäleta. Kolis, sest emaga ei saanud mingil hetkel hästi läbi, kodus elasid veel väike õde ja kasuisa. Enne T.L. juurde kolimist käis tööl, pani tänavakive ja vahel käis ka kasuisal abis. XXX oleku ajal ei töötanud, elatus vanast töökohast saadud palgast. K.R. oli ta varem kokku puutunud kõige rohkem 5-6 korda ja ei saanud temaga väga hästi läbi. Suhted oli pingelised, sest T.L. rääkis talle, kuidas kunagi ammu oli K. temaga vägivaldselt käitunud. K.R. ähvardas telefoni teel kõiki XXX üles puua, maha lüüa. Ta helistas T. ja Ege-Ritale ja ei tea, kas Kristole ka. Hinge oli jäänud hirm, et võib-olla viibki tapmise ja põletamise ähvardused täide. K.R. oli ka tema suhtes vägivaldne. See juhtus samal päeval, kui kuritegu juhtus ja üks päev enne seda, 09.11 ja 10.
  17. 09.11.2011 läksid nad autoga K. otsima, Kristo oli roolis. K. said nad kätte maanteelt. Sõitsid autoga ette ja pidurdasid, siis jäid nemad ka taga seisma. K. oli I.V. autos. Siis üks hetk tegi K. auto ukse lahti ja lõi kahel korral rusikaga õlga, sealt õlast tuli löök näkku. Käis mingi madin, K. seal karjus märatses. Siis tegi ta pagasiruumi lahti, võttis sealt tagakaardina ruloo, et ennast sellega kaitsta, kui K. peaks ründama. Aga ta ei rünnanud rohkem. Kristo Raud väljus ka autost, kas ta võttis midagi pagasiruumist enesekaitseks või mitte ei mäleta. T.K. väljus ka autost. Siis istuti autodesse ja sõideti minema. Nemad sõitsid tagasi XXX tallu.
  18. novembril oli Kristo Rauaga kokkulepe tuua teisest talust K.R. ja viia ta XXX ema juurde koju. Muud põhjust ei mäleta. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus süüdistatava 06.01.2012 ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldada toimikus tlk 63-66 süüdistatava eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt „Meil oli plaanis talle peksa anda, telefon ära võtta ja ta peale seda koju viia. Plaani mõtles välja vist Kristo, täpselt ei mäleta, plaanist olid teadlikud kõik: mina, Kristo, T., EgeRita ja P.K“. Süüdistatav kinnitab, et oli plaan ja on kindel, et oli segamini ajanud selle päeva eelmise päevaga, 09.11.2011, kui nad sõitsid talle sinna järgi, et telefon talt ära võtta.
  19. novembril K.R. XXX peksa 15 andmise plaani ei olnud. Peksaandmise plaan oli eelmise päeva kohta, seetõttu tema, Kristo Raud, T.K. ja T. tüdruksõber sõitsidki kusagile XXX lähedale K. juurde. Autoroolis oli Kristo Raud. Tema läks kaasa, et K. telefon ära võtta ja peksa anda, et ta ei helistaks enam T. või Ege-Ritale ja ei tülitaks. Talle K. ei helistanud, aga vahepeal K. rääkis temaga küll T. või Ege-Rita telefonis. Ühel korral K. ähvardas telefonis teda maha tappa, peksa anda, kui ta väidetavalt nägi teda T. L. klubis suudlemas. Ähvardas ka näost-näkku, kolmel korral kindlasti, kui ta purjus peaga XXX oli, hakkas seal karjuma, märatsema. 10.11.2011 lõuna ajal hakkas K. telefonis tülitama T. ja oli karjumist. T. rääkis, et K. lubas tulla ja kõik maha peksta, aga mida täpselt ta ei rääkinud. Kristol tuli mõte viia P.K talust koju XXX, sest V. helistas, et K. on vaja koju viia. K. koju viima läksid tema, T. ja Kristo, võib olla oli P.K ka autos. Tema oli Kristoga sellepärast kaasas, et oleks pärast koos seltsis Kristoga tagasi sõitnud. T. oli sellepärast kaasas, et kui K. oleks hakanud märatsema, siis suure tõenäosusega oleks T. ta saanud ainukesena maha rahustada. K. oleks kuulanud T. Mingit kokkulepet, et on vaja just sel päeval peksa anda ei olnud. K. oli XXX talus saunas, ei mäleta, kes K. juurde läks, kas Kristo või T. L. Pärast olid nad mõlema seal. Mis täpselt sauna juures juhtus ise pealt ei näinud, ainult kuulis, et käis karjumine ja siis suur ragin. Kuulis kui K. lumelabidat peksis seal ja tahtis vist kedagi lüüa sellega. Konflikt kestis alla 5 minuti. Mingi aeg tuli keegi majast välja ja läks ka sinna, täpselt ei oska öelda kes, sest pime oli. Siis istus K. vabatahtlikult auto peale ja nad sõitsid sealt ära XXX tallu. Roolis oli Kristo Raud. Kui XXX jõudsid, oli kõik rahulik. XXX mindi, et T. tagasi viia ja kohvi juua. Kohvi joomine oli sõbralik, mingit konflikti ei olnud. Majas oldi üle poole tunni vast. Vahetult enne majast välja minekut, kui nad hakkasid K. koju viima ja kui ta pani botaseid jalga, siis K. nügis teda. Pikali ei kukkunud, aga põrkus vastu seina. Mingit rüselust rohkem ei olnud. Kui minema hakati, siis K. ütles teistele nägemist. Mis järjekorras täpselt välja liiguti ei tea. Tema oli vist kõige taga. Vahed ei olnud väga suured. Karli, Ege-Rita ja T. jäid tuppa. K. lõi ta kirvega ühe korra vastu pead kohe majast välja minnes. Seda ajendas tegema seesama nügimine, mis ajas vihale, marru. Kirve võttis ta maja eest trepi kõrvalt, trepist kaks meetrit. See oli õuel maas. Kirves oli jäänud maja ette paar päeva enne seda juhtumit 10.11.2011, kui Kristo vana auto Audi 90 läks lammutusse ja selle kirvega nad lammutasid Kristo endist autot. Kirves oli sinna jäänud lohakusest. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 12.11.2011 ütlustest tlk 6 alt 16-ndast reast kaks lauset „Enne seda paar päeva olin garaažist kirve võtnud ja talvepuid teinud all keldris, kirves jäi maja ette murule pikali“. Süüdistatav kinnitab, et see võis ka niipidi olla, aga autot lõhkus ka selle kirvega. Esimest lööki ta ei tea täpselt, millise kirve osaga ta K.R. lõi, aga teised kaks või kolm olid kindlasti tömbi otsaga. Kõigepealt oli üks löök, siis jooks K. põllule, enne seda ütles midagi. Kristo läks K. järgi, ta ütles midagi, ei mäleta mida ja ühel hetkel olid nad kahekesi maas põllu peal. Kuidas nad maas olid ei näinud, sest pime oli. Seejärel jooksis tema järgi ja lõi põllul veel kahel-kolme korral selili lamavat K. pea piirkonda. Rohkem ei löönud. Kristo jooksis ära sealt, kui ta K. kõrvaldas. Veendunud, et K.R. on surnud, läks ta majja, kus jõudis olla 5-10 minutit ja siis sõideti XXX tanklasse T. emaga kokku saama. Enne tanklasse minekut viskas Kristo Raud K.R. telefoni garaaži kõrvale kaevu. Ise ta seda ei näinud, aga sellest räägiti pärast, et telefonist võeti kaart välja ja visati garaaži kõrval olevasse kaevu. Ei mäleta, kes seda ütles, et visati kaevu. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus avaldada prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks süüdistatava 14.11.2011 ütlustest tlk 20 alt 12-ndast reast paremast servast lause: „Seda, et ta mobiiltelefoni just võttis ma ise ei näinud, aga ta ise ütles mulle pärast majas sees olles, et ta võttis mobiiltelefoni. Nägin, et ta seal garaaži kõrval oleva kaevu juures käis“. Süüdistatav kinnitab, et see võis nii olla, aga praegu ei meenu. 16 XXX bensiinijaama mindi, sest T.L. ütles, et lähme, saame minu emaga kokku ja arutame juhtunut. T. emaga kokku saamas käisid tema, Kristo Raud ja T. L. Tallu jäid Ege-Rita ja P.K. Karli oli jäänud ülal korrusel tugitooli peale magama, Ege-Rita vaatas sealsamas telekat. T. rääkis emaga; korraks istus T. ema S. ka Kristo BMW-sse ja ütles, et laip tuleks kilekottidesse mässida ja sohu või XXX metsa viia. Ja ennast tuli ka kilekottidesse mässida. Kõik juhised, kuidas laipa pakkida, teibiga kinni tõmmata ja põletada tulid S.L. Siis sõitsitsid nad XXX tagasi. Kui nad tallu tagasi jõudsid, siis mingi hetk sõitis Kristo ootamatult üksi ära. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus avaldada prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks süüdistatava 06.01.2012 ütlustest tlk 65 ülevalt 18-ndast reast lause: „Natuke peale seda arutelu läksid Kristo ja Karli kuhugi minema“. Süüdistatav kinnitas, et see võis ka olla nii. Nad olid ära kusagil pool tundi, võis isegi vähem olla. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 06.01.2012 ütlustest tlk 65 eelmises taotluses esitatud lausele järgneva lause: „Nad olid ära 30 minutit kuni üks tund“. Süüdistatav kinnitab, et võis ka nii olla, siis oli tal paremini meeles. Kui Kristo Raud ja P.K olid ära sõitnud jäid majja tema, T. ja Ege-Rita. Ege-Rita läks ka mingi hetk ära. T. jutust sai aru, et Ege-Rita läks sõbraga kokku saama. Tema ja T.L. pakkisid K. kilesse. Panid ta kahe kilekoti sisse ja tõmbasid teibiga kinni. Selleks ajaks kui Kristo ja Karli tagasi tulid, oli K.R. ära pakitud. Edasi viisid tema, Kristo ja P.K laiba põllult auto kärule ja käru lükkasid lõkkeplatsile. Enne kui Kristo ära sõitis arutasid nad, mis laibaga peale hakata. Keegi pakkus, et tuleb XXX metsa viia või kuskile ja T. ütles, et milleks aega raisata ning tuli mõtte peale K. surnukeha talu hoovis lõkkes ära põletada. Seejärel tõstsid tema, Kristo ja Karli laiba lõkkeplatsile. Ümberringi panid prahi ka, mis oli lõkkeplatsilt tuulega ära viidud ja viisid ka suure käru pealt puid. Siis kallas ta bensiiniga lõkke üle ja P.K süütas lõkke. T. oli sel ajal majas. Mingi aeg läksid nad majja tagasi ja tõid veel puid juurde. Lõke põles hommikuni ja hommikul pani ta uuesti põlema. Verega koos riided, mis seljas olid, vahetas ta pärast lõkke põlema panemist ära ja põletas need maja all katlas. Enne kuriteo sündmust said nad Kristo Rauaga hästi läbi, T. L. väga hästi, P.K oli mõned korrad näinud. Mingil määral pidas T.L. oma kasuõeks, tema isa ja T. ema elasid kunagi ammu koos. Mingi väikse aja elust kasvasid koos üles. XXX K.R. kurikaga löömise põhjuseks oli see, et T.L. rääkis talle, kuidas kunagi K. oli tema vastu vägivalda tarvitanud. T. rääkis, et kunagi seal samas XXX köögis oli K.R. T. peksnud ja et Ege-Rita läks kaklusele vahele. Tal isiklikult enne seda kurikaga löömist K.R. mingi konflikt ei olnud. Ta tuli katelt kütmast läbi selle toa, kust saab kööki. Toa paremal pool seina ääres oli kurikas ja kui ta K. nägi, võttis selle ja lõi teda selja tagant ühe korra vastu pead. Kurikas läks peale seda puru. Eelnevalt mingit sõnavahetust ei mäleta, K. istus vaikselt. Kui K. oli tabamuse saanud, ütles ta midagi ja siis kõik juhtus nii kiiresti, et mingi hetk ta oli maja ees trepi peal K. kahekesi, rääkisid, aga mida ja millest, ei mäleta. Peale seda, kui ta oli selle kurika puruks löönud vastu K.R. pead, sattus tema kätte köögi kapil olev nuga. Eelnevat kokkulepet Kristo Rauaga, nagu süüdistuses on märgitud, panna toime K.R. tapmine, ei olnud. Kindlasti oleks olnud võimalik neid süütegusid ära hoida ja oleks saanud rääkida ja sõnadega ära lahendada. Tegu oli väga arusaamatu. Ei olnud piisavat põhjust, mis oleks väärt midagi sellist tegema. Keegi ei kihutanud teda maha lööma. Sooviks vabandada K. lähedaste ees, et sellise jubeda teoga hakkama sai, väga kahetseb oma kuritegu ja väga vabandab nende ees. 17 Süüdistatav Kristo Raud andis kohtus ütlusi selle kohta, et 04.11.2011 tulid nad koos vennaga Soomest töölt. Neil olid K. head suhted, kuigi tülitsesid, aga need tülid on väiksed olnud. K. võis hetkeliselt närvi ajada, aga ta ei ole pika vihaga inimene. Kolmapäev ehk 09.11 purjus K. tüütas ja ähvardas helistades T. telefonile tulla XXX, kõik maha tappa ja auto põlema panna. Hinge läks see, et ähvardas autot jälle põlema panna. K. oli siis XXX ema juures. Vihastas ning seepeale sõitis ta koos Erki Lajaliga ja T.K. ning tema sõbratariga, kelle ta Tartust peale võttis, XXX. Neil ei olnud konkreetset plaani, võib-olla et K. natukene rääkida ja temalt telefon ära võtta, et K. ei tüütaks purjus peaga. Peaaegu taluni jõudes tuli vastu I.V. autoga ja kõrval oli K. Keeras otsa ringi, sõitis taga, vilgutas tuledega ja andis signaali, et nad seisma jääks. Maanteele jõudes, sõitis neist mööda ja pidurdas ees, et nad seisma jääksid. Kui nad seisma jäid, siis läks autost välja. V. tuli ka autost välja karjus, et K. ära tee, aga K. tegi kohe tema auto kõrvalistuja ukse lahti lõi koheselt ilma sõnagi lausumata Erki Laialit mitmeid kordi rusikaga näkku. Erki vihastas ja võttis pagasiruumist tagaakna ruloo seest metallvarda enese kaitseks. Tema ise võttis tungraua enese kaitseks. K. oli kaine peaga oli väga hea vend, purjus peaga oli väga agressiivne. Siis K. istus autosse ja nemad ka ja sõitsid edasi. 10.11.2011 läks ta koos T. L., P.K ja Erki Lajaliga K. järele XXX külla I.V. juurde tallu. Plaan oli K. ära XXX koju viia; Erki Lajal pidi kaasa sõitma. Kõigepealt väljus autost T.L., kes rääkis kõigepealt K. 5-10 minutit omavahel. Siis mingil hetkel hüüdis K. teda ja ta läks ka rääkima. Kui Erki Lajal väljus autost, siis K. läks närvi, ta ei tahtis rünnata Erkit, kuna Erki oli talle löönud kurikaga vastu pead. K. lõi labida puruks ja ütles, et tal on ka nüüd kaigas ja on ka nüüd kõva mees. Sealt ära tulles mindi XXX tallu, sest K. soovis kohvi juua ja T.L. pidi koju jääma. Jõid kohvi, surusid kätt võistluse mõttes. See kestis umbes tund aega. Õhkkond oli normaalne. Kell oli palju ja mingil ajal ütles ta K., et viib teda koju ära ning kutsus ka Erki Lajali kaasa tagasisõitmise mõttes. Hakkasid välja minema, Erki Lajal hakkas jalanõusid jalga panema. K. nagu müksas või tõukas ja Erki Lajal selle tagajärjel käis vastu seina. Hakkasid minema auto juurde. K. kõndis kõige ees, tema oli teine ja Erki Lajal tuli selja tagant. Mingil hetkel Erki möödus joostes ja lõi K. kirvega pähe. Tema ehmatas ära, venna saapad, mis käes olid kukkusid maha. Esimene löök oli kõva laksatusega, mille peale K. pistis jooksu. Löögi momendil oli ta K. ja Erkist 4-5 meetri kaugusel. Peale seda kui vend esimest korda piha sai jõudis veel joosta 30-40 meetrit. Ta ise üritas vennale järgi joosta ja karjus, et jää seisma, kutsun sulle kiirabi. K. jooksis ja kukkus. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 08.12.2011 ütlustest tlk 119 ülevalt 19-ndast reast laused: „ Ma ei tea, miks, kas olin šokis või midagi, aga ma jooksin K. järgi ja tõukasin ta põllule pikali, lükkasin ta lihtsalt selja tagant pikali“. Süüdistatav kinnitab, et kõigil ülekuulamistel, on ta olnud šokis ja ei ole suutnud rääkida normaalset juttu. Praegu räägib tõtt, sest Erki Lajal rääkis tõtt. Kui K. oli pikali, oli tema toa poole teel. Mis peale seda juhtus, kui K. maha kukkus ta ei näinud. Prokurör taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 08.12.2011 ütlustest tlk 119 avaldatud lausest edasi kolm lauset: „K. kukkus pikali ja mina jäin sinna seisma, siis tuli Erki ja lõi veel K. kirvega. Ma ei tea, et mitu korda, kolm korda oli kindlasti. K. kukkus selili ja ta pööras ennast kukkumise peal ümber“. Süüdistatav kinnitab, et kui K. kukkus maha ja siis tema edasi löömist enam ei näinud. Siis valetas, et Erkile hullem karistus ei tuleks. Peale seda, kui K. kukkus, jooksis ta ise tuppa, ütles T., et Erki lõi K. kirvega pähe ja et ta kutsuks kiirabi. T. hakkas selle peale naerma ja ütles Ege-Ritale, et sa mine nüüd üldse üles ära. Peale seda oli T. nagu rõõmus sellest. Tema arvates oli T. teadlik kogu sellest asjast. 18 Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 08.12.2011 ütlustest tlk 119 alt 18-ndast reast lause: „Ütlesin neile, et K. on surnud, et Erki lõi ta kirvega maha“. Süüdistatav kinnitab, et oli nii, nagu ta kohtus ütles, et tahtis kiirabi välja kutsuda. Ootas kas T. kutsub või ei kutsu. Vaatas, et keegi kiirabi ei kutsunud ja läks umbes 10 minuti pärast välja K. aitama ja mõtles, et läheb seob vennal salliga pea kinni. Ta ise ei saanud kutsuda, sest ei olnud telefoni millega kutsuda. Vastu tuli Erki Lajal, kes ütles, et K. on surnud. Erki riided olid verised, aga mismoodi ei näinud, sest pime oli väljas. Prokuröri taotlusel ja tuginedes ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 08.12.2011 ütlustest tlk 119 alt 23ndalt realt järjest kolm lauset: „Läksin sinna, kus K. oli, Erki oli seal, Erki oli teda jalaga peksnud. Erki ütles, et tahtis tal kaela ära murda. Vaatasin ta jalgu ja need olid põlvedeni ülesse verised. Samuti olid tossud verised“. Süüdistatav kinnitab, et siis ta valetas, et näidata, et Erki oli hullemini käitunud, et Erki karistus oleks suurem. Oli Erki peale väga vihane. T.L. karjus köögiaknast, et ta võtaks K. telefoni ära. Jõudis venna juurde, vend oli vait ja verine. Prokurör taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 08.12.2011 ütlustest tlk 119 alt 20-ndalt realt lause: „K. pea oli sodiks taotud. Otsa ei vaadanud aga oli näha, et kõik oli verine“. Süüdistatav kinnitab, et kõik oli verine, otsa talle ei vaadanud. Võttis telefoni, telefon oli taskust poolenisti väljas. Erki Lajal käis sel ajal toas. Tuppa tagasi läks pärast seda, kui võttis K. telefoni, lammutas selle laiali ja viskas kaevu. Selle telefoniga abi ei kutsunud, sest T. käskis telefoni ära võtta. Täitis T. käske ja kartis oma elu pärast. Toas olid T. ja Erki. T.L. käskis temal ja P.K labidas võtta ja auk kaevata. Läks üles korrusele, ajas P.K üles, võtsid keldrist labidad ja läksid lauda taha. P.K-le ütles, et Erki tappis K. ära. P.K oli šokis. Auku ei kaevanud, P.K jäi õue, tema läks tuppa. Toas ütles T.L., et peab XXX tanklasse sõitma, et saab emaga kokku. Ema teab, mida laibaga teha. T. oli emale helistanud ja ema XXX tanklasse kutsunud. Sinna sõitsid tema, Erki Lajal ja T. L. T.L. istus ema autosse, seal olid nad 15 minutit. Teda sinna autosse ei lubatud. Siis T.L. ja S.L. istusid tema autosse. S.L. ütles, et kummikindad te saite. Tagaistmel T. ja Erki vahel oli kaks paari kummikindaid. Ja hakkas õpetama mida peab laibaga tegema, et tuleb ennast nagu kile sisse mässida, et riided verega kokku ei saaks. K. tuleb täielikult ära pakkida. Tema pidi auto pagasiruumi tühjaks tegema, kõik polstrid ja kõik asjad välja võtma, auto pagasiruumi kilega ära isoleerima nii, et kuskile verd ei läheks ja XXX metsadesse viima, et näidata, et see asi on nagu seal juhtunud. Edasi S. väljus ja sõitis minema, nemad sõitsid XXX tagasi. T.L. käskis temal ja Erki Lajalil minna K. pakkima. Tema keeldus sellest kategooriliselt, siis T.L. ütles, et läheb ise, et ma olen nõrk. Enne kui T.L. pakkima läks, tuletas talle meelde, et ta peab minema kütet varastama, et küte maha müüa ja raha saaks. Tema läkski keldrisse pani pumba, millega ta kütet varastab, koos P.K-ga kokku. Kütust varastama läks üksi. Prokurör taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 08.12.2011 ütlustest tlk 120 alt 20-ndast reast lause: „ Olete öelnud, et saime pumba kokku, siis läksime Karliga kütusele järgi“. Süüdistatav kinnitab, et siis valetas, sest oli kõigi peale vihane. Karli ei osalenud kütuse varguses. Tõi 400 liitrit. Pärast vargust tuli küttega tagasi, pani selle garaaži, ise läks tuppa. Majas olid T. L., Erki Lajal ja P.K . Ege-Ritat ei näinud. Ege-Rita viis ta enne kütuse vargile minekut kilomeeter maad majast eemale vana kuivati ette. T. ütles, et nüüd lähete ja tassite laiba lõkkesse. Ta ei saanud aru, et miks lõkkesse, kui ema oli käskinud selle laiba kuskile metsa viia. Ta ei olnud nõus tegema ja 19 hakkas vastu vaidlema, siis T. ütles talle „või muidu“. Siis ta sai aru, et ei ole muud väljapääsu, kui peab nii tegema. See oli ähvardus, et kui ei tee, siis võib-olla lüüakse maha. Kella 01.00 paiku öösel läksid välja põllu peale tema, Erki Lajal ja P.K, võtsid kilest kinni, tõstsid auto kärule, mis oli natukene eemal ja siis selle auto käruga viisid ta lõkkeplatsi juurde. Siis tõstsid ta lõkkeplatsile. Tõstsid auto kärust asju ja traktori käru pealt puid peale. Erki Lajal valas bensiiniga üle ja P.K süütas. T. oli ainuke õnnelik selles seltskonnas. T.L. ütles veel sellise asja, et kui tema isa L.R. ei lõpeta terroriseerimist, siis lüüakse isa ka maha. Järgmisel päeval ehk reedel, pidi ta T. korraldusel tooma inimesed nii nimetatud T. sünnipäevale. Emale läks ta ka järele, ta pidi tulema lapsi hoidma. Emale rääkis, et tõi eelmisel päeval P.K ära, sest T. käskis nii öelda. Annelinna korteris, kui ta K. ja teised linna tagasi viis, siis oli jutt selline, et T.L. oli rääkinud samal reedesel päeval K.K., et K. oli tahtnud last vastu seina sodiks visata ja selle tagajärjel oli T.L. haaranud ise kirve ja löönud K. pähe mitmeid kordi ja K. oli üldse surnud trepi ees. Seal kinnitas, ta et K. on surnud ja palus neil politseisse helistada, sest ta ise ei julgenud. Sellest, et Erki Lajal K. kurikaga kuulis ta T. L. käest. Ka K. rääkis sellest, et istus köögi laua taga, äkki ründas teda kurikaga Erki Lajal ja lõi talle pähe, üritas siis majast põgeneda, koridoris Erki Lajal tuli talle järele ja Lajal oli löönud teda vastu vasakut kätt 5-6 pauku, siis oli kurikas pooleks läinud ja Erki Lajal oli siis noa võtnud. Samal päeval nägi, et K. käsi oli paistes. Ta ise ei võtnud autot ja ei läinud politseile teatama, sest ei julgenud minna, kartis enda elu pärast. Sai aru, et T. nagu teadis sellest tapmisest midagi ja kui ta üritab kuhugi minna, siis võibolla Erki Lajal jookseb järgi ja ründab. Kunagi kui K. ja T. koos elasid, siis K. oli väga vägivaldne T. L. T.L. on mitu korda soovinud K. halba, et teda maha lüüaks. T.L. on ise mitmeid kordi K. rünnanud ja ka teda korduvalt löönud. Kui T. ennast purju joob tuleb ta kallale, ikka iga nädal. Ise teda vastu ei ole mitte kunagi löönud. T. võimendas neid asju liiga palju üle ja rääkis meelega võib-olla Erkile. Erki on natukene loll, kes uskus T. L. T. nii kaua utsitas või keeras üles, kui Erki lihtsalt tegi selle, mis tegi. S.L. on küll ähvardanud nii teda, kui ka K. mingite meestega, kes tulevad lööma. K. käest kuulis kunagi, et T. L. ema laskis teda kunagi metsa viia. K. kartis S.L. K. ja T. said ja ei saanud läbi. K. ähvardas pidevalt maja põlema panna, kõik ära tappa, kes majas on ja auto põlema panna. Seda ütles K. talle viimati vahetult enne seda sündmust mõned päevad. Kindlasti ähvardas T.L. EgeRita Uibost, et ta peab hoidma oma suu kinni. Süüdistatav P.K andis kohtus ütlusi selle kohta, et tunneb Kristo Rauda ammusest ajast. Suhted on olnud tööalased, mõnikord on käinud tema juures, aidanud autot remontida. K.R. ei tundnud, oli teda ainult paaril korral näinud. Ege-Rita Uibose ja Erki Lajaliga sai tuttavaks XXX. T.L. lapsepõlve tuttav. Nende omavahelistest suhetest teab ja on kuulnud, et on nääklemisi olnud. 10.11.2011 läks ta XXX tallu, et viia kartuleid ja porgandeid lastele söögiks. Seejärel käisid nad Kristoga Tartus pumpa ostmas. XXX tagasi jõudsid nad 1,5 tunni pärast. Hiljem sõideti XXX, et K.R. I.V. juurest XXX tuua. Autos olid Kristo Raud, Erki Lajal, T.L. ja tema. K.R. suhtles esimesena T. L. K. kindlasti karjus seal, aga T. ka. Kristo ja K. vahel mingit suuremat sõnavahetust ei mäleta. Prokurör taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 22.12.2011 ütlustest tlk 178 alt 15ndast reast lause: „Siis oli seal üks suur sõimlemine Kristo ja K. vahel“. Süüdistatav kinnitab, et võis nii olla, aga täpselt ei mäleta. T.L. ja K.R. tulid sauna juurest auto juurde, sõideti XXX tallu. K. oli alkoholi tarvitanud. XXX tagasi jõuti kaheksa-üheksa kanti, pime oli. Tagasi jõudnud, läks tema üles telekat vaatama ja jäi magama. Ärkas üles selle peale, et Erki Lajal tuli trepist üles ja ütles, et K. on surnud. Prokuröri 20 taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 22.12.2011 ütlustest tlk 179 ülevalt 4-ndast reast lause: „Järgmine hetk oli see, kui Kristo üles jooksis ja ütles, et me tapsime K. ära“. Süüdistatav kinnitas kohtus, et ta ei mäleta. 22.12.2011 ülekuulamisel oli ta šokis ja ei suutnud kindlasti adekvaatseid vastuseid anda. Praegused ütlused on tõesed. Seejärel kuulis, et auto lahkus maja juurest ning majas ringi liikudes nägi ainult Ege-Ritat. Kui auto oli tagasi tulnud tuli Kristo üles ja nad läksid keldrisse pumpa kokku panema. Seejärel võtsid keldrist labidad kaasa ja läksid välja, aga nende labidatega midagi õues ei teinud. Labidad jäid garaaži ette. Ta oli šokis ja läks tuppa tagasi ülemisele korrusele, siis mingi hetk kutsus Erki Lajal teda välja, et mingit käru oli vaja lükata. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 22.12.2011 ütlustest tlk 179 alt 22-ndast reast lause: „Umbes 15 minuti pärast tuli ka Kristo üles ja ütles mulle, et tule välja“. Süüdistatav kinnitab, et see kindlasti nii ei olnud. Välja kutsus Erki. Käru juures olid Kristo ja Erki Lajal. Kärus olid autoistmed ja paremal pool küljes oli piklik kasvuhoone kilesse mässitud surnukeha. Verd näha ei olnud. Aitas käru lükata alla lõkkeplatsi juurde. Seejärel tõstsid surnukeha lõkkeasemele. Kes ütles, et peaks kütuse järele minema, seda ei mäleta. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 22.12.2011 ütlustest tlk 180 ülevalt 6-ndast reast lause: „Kristo mõte oli laip põlema panna, sest tema ütles Erkile, et too bensiini, et sa tead, kus see on“. Süüdistatav kinnitas, et ei mäleta. Erki Lajal tuli bensiini kanistriga garaažist ja valas lõkke bensiiniga üle. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 22.12.2011 ütlustest tlk 180 esimesest reast lause: „Kristo valas kogu lõkke üle“. Süüdistatav kinnitab, et see väide on vale, seda tegi Erki Lajal. Kuna tal olid tikud, proovis ta mitu korda tuld tõmmata, aga kuna käed värisesid, siis ei saanud lõket põlema. Siis võttis Erki Lajal ja viskas tiku ning lõke süttis. Lõkke ääres seletas Erki, et Kristo oli oma venda löönud kirvega pähe mitmeid kordi. Erki enda tegevuse kohta midagi ei rääkinud. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 22.12.2011 ütlustest tlk 180 ülevalt 12-ndast reast lause: „Erki rääkis, et Kristo ja K. läksid omavahel tülli, ja temal oli ka mingi vana vimm, algul oli K. jooksnud uksest välja, siis oli Erki teda selja tagant kirvega visanud aga ju tabas kirves halvasti, sest K. jooksis edasi, siis jooksis Kristo kirvega järgi K. põllul ja lõi seal ta maha“. Süüdistatav kinnitab, et need ütlused olid antud Kristo vastu kättemaksuks. Seejärel viis Kristo ta koju. See oli kindlasti peale südaööd. Kristo seletas, et Erki tegi seda kõike. Süüdistatav Ege Rita Uibos andis kohtus ütlusi selle kohta, et asus XXX elama 2011 aasta augustis, kuna ta jäi Võnnus oma üürikorterist ilma. T. oli suur maja, siis ta pakkus võimalust peatuda tema juures oma kahe väikse lapsega. Kristo Rauda ja K.R. teadis seitse aastat. Erki Lajalit nägi esimest korda septembri alguses. K.R., kui ta oli kaine, olid suhted normaalsed, purjus peaga ei soovinud suhelda. Kristo Raua ja Erki Lajaliga olid hea suhted. Kui seal elas nägi, et K.R. kasutas vägivalda Kristo Raua, Erki Laiali ja ka T.L. vastu. Oli tavaline, et nad omavahel kätega asju lahendasid. K.R. oli kõigi peale armukade, kes ümbritsesid T.L. Tülide algataja pool oli K.R. ja suurem osa tülisid oli siis, kui ta oli alkoholi tarvitanud, sest kaine peaga ta oma kodukohast XXX ei lahkunud. Erki Lajali viis sellise jõleda teoni K. provokatsioon, kindlasti provotseeris teda T.L. Novembris mõned päevad hiljem kui K. ja Kristo Soomest töölt tulid tegi ta allkorrusel süüa, istusid 21 K. köögilaua taga ja järsku oli ta taldrikul kurikaga löömisest tekkinud puuliist. Hiljem sai aru, et Erki Lajal oli löönud kurikaga K.R., kuigi Erkit koos kurikaga ei näinud. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tlk 223 ülevalt 11-nda lause „ Kui üles vaatasin, siis seisis Erki poolik kurikas käes K. selja taga.“ Süüdistatav kinnitab, et kui kurikas on pooleks tehtud, siis ta ei ole enam kurikas. Pooliku kurikaga nägi seismas Erki Lajalit. K. kargas püsti, hoidis peast kinni ja käskis kiirabi kutsuda. Erki võttis enese kaitseks pliidilt ka noa. 10.11.2011 oli ta kodus. K.R. oli päev otsa talle ja T.L. helistanud ja ähvardanud neid mõlemaid maha lüüa, seejärel põlema panna ja veel igasuguseid imetrikke teha. Nad teadsid, et K. tuleb lõpuks niikuinii XXX tallu. Kristo L., Erki Lajal ja T.L., võib olla ka P.K käisid K. järel. K.R. oli alkoholi tarvitanud. K. läks koos Erki ja Kristoga kööki. T. tuli suurde tuppa tema juurde ja ütles, et ära muretse, K. viiakse varsti ära. Majas olid nad maksimaalselt tund. Kristo pidi K.R. XXX viima ja Erki Lajal pidi kaasa minema sellepärast, et üksinda ei ole pikka maad meeldiv sõita. Tema oli ikka veel all toas arvuti taga, Kristo ja Erki ütlesid, et nad viivad K. ära, K. ütles ukse peal tšau ja rohkem ta teda ei näinud. Võis minna mööda umbes 15 minutit, kui Kristo Raud jooksis tuppa näost kaamvalge ja ütles, et K. ei ole enam ja ütles vist T.L., et kutsugu kiirabi. Nagu teised on öelnud, oli ta üles läinud, aga enda mäletamist mööda jäi ta alla. Kaitsja adv R. Napa taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus kaitsjal süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tlk 224 ülevalt 16-ndast reast kaks lauset „T. ütles, et sina rahune maha ja mine ülesse ära, teleka ette. T. saatis mu ise ülesse teleka ette, mässis mu teki sisse ja läks alla tagasi“. Süüdistatav kinnitab, et ta ei ole kindel, kas teda saadeti üles või mitte. Kristo näost oli näha, et seal on midagi hullemat juhtunud, kui lihtsalt peksa andmine. Kui Erki Lajal tuppa tuli, siis tema riided olid verised. Pükste alumised sääred olid rohkem verised ja soki randid jalgade ümber olid verised. Kas seljas olnud T-särk ka verine oli, ei mäleta. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tlk 224 4-ndast lõigust lause „Siis tuli tuppa ka Erki, kellel olid seljas hallid dressipüksid, mis olid paksult verised kuni põlvini ning seljas kollane T-särk, mis oli eest verine“. Süüdistatav kinnitab, et võis nii olla. Erki Lajal ütles, et K. on surnud. Kristo viis ta kuivati juurde, sealt sõitis ta sõbraga XXX tanklasse ja sõber tõi ta tagasi XXX tallu, sest ta kaks väikest alaealist last olid seal. Selle isiku nimi oli I.S. Miks ta I. kaitset või abi ei otsinud, ei oska põhjendada, kuigi võimalus oli. Tagasi tulles olid kodus T.L., Erki Lajal ja Kristo Raud ja neli last. P.K võis ka olla, magas ülal korrusel nagu tavaliselt. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tlk 226 ülevalt teisest lõigust lause „Mul tuli meelde, et Karli (nime ei tea, võib olla P.K, elab XXX kuskil tee ääres), oli ka XXX 10.11.
  20. kell 20.00 õhtul.“ Süüdistatav kinnitab, et ei mäleta. Kaitsja adv I. Küti taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus kaitsjal süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tlk 226 teisest lõigust lause „See tuli meelde mulle, kui enne rääkisin, et kui mina oli teisel korrusel toas diivanil, vaatasin televiisorit ja Kristo tuli ja istus diivani äärele, siis Karli istus tugitoolis ja tukkus.“ Süüdistatav kinnitas, et võis olla nii. Siis hakati seletama mis juhtus. T. ütles, et K. tapeti kirvega. Mida Kristo Raud ja Erki Lajal tegema hakkasid ei mäleta. Prokuröri ja adv R. Napa taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tlk 224 alt neljandast reast laused „Küsisin, et mis te tegema hakkate? Erki vaatas mulle otsa ja ütles, et nad hakkavad „Jaanituld“ tegema. Kuna ma ei osanud midagi arvata, siis ütlesin, et võtke katlaruumist ka prügi ja põletage see ära“.Süüdistatav kinnitas, et võis olla küll nii, aga ei ole kindel. 22 Vestlust, kus räägiti lõkke bensiiniga põlema panemisest ei mäleta. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tlk 228 alt kuuendast reast lause „Kristo ütles Erkile, et paneme lõkke bensiiniga põlema“. Süüdistatav kinnitab, et see väide on vale, sest sellist jutuajamist tema ei ole kuulnud ja järelikult ta valetas, kuna uurimise ajal oli kõigi nende inimeste peale, kes seal majas viibisid vihane, siis võis anda täiesti tahtlikult ja teadlikult valeütlusi. Ei mäleta, et keegi oleks kirve kohta mingeid juhiseid andnud. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tlk 224 viimasest reast lause „Üles korrusele minnes kuulsin, kuidas Erki ütles T., et kirves tuleb ära panna.“Süüdistatav kinnitab, et ei mäleta, aga see võis nii olla. Hommikul ärkas varakult, sest Kristoga oli kokkulepe, et nad lähevad linna. Kristo Raud ütles, et kui oled vait, siis ei juhtu sinuga mitte midagi ja seni kaua kuni tema majas on on kõik korras. Kristo kartis Erki Lajalit, kindlasti kartis ta T.L. ja võis ka karta S.L. Autos toimunust juttu ei olnud. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tlk 226 alt neljandast lõigust lause „Reede päeval, kui Kristoga linnas kõik käisime, siis Kristo rääkis, et millise „pohhuistliku“ käitumise ja olekuga Erki K. tappis, tal ei olnud silm ka pilkunud ja tänu sellele, ma ka eile teile ei rääkinud midagi, mul on siiski kaks last ja ma ei oleks soovinud lõpetada nii nagu K.“. Süüdistatav kinnitab, et võis nii olla, aga ei ole kindel. Käisid mitu korda edasi tagasi niimoodi, sest kumbki ei tahtnud seal maja läheduses olla. Tõid Kristo Raua ema S.R. sinna, läksid XXX poodi, Kristo Raua sõbra T.K. juurde. Lapsi vaatas sel ajal T.L. Koju tulles läks ta oma tuppa pikali. Kui alla tuli, siis S.R. ja T.L. võtsid suures toas viina. Kristo ja Erki Lajal olid kained. Kaitsja adv R. Napa taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus kaitsjal süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tlk 22515-ndast reast laused „Kui ma üles ärkasin, siis olid T., Kristo ema ja Erki alkoholi joobes juba. Kristot ei olnud. Läksin alla, Erki naeris ja ütles, et ära põe üks läinud, kaks veel“. Süüdistatav kinnitab, et ta ei mäleta. Õhtul tulid sünnipäevale M.K. K.K., T. T., E. ja K.K.. K.K. küsis tema käest all toas, et kas seal maja taga suitseb K.R. Kuna talle oli seda öelnud, kas T. või Erki või Kristo, vastas ta selle peale jaatavalt. T.L. ütles seepeale, et kas sina võid kõigile rääkida ja mina pean oma suu kinni hoidma. T. vastas, et K. võib usaldada. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tlk 225 alt 25-ndast reast lause „T. vastas, et ära muretse, teiste jaoks olen mina süüdlane mitte Erki.“ Süüdistatav kinnitab, et ei mäleta täpselt. Sel päeval ütle Kristo ütles talle, et ta peab siit ära minema, sest ta kardab, et ta on järgmine. Oma algsetes tunnistustes väitis ta, et tema põletas XXX olevas keldri katlas ära Erki Laiali riided, aga see on vale. Ta lihtsalt nägi ja võttis automaatselt need riided oma toast põrandalt, läks trepist alla ja viskas katlasse tulle. Kirves lebas trepi all, Erki Lajal võttis selle kirve sealt ja läks kuhugi. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tlk 227 ülevalt kolmandast lõigust lause „Nägin, et ta jooksis kirvega üles ja läbi T. toa rõdule“. Süüdistatav kinnitab, et nii see oli, aga kuhu ta suundus, seda ei oska öelda. Hirm oli ka temal väga suur - terve 2012 aastast suurema jao veetis ta XXX ja XXX, XXX vajadus kestab. 23 Kannatanu S.R. andis kohtus ütlusi selle kohta, et Kristo Raud sai väga hästi K. läbi. Vahel oli küll mõni ütlemine, aga see läks nii kähku üle ja siis nad olid jälle ninapidi koos. K. ja T.L. suhted ei olnud eriti head. K.R. kartis pidevalt T.L., sest T.L. ähvardas oma ema ja tolle elukaaslasega K. metsa viimisega. K. on rääkis sellest palju. T.L. ähvardas ka talle peksa anda. Ege-Rita on väga hea südamega tüdruk, hoidis ka vahepeal lapsi, kui T. oli vaja pidu panema minna, sest Kristo käis tööl, tema ei saanud pidevalt lapsi hoida. Ege-Rita nii kartis T. kui ka sõltus temast, tegi mis kästi. 13.11.2011 bussijaama juures bensiinijaamas ütles T.L., et tema tappiski K. Enne K. surma käis ta XXX sagedasti, siis nägi ta seal ka Erki Lajalit, tema oli rahulik poiss. DNA ekspertiisi tulemusena koostatud aktis nr XXX (kd 1 tl 97-106) on eksperdid avaldanud, et kirvelt võetud proovid nr XXX, XXX ja XXX on täisprofiilid ja on pärit ühelt isikult ja need on kokkulangevad K.R. võrdlusproovidest määratletud DNA. Kirveteralt võetud proov nr XXX saadi täisprofiil, mis oli pärit enam kui ühelt isikult. Segaprofiilis oli aga eristatav peamine DNA profiil, mis oli kokkulangev K.R. võrdlusproovist määratletud DNA-ga. Kirvevarrelt võetud proovide nr XXX, XXX, XXX ja XXX puhul on eksperdid arvamusel, et selles ei saa välistada peal K.R. ka Erki Lajalilt pärineva bioloogilise materjali pärinemist. Kirvelt võetud proovid ei olnud seostatavad Kristo Raua, Erki Lajali ega Ege-Rita Uibose võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. Teibirullidelt võetud proovidel ei välista eksperdid Kristo Raua bioloogilise materjali olemasolu. Ekspertiisiaktis nr XXX (kd 1 tl 108-110)olev eksperdiarvamus tõenduslikku tähtust omavat informatsiooni ei sisalda. Ekspertiisiakt nr XXX (kd 1 tl 112-143) kajastab DNA ekspertiisi tulemusi. Eksperdiarvamuse kohaselt oli põllult vereloigust 3 hamba ja 2 luukillu leidmiskohast võetud proovide võrdlemisel S.R. võetud proovidega võimalik tuvastada, et põllult võetud proovide bioloogiline materjal pärineb K.R. Eksperdiarvamuse mahukam osa olulist tõenduslikku tähtsust omavata informatsiooni ei sisalda. Ekspertiisiakt nr XXX (kd 1 tl 145-150)kohtule tõenduslikku tähendust omavat informatsiooni ei andnud. Asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1 tl 153-162) kajastab XXX taust võetud esemete, muuhulgas kirve, vaatluse tulemusi. Asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1 tl 163-164) kajastab sündmuskohalt kaasa võetud teibirulli ja teibiribade vaatluse tulemusi. XXX vastuskiri (kd 1 tl 165 koos CD-dega) ja asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1 tl 169-192) kajastavad, et
  21. 11.2011 kell 22.21 ilmus XXX tanklasse T.L. kell 22.
  22. Samuti on näha S.L. ilmumist tanklasse. Kristo Raud ja sõiduk BMW on nähtav kell 22.44-st kuni 22.58-ni. Erki Lajali ütluste ja olustiku seostamise protokoll (kd 2 tl 6-41) kinnitab Erki Lajali poolt kohtus antud ütlusi nende valdavas osas. Erki Lajal on üksikasjalikult kirjeldanud oma tegevust 10.11.2011.a. Tähelepanuväärsed on kohtu jaoks järgmised asjaolud. Erki Lajal näitas ette kohad, kust tema ise ja Kristo Raud võtsid K. botased ja andsid need K. Alles seejärel hakati minema maja äärt pidi auto poole. Nii Erki Lajali kohtus antud ütluste kui ka ettenäidatu põhjal liiguti nii: K. ees ja Erki ning Kristo kõrvuti tema järel. Kirve võttis Erki Lajal hetkel kui liiguti maja äärt pidi auto 24 poole ja hetkel kui K. oli nii Erkist kui ka Kristost eespool. Siis lõi Erki kirvega ühel korral K. vastu pead asendis, kus tema poole oli K. selg. Seejärel näitas Erki Lajal suunda, kuhu K. jooksis ja viitas põllul niitmata alale. Kohtus andis Erki Lajal sisuliselt samasuguseid ütlusi, kuid ütlused on vähem detailsed. Ka Kristo Raud tunnistas kohtus, et majast eemaldudes liikus kõige ees K. Seega olid löömise ajal nii Kristo Raud kui ka Erki Lajal K. tagapool, kuid oldi lähestikku ja Kristo Raud pidi ka pimedas mingil määral nägema Erki Lajali tegutsemist. Kristo Raud on ise väitnud, et löömise hetkel olid K. ja Erki temast 4-5 m kaugusel. Erki Lajal osundas ka kohale, kus pikali maas olid nii Kristo kui ka K. Kohtus kinnitas Erki Lajal seda, et kui ta K. uuesti lõi, siis oli viimane selili asendis. Samamoodi on ta näidanud ka sündmuskohal. Erki Lajal näitab, et selili lamavat K. lõi ta kirvega pea juures seistes kuskil kolm-neli korda. Sündmuskohal on Erki Lajal tegevuste järjekorda ette näidates jäänud seisukohale, et K.R. telefoni äravõtmine Kristo Rraua poolt toimus vahetult peale seda kui tema oli maas lamavat K.R. 3-4 korda kirvega löönud. Tegevusi ette näidates kirjeldas Erki Lajal seda, kuidas peale XXX tanklas käimist võeti toast kilekotid ja teip ning kuidas ta koos Kristo Rauaga läks tagasi põllu poole. Kohtupsühhiaatriaekspertiis akt nr XXX (kd 2 tl 44-46) kinnitab, et toimepanemise ajal terve ja sai aru, mida ta tegi. Erki Lajal oli teo Kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis nr XXX (kd 2 tl 60-62), milline on koostatud 06.02.2012.a asus ekspert seisukohale, et Kristo Raud põeb XXX. 09.04.2012.a. kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr XXX (kd 2 tl 64-73) kinnitab, et Kristo Raual ei ole kunagi esinenud XXX. Ta oli suuteline täiel määral aru saama ümbrusest ja oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest ning oli suuteline oma käitumist juhtima. Eksperdid on aktis avaldanud, et 12.11.2011.a ilmnes Kristo Raua käitumises demonstratiivse iseloomuga enesekahjustamist ja alates 28.12.2011.a esitas Kristo Raud aktiivselt ja sihipäraselt XXX simuleerivaid käitumisakte ja sõnalisi avaldusi, kuid XXX tal ei esinenud. Kohus, uurinud kõiki kohtule esitatud tõendeid, on seisukohal, et vaatamata teatud väikestele erinevustele kohtueelsete ja kohtus antud ütluste vahel, on Erki Lajal andnud valdavalt ühetaolisi ütlusi. Kohus ei kahtle nende ütluste usaldusväärsuses. Küll aga on ilmne, et süüdistatav on rääkinud sündmuse kohta vähem kui ta teab ja mäletab. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks kriminaalasjas nii Erki Laiali kui ka Kristo Raua süüküsimuse lahendamisel lähtuda esmalt just Erki Laiali ütlustest. Kristo Raud on nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus andnud nii 09.11.2011.a. kui ka 10.11.2011.a. sündmuste kohta üksikasjalikke ütlusi. Need ütlused on suures osas kooskõlas Erki Lajali ja Ege-Rita Uibose ning 09.11.2011.a. sündmusest osavõtnud isikute (I.V., T.K.) ütlustega. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et Kristo Raud eitab oma venna mõrvamisele kaasaaitamist, so eitab K.R. põllul mahatõmbamist, ei muuda see asjaolu tema ülejäänud ütlusi veel mitteusaldusväärseteks. Kohus on samuti seisukohal, et Ege-Rita Uibos on andnud ütlusi, millised tuleb lugeda usaldusväärseteks. Ka eksperdid on statsionaarse kompleks-komisjonilise kohtupsühhiaatrlise- psühholoogilise ekspertiisi (akt nr XXX) käigus jõudnud järeldusele, et EgeRita Uibos oli suuteline tajuma 10.11.2011.a. sündmusi ja mõistma objektiivset tegelikkust. P.K on andnud ütlusi, kus ta eitab koos Kristo Rauaga bensiini varastamist 10.11.2011.a. Käesolevad kriminaalasjas sellesisulist süüdistust P.K-le esitatud pole, kuid kohtule on teada, et sellesisuline kriminaalasi on kohtueelsel uurimisel. Kahtlustataval ja süüdistataval on õigus mitte anda ütlusi, mis võivad teda ennast süüstada. Samuti eitab P.K tikuga lõkketule läitmist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistuses otseselt sellist temapoolset tegevust ka 25 kirjeldatud, kuid Erki Lajal ja Kristo Raud on tõepoolest sellised ütlused andnud. Kohtus põhjendas P.K oma ütluste olulist muutmist asjaoluga, et ütlused, mida ta Kristo Raua vastu andis, olid antud kättemaksuks. Kohtus ei osanud P.K kahjuks kättemaksu motiivi lahti seletada. P.K ütlused on suures osas vastuolulised või kinnitas ta kohtus, et oli šokis ja ei mäleta, kuidas asjad tegelikult toimusid. Eeltoodust tulenevalt ei saa P.K ütlusi pidada usaldusväärseteks ja kohus ei saa otsuse tegemisel nendest lähtuda. Eespool kajastatud tunnistajate ütlustest peab kohus põhjendatuks tõendikogumist välja arvata ka S.L. ütlused. Need on kohtu arvamuse kohaselt vastuolus nii Erki Lajali kui ka Kristo Raua ütlustega ja ütluste eesmärgiks on ilmselt olnud soov kaitsta oma tütart T.L. Ka T.L. ütlused pole kooskõlas ei Kristo Raua ega ka Erki Lajali ütlustega ja on samuti ennastõigustava iseloomuga. Ülejäänud tunnistajate (K.K., M.T., T.K., K.K., E. Z., M.P., I.V., T.K., V.R.) ütlusi peab kohus usaldusväärseteks, sest kohtueelselt ja kohtus antud ütluste erinevus sai kohtus väljaselgitatud ja enamasti oli erinevate ütluste põhjuseks asjaolu, et 2013.a ei mäletatud 2011.a sündmust sellise täpsusega kui vahetult peale kuriteosündmust ütlusi andes. Kõigi eespool loetletud ja analüüsitud tõendite põhjal peab kohus vajalikuks Erki Lajali ja Kristo Raua süüdistusest välja jätta tõendamatuse tõttu järgmised asjaolud. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et Erki Lajalil ja Kristo Raual oleks olnud eelnev kokkulepe K.R. tapmise osas. Tõendamist on leidnud küll asjaolu, et 09.11.2011.a oli nii Erki Lajalil kui ka Kristo Raual soov K.R. peksa anda ja temalt telefon ära võtta. Kohus loeb nimetatud asjaolu tõendatuks nii Erki Lajali, Kristo Raua, tunnistajate I.V. ja T.K. ütlustega, kes on üksikasjalikult kirjeldanud K.R. tagaajamist ja selle eesmärki. Nimetatud eesmärgi teostamatus 09.11.2011.a. annab aluse seisukohaks, et soov K.R. peksa anda ja temalt telefon ära võtta oli olemas ka 10.11.2011.a. Tapmise kokkuleppest ei räägi kohtule mitte ükski tõend. Süüdistatavad pole tahtnud otse tunnistada, et see 09.11.2011.a realiseerimata peksaandmise ja telefoni äravõtmise soov kandus edasi 10.11.2011.a. Samas ei saa kohus jätta tähelepanuta ütlusi, mida kohtus on antud ja mis kinnitavad, et just 10.11.2011.a taheti jätkata 09.11.2011.a. täideviimata plaani. Nimelt on Erki Lajal kohtus kinnitanud, et 10.11.2011.a. lõuna ajal hakkas K.R. taas telefoni teel tülitama T. Pidevat tülitamist 10.11.2011.a kinnitas kohtus ka Ege-Rita Uibos. Lisaks on ta väitnud, et nad (Kristo Raud, Erki Lajal, T.L.) teadsid, et K. tuleb purjus peaga lõpuks nii kui nii XXX tallu. I.V. andis ütlusi selle kohta, et kui 09.11.2011.a Kristo Raual ja Erki Lajalil ei õnnestunud K.R. kätte saada, siis lubas Kristo venna sellele vaatamata üles otsida. Kohus on seisukohal, et tõendamist ei ole käesolevas kriminaalasjas leidnud ka see, et Erki Lajal oleks kirve võtnud majast kaasa. Erki Lajal jäi kohtus selle juurde, et kirve haaras ta maja seina kõrvalt, umbes 2 m trepist eemal. Ka sündmuskohal käies on Erki Lajal ette näidanud koha, kust ta kirve võttis ja viidatud koht on maja seina ääres. Erki Lajali kaitsja avaldas kohtuistungil, et Erki Lajali tegevuses ei ole tuvastatud mõrva koosseisulised tunnused. Kaitsja sõnul on tegemist pigem provotseeritud tapmisega ja Erki Laiali tegu tuleks ümber kvalifitseerida KarS § 115 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas nr 3-1-1-10.13 avaldanud järgmise seisukoha: “KarS § 115 kujutab endast tapmise põhikoosseisu (KarS § 113) privilegeeritud ehk vähemohtlikku koosseisu. Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund on subjekti iseloomustav tunnus, mis asetseb deliktistruktuuris süüteokoosseisu objektiivses küljes. Iseloomustades subjekti psüühikat ja emotsionaalset seisundit teo toimepanemise ajal, on see vastutust kergendav isikutunnus KarS § 24 26 lg 3 mõttes. Privilegeeritud koosseisu subjektiivne ehk tahteline külg on põhikoosseisuga sama - isik peab vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning seda möönma. Süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu. Tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele (vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele. Seega ei välista KarS § 115 kohaldamist ka asjaolu, kui isiku liikumapanevaks jõuks oli nt kättemaksumotiiv, mida võivad täiendada (kuid ei pea täiendama) meeleheide, enda väljapääsmatu olukorra tunnetamine vms. Sarnaselt põhideliktiga on provotseeritud tapmine süüline, s.t isik on teo toimepanemise hetkel täielikult võimeline aru saama enda teo keelatusest ja on võimeline enda käitumist vastavalt sellele arusaamisele ka juhtima (KarS § 34)… KarS § 115 objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Provokatsioon võib olla ka pikaajaline või süstemaatiline ning seda tuleb käsitada üksikutest vägivalla- või solvamistegudest koosneva tervikteona, s.t kannatanu käitumisele tuleb terviksituatsiooni silmas pidades anda üldhinnang(Vt RKKKo 3-1-1-86-04, p-d 9-10). Olles tuvastanud tapmisteole eelnenud kannatanu vägivaldse või solvava teo, peab kriminaalasja menetleja alati kontrollima, kas kannatanu selline käitumine kutsus süüdistatavas esile KarS §-s 115 nimetatud erutusseisundi. Vajadusel tuleb osutatud küsimuse lahendamiseks oluliste asjaolude kindlakstegemiseks määrata ekspertiis…. Samas pole erutusseisund siiski selline koosseisutunnus, mille olemasolu eeldused peaks ja saaks tuvastada üksnes ekspertiisi käigus, vaid lisaks saab erutusseisundi kindlaks teha ka kannatanu käitumisele antava hinnanguga kriminaalasja menetlemisel (vt ka RKKKo 3-1-1-86-04, p 10). Käesolevas kriminaalasjas ei ole Erki Lajali emotsionaalset seisundit ekspertide poolt uuritud. Kohus, hinnates aga nii Erki Laiali enda kui ka Kristo Raua, Ege-Rita Uibose ja P.K ütlusi ei tuvastanud ühtegi märki sellest, et Erki Lajal oleks 10.11.2011.a tegutsenud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund is. Konflikt, mis eelnes 10.11.2011.a õhtul enne XXX elumajast väljumist (koridoris K.R. poolt Erki Laiali „nügimine“), ei saanud olla tegevuseks, mis oleks usutavalt kutsunud esile Erki Lajali kõrget emotsionaalset pinget. Erki Lajal ise on küll väitnud, et K.R. käitumine ajas ta marru ja vihale, kuid ei saa pidada marus olevaks isikut, kes peale marruajavat tegu, otsis veel K.R. laialiloobitud jalanõusid. Seega, kui lugeda tõendatuks asjaolu, et K.R. „nügis“ koridoris Erki Lajalit, siis ei olnud kirjeldatud tegu vaadeldav sellise isikuvastase ründena, mis oleks selgelt provotseerinud hilisemat kirvega löömist. Pigem on usutav ja tõepärane aga nii Erki Laiali kui ka Kristo Raua ning Ege-Rita Uibose poolt avaldatu, et K.R. oli oma tegevusega kõiki XXX elavaid isikuid, muuhulgas T.L., ähvardades ja talu põlema panna lubades ning kõiki pidevalt tülitades tekitanud olukorra, kus talle taheti peksa anda ja tülitamise vältimiseks temalt telefon ära võtta. Sellist plaani ja ka tegevust on kirjeldanud 09.11.2011.a sündmustest rääkides nii Erki Lajal, Kristo Raud kui ka tunnistajad I.V. ja T.K. Ei saa jätta tähelepanuta kohtuistungil Erki Lajali poolt öeldut. K.R. kirvega löömise kohta ütles ta, et k indlasti oleks olnud võimalik neid süütegusid ära hoida ja oleks saanud rääkida ja sõnadega ära lahendada. Erki Lajal on ise avaldanud, et tegu oli väga arusaamatu, ei olnud piisavat põhjust, mis oleks väärt midagi sellist tegema. Ristküsitluse alguses ei rääkinud seega Erki Lajal ise mitte mingisugusest erilisest hingelisest seisundist. Erki Lajal on kinnitanud, et lõi K.R. esmalt ühel korral kirvega pea piirkonda, hiljem lõi selili maaslamavat K.R. veel 2-3-4 korral kirvega pea piirkonda. Erki Lajali tegevus on kvalifitseeritud ja süüdistuses kirjeldatud julmal viisil tapmisena. Riigikohus on asunud seisukohale, et kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamine annab aluse hinnata tapmine julmaks (RKKK 3-1-1-114-06). Kohus on veendumusel, et elava inimese peapiirkonda kirvega löömine on oma olemuselt jõhker ja toob kaasa moonutavad vigastused. Kristo Raud on oma ütlustes avaldanud, et K. pea oli sodi, kõik oli verine. 27 Ka eksperdid on asunud seisukohale, et nendel vähestel luukildudel ja hammastel, mida oli võimalik uurida, on kirvega tekitatud vägivalla märke. Julmus väljendubki kohtu arvates erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Ja kirvega peapiirkonna sodiks peksmine on ilmselgelt nii inimelu kui ka inimkeha suhtes erilise hoolimatuse väljendamine. Seega on igati põhjendatud Erki Lajali poolt 10.11.2011.a. toimepandu kvalifitseerida KarS § 114 p 1 järgi. Kriminaalasjas tuleb kohtul vastata ka küsimusele, et milline oli Erki Lajali tahtlus. Erki Lajali teo subjektiivse külje saab kohtu arvates avada läbi tema enda tegevuse ja käitumise nii teo toimepanemise ajal kui ka pärast seda. Mida peab ette nägema isik, kes haarab kirve ja lööb sellega vähemalt kolmel -neljal korral inimese pea piirkonda. Kohus on uurinud ja vaadelnud ka kirvest ja on tuvastanud, et tegemist on suuremat sorti kirvega. Ütluste kohaselt kirvega, millega oli võimalik lõhkuda autot. Kohus on veendumusel, et Erki Lajal tegutses otsese tahtlusega. Erki Lajal pidi aru saama, et kirvega kahel-kolmel-neljal korral maaslamava isiku peapiirkonda löömine toob kaasa ilmselt selle isiku surma. Kohtu ees püstitus küsimus sellest, kas Kristo Raud osutas oma venna K.R. tapmisele kaasabi või mitte? Kriminaalasjas nr 3-1-1-13-12 on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitanud järgmist“ „KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kuriteole kaasaaitamine tähendab seega teise isiku õigusvastase teo toetamist ehk soodustamist. Kaasaaitaja tahtlus peab hõlmama täideviija poolt toimepandava teo koosseisu ja ulatuma välja selle objektiivse ning subjektiivse ebaõiguse kõige olulisemate elementideni vähemalt kaudse tahtluse tasemel (vt RKKKo 3-1-1-94-00, p-d 6.5– 6.6).“ Teises kriminaalasjas on kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et teise isiku kuriteole kaasaaitamine on võimalik kuni teo faktilise lõpuleviimiseni. Näiteks inimese tapmisele kaasaaitamine on võimalik kuni faktilise tagajärje, s.o inimese surma saabumiseni (RKKKo 3-1-175-11). Kristo Raud on oma ütlustes kaasabi osutamist eitanud. Eelnevat tapmise kokkulepet ei tuvastanud ka kohus. Erki Lajal on kohtus andnud järgmised ütlused. Ta ei mäleta täpselt, millise kirve otsaga andis ta K.R. esimese kirvelöögi. Aga ta väidab, et teised kaks või kolm, olid kindlasti tömbi otsaga. Löömist on ta kirjeldanud nii - kõigepealt oli üks löök, siis jooks K. põllule, enne seda ütles midagi. Kristo läks K. järgi, ta ütles midagi, ei mäleta mida ja ühel hetkel olid nad kahekesi maas põllu peal. Kuidas nad maas olid, ei näinud, sest pime oli. Seejärel jooksis tema järgi ja lõi põllul veel kahel-kolme korral selili lamavat K. pea piirkonda. Rohkem ei löönud. Erki Lajalõtles kohtuistungil järgmised sõnad:“Kristo jooksis ära sealt, kui ma K. kõrvaldasin“. Veendunud, et K.R. on surnud, läks Erki Lajal majja, kus jõudis olla 5-10 minutit ja siis sõideti XXX tanklasse T. emaga kokku saama. Kristo Raud väitis kohtus, et tema jooksis K. järele vaid selleks, et vaadata, mis temaga juhtunud on ja kiirabi kutsuda. Kohus ei pea selliseid ütlusi usutavateks ja need on vastuolus nii Erki Lajali poolt antud ütlustega kui ka Kristo Raua enda käitumisega konkreetses situatsioonis. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et Erki Lajalil ja Kristo Raual oleks olnud eelnev kokkulepe K.R. tapmise osas. Küll on leidnud tõendamist asjaolu, et juba 09.11.2011.a sooviti K.R. peksa anda, kuid see ebaõnnestus. Kristo Raud on ise kinnitanud, et 09.11.2011.a vihastas teda asjaolu, et K. oli lubanud tema auto jälle põlema panna. Sellele järgnes Kristo poolt soov K. kätte saada, talle peksa anda ja temalt telefon ära võtta. See, mis toimus 10.11.2011.a õhtul XXX, sai selle õhtu tegevusi hinnates olla nii Kristo Raua kui ka Erki Lajalil soov realiseerida eelmisel päeval tegemata jäänu. Kristo Raud kinnitas ise kohtus, et ta nägi, et Erki Lajal ründas tema venda kirvega. Kui see Erki Lajali käitumine oli Kristo Rauale ootamatu, siis vähemalt sellest hetkest pidi ta mõistma, et Erki Lajal on vägivaldne ja kirvega K.R. lüües võib 28 tekitada kehavigastusi. Kristo Raud pidi mõistma ka seda, et kirvega teise isiku pead lüües võib tagajärjeks olla inimese surm. Edasi on mõlemad süüdistatavad kinnitanud, et K. jooksis põllu poole. Selle jooksmise ainsaks eesmärgiks sai olla soov põgeneda. Kui Kristo Raua soov ja eesmärk oli K. kuidagi aidata, siis oleks ta pidanud kuidagi venna kaitsel aktiivselt tegutsema. Kas püüdma Erki Lajalit peatada või siis püüdma K.R. kaitsta. Tõendid, mis kohtule järgneva mõne minuti sündmuste kohta on esitatud, on napid. Erki Lajal on väitnud, et K. ja Kristo Raud kukkusid põllule maha. Seda, kas Kristo K. maha tõmbas või mitte, seda Erki Lajal kohtus enam rääkida ei tahtnud. Kohtueelsel uurimisel oli Erki Lajal aga ka sündmuskohal seda meelt, et Kristo tõmbas K. maha. Kohus on seisukohal, et kui isikute ütlused ei anna võimalust olukorda üheselt lahendada, siis tuleb analüüsida nii Erki Lajali kui ka Kristo Raua käitumist konkreetses ajahetkes. Ja siin on kohtu jaoks tähenduslik Kristo Raua jutt selle kohta, et kui K. oli põllul pikali kukkunud, siis oli tema toa poole teel. Väidetavalt sooviga kiirabi kutsuda. Kristo Raud teadis, et Erki Lajalil on kirves ja ta on sellega juba ühel korral rünnanud. Vaatamata sellele jätab ta oma venna lihtsalt põllule maha ning läheb väidetavalt tuppa. Fakt on see, et kiirabi sel õhtul välja ei kutsutud, kuigi telefone oli mitmetel isikutel. Samas pidas aga Kristo Raud vajalikuks oma venna surnukeha juurest telefoni ära võtta ja selle lahti lõhkuda ning kaevu visata. Ka selle telefoniga oleks soovi korral saanud kiirabi kutsuda. Ka Erki Lajal on kinnitanud, et enne tanklasse minekut viskas Kristo Raud K.R. telefoni garaaži kõrvale kaevu. Telefoni viskamist on tunnistanud ka Kristo Raud ise. Kohus ei pea veenvaks aga Kristo Raua ütlusi, et seda teha käskis T.L., ja et ta ei julgenud T.L. kartes seda tegemata jätta. Kristo Raua edasine käitumine ei ole kuidagi loogiliselt seostatav tema sõnadega selle kohta, kuidas ta kõikki ja kõike kartis. Kristo Raud oli kümmekond minutit peale põllul toimunut suuteline juhtima autot, et sõita XXX tanklasse, oli mõni aeg hiljem suuteline kokku panema bensiini varguseks pumba ja oli samal ööl suuteline käima bensiini varastamas. Tähelepanuväärne on ka see, mida Ege-Rita Uibos on oma ütlustes avaldanud, et kui ta küsis Kristo Raualt ja Erki Lajalilt, et mida nad hakkavad tegema, siis ta sai Erki Lajalilt vastuseks, et hakkavad „Jaanituld“ tegema. Selle ütlemise juures oli ka Kristo Raud. Kristo Raual oli mitu võimalust XXX ära minna kui tema hirm T.L. ja Erki Lajali ees oli selline nagu ta on seda hiljem kirjeldanud. Ta ei teinud seda. Eespool kajastatud analüüs viib kohtu järelduseni, et Kristo Raua enda konkreetne tegutsemine näitab seda, et ta osutas tahtlikult Erki Lajali tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist kaasabi. Kristo Raud takistades K.R. põgenemist ja jättes takistamata Erki Lajali rännet toetas ja soodustas sellise tegevusega Erki Lajali poolt K.R. tapmist. Kaasaaitaja tahtlus peab hõlmama täideviija poolt toimepandava teo koosseisu ja ulatuma välja selle objektiivse ning subjektiivse ebaõiguse kõige olulisemate elementideni vähemalt kaudse tahtluse tasemel. Subjektiivse külje osas on kohus veendumusel, et Kristo Raud tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Kristo Raud pidi mõistma, et kui ta ei anna K.R. võimalust põgeneda ega takista Erki Lajalit, siis K.R. edasijooksmise takistamisega ja ründaja mittetakistamisega ta aitab kaasa oma venna tapmisele. Seega on kohus veendumusel, et Erki Lajal tuleb süüdi mõista KarS § 114 p 1 järgi ja Kristo Raud KarS § 22 lg 3 - § 114 p 1 järgi. P.K süüdistus KarS § 306 lg 1 järgi Kriminaalasjas on P.K-le esitatud süüdistus selles, et tema 10.11.2011 Tartumaal XXX peale K.R. tapmist Erki Lajali ja Kristo Raua poolt, aitas viimastel vedada K.R. surnukeha XXX elumajast eemale lõkkesse ja tapetu surnukeha põletada eesmärgiga peita kuriteo jälgi.Teise isiku poolt esimese astme kuriteost eelnevalt mittelubatud varjamisega, pani P.K toime KarS § 29 306 lg.1 järgi ettenähtud kuriteo. Süüdistatav P.K tunnistas ennast süüdi. Süüdistatava kaitsja leidis kohtuvaidluste käigus, et ei ole tõendamist leidnud, et P.K oleks oma tegevusega täitnud KarS § 306 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Kaitsja avaldas, et tema arvamuse kohaselt tegutses P.K hädaseisundis. KarS § 29 sätestab hädaseisundi mõiste. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Hädaseisundit saab eelpool viidatu põhjal määratleda kui vahetut ohtu enda või teise isiku õigushüvele, mida saab kõrvaldada üksnes teisele õigushüvele kahju tekitamisega. Milline sai konkreetse kriminaalasja tehiolude pinnalt olla vahetu oht P.K-le , mida ta oli sunnitud kõrvaldama kuritegu varjates? P.K on väitnud, et ta sai K.R. surmast teada enne kui Kristo Raud, Erki Lajal ja T.L. XXX bensiinijaama sõitsid. Ei ole eluliselt usutav, et ta ei püüdnud teada saada, mis oli juhtunud. P.K pidi juba sel hetkel mõistma, et toime on pandud kuritegu. Kohus ei näe mingit takistust selleks, et P.K poleks saanud kuriteopaigast lahkuda. Kohtus ütlusi andes on P.K korduvalt rõhutanud, et ta oli šokis. P.K muutis kohtueelsel uurimisel antud ütlusi oluliselt osas, mis puudutas Erki Lajali ja Kristo Raua rolli. P.K osavõtu kohta just süüdistuses kirjeldatud teo osas on ütlusi andnud Erki Lajal ja Kristo Raud. Erki Lajal kinnitas kohtus, et P.K süütas lõkke. Kristo Raud on kinnitanud sama. Kohus on Erki Lajali ja Kristo Raua ütlused sündmuste kirjelduse osas lugenud usaldusväärseteks. Käesoleval juhul loeb kohus tõendatuks just nimetatud ütluste alusel asjaolu, et lõkke süütas P.K . See on ka usutav, sest just temal olid olemas tikud. Tõendamist on leidnud Erki Lajali ja Kristo Raua ütlustega, et kui P.K õue läks, siis oli K.R. surnukeha juba kilesse mässitud ja P.K kästi abistada käru lõkkeplatsile lükkamist. Tõendamist on leidnud, et P.K seda ka vastuvaidlemata tegi. Kohus on veendumusel, et selleks hetkeks kui asuti surnukeha lõkkesse viima, pidi P.K olema arusaamine selle kohta, mida tehakse ja milleks seda tehakse – põletatakse surnukeha. Samuti pidi P.K täiskasvanud inimesena mõistma, et surnukeha põletamisele kaasaaitamine on kuriteo varjamine ja selline tegu raskendab kuriteo või selle toimepanija avastamist ning asjaolude tõendamist. P.K oli reaalne võimalus XXX lahkuda hetkest kui ta sai teada K.R. tapmisest ja ta sai sellest teada juba enne seda kui Kristo Raud, Erki Lajal ja T.L. läksid XXX tanklasse. Sellised ütlused on andnud kriminaalasjas Ege-Rita Uibos. Kohtuistungil väljendatud hirm Erki Laiali ees jäi P.K poolt kohtu arvamuse kohaselt põhjendamata. Kohus on seisukohal, et P.K ei olnud hädaseisundis. Samuti ei ole kriminaalasja raames tuvastatud, et ta oleks andnud eelnevalt loa kuritegu varjata. Kohtus on püstitatud küsimus ka sellest, et P.K ei pruukinud teada, et toime on pandud esimese astme kuritegu. Kohus leiab, et Ege-Rita Uibose ütlused kinnitavad, et P.K teadis, et Kristo Raud tapeti. Tapmine on igale inimesele teadaolevalt üks raskemaid kuritegusid. Asjaolu, et toime on pandud raske kuritegu, mida soovitakse varjata, pidi P.K arusaama ka sellest, et kohale ei kutsutud ei politseid ega kiirabi. Samuti sellest, et asuti surnukeha kilesse pakkima. Tavapäraselt inimesed ju nii ei tegutse. P.K pani eespool käsitletud kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ta pidi mõistma, et surnukeha põletamine ja tema poolt sellele kaasaaitamine raskendab kuriteo või selle toimepanija avastamist või teo asjaolude tõendamist. Eeltoodule tuginedes peab kohus põhjendatuks P.K 30 KarS § 306 lg 1 järgi süüdi mõista. Ege-Rita Uibose süüdistus KarS § 307 lg 1 järgi Kriminaalasjas on Ege- Rita Uibosele esitatud süüdistus selles, et tema saades 10.11.2011 teada K.R. (R.) tapmisest Erki Lajali ja Kristo Raud poolt, mis toimus 10.11.2011 kella 22:00 paiku XXX territooriumil, jättis politseile teatamata teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost. Teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamisega, pani Ege-Rita Uibos toime KarS § 307 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistuskõnes loobus prokurör süüdistusest Ege-Rita Uibose vastu. KrMS § 301 sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Ege-Rita Uiboses süüdistuses KarS § 307 lg 1 järgi õigeks. II Kohtu seiskoht karistuse osas Karistuse mõistmisel tuleb kohtul esmalt tuvastada karistusraamid. Kohtul tuleb kohtul lähtuda KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süüst. Lisaks sellele, et kohus on käesoleva otsusega tuvastanud süüdistatavate poolt toime pandud tegude koosseisupärasuse ja õigusvastasuse, tuleb kohtul karistust mõistes arvsesse võtta ja analüüsida ka teo taunitavust ja ebaõigust kui süü suurust mõjutavaid näitajaid. Erki Lajal on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on teda varem karistatud kolmel korral. Kohus pidas põhjendatuks Erki Lajal süüdi mõista KarS § 121 järgi, mille eest saab karistuseks mõista kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Nimetatud kuriteoepisoodis oli kohtu arvamuse kohaselt Erki Laiali süü keskmise suurusega. Kurikaga teise isiku ründamisel võib tekitada raskeid vigastusi, mistõttu selline teguviis võib põhjustada ka raskeid tagajärgi. Konkreetsel juhul ei ole tuvastatud raskeid tagajärgi. Rahalise karistuse mõistmist ei pea kohus aga teo olemusest tulenevalt võimalikuks ja kohus leiab, et süü suurus ning teo toimepanemine kavatsetusega välistab teo eest kergemaliigilise karistusliigi valiku. Prokurör taotles nimetatud teo eest Erki Lajalile karistuse sanktsiooni keskmises määras ja kohus ei pea vajalikuks mõista rangemat karistust. Seega tuleb Erki Lajalit karistada KarS § 121 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 114 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on kohtul õigus isikule mõista karistuseks kaheksa kuni kahekümneaastane vangistus või eluaegne vangistus. Kohus pidas põhjendatuks Erki Lajali süüdi mõista KarS § 114 p 1 järgi. Toimepandud kuritegu oli oma olemuselt julm, sest Erki Lajal lõi tema enda ütluste kohaselt kirvega K.R. korduvalt pea piirkonda. Löökide arv ja löögivahend viitab sellele, et süüdistataval oli tahtlus ohver tappa. Kohus tuvastas Erki Lajali puhul KarS § 57 p 3 kohase kergendava asjaolu, so puhtsüdamliku kahetsuse. KarS § 58 kohaseid karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Erki Lajal saab õige pea 21-aastaseks, teo toimepanemise ajal oli ta 19-aastane. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo nr 3-1-1-40-04). Keskmine karistusmäär reaalse vangistuse kohaldamisel KarS § 114 järgi oleks 14 aastat vangistust. Kergendava asjaolu arvestamine annab kohtule aluse karistuse vähendamiseks. Kas varem karistamata noore mehe õiglaseks ja eesmärgipäraseks karistamiseks on möödapääsmatu teda karistada üle 10 aasta pikkuse vangistusega, sest prokurör just sellist karistust süüdistatavale küsis? Teo julmus lubaks seda kindlasti teha. Kohus sai Erki Lajali isiku kohta menetluse käigus teda võrdlemisi vähe. Jäi õhku kahtlus, et teda on julmale teole õhutatud, kuid see ei vabanda sellise teo 31 toimepanemist. Kohus on käesolevas otsuses juba varem rõhutanud, et Erki Lajal on andnud kogu kriminaalmenetluse käigus võrdlemisi ühetaolisi ütlusi. Suures osas tingivad tema enda ütlused ka tema süüdimõistmise, sest surnukeha põletamisega tehti võimatuks paljude oluliste tõendite kogumine. Kohus on seisukohal, et just seetõttu, et Erki Lajalis oli kindlameelsust jääda oma varasemate ütluste juurde saab kõne alla tulla ka tema karistamine keskmisest määrast oluliselt madalamas määras. Ka siin ei pea kohus põhjendatuks olla rangem kui riiklik süüdistaja. Seega just eripreventiivsel eesmärgil peab kohus põhjendatuks Erki Lajalit karistada 10 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 kohaselt tuleb käesoleva otsusega mõistetud samaliigilistest põhikaristustest moodustada Erki Lajalile liitkaristus ja kohus peab põhjendatuks lugeda kergema karistuse kaetuks raskemaga ja seda põhjusel, et tegemist oli ründega ühele ja samale isikule ja ründe ajendiks olid sisuliselt samad asjaolud. Kohus pidas põhjendatuks Kristo Raud süüdi mõista KarS § 22 lg 3 - § 114 p 1 järgi. Ka Kristo Raud on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on teda aga olnud põhjus karistada 10-l korral. Kristo Raua teopanus K.R. tapmisel oli ilmselgelt väiksem kui Erki Lajalil. Seega on Kristo Raua süü Erki Lajali omast ilmselt väiksem. Kristo Raud ei ole oma käitumist kahetsenud ja seda põhjusel, et ta eitab kaasaaitamist tapmisele. Samuti ei tuvastanud kohus muid tema karistust kergendavaid asjaolusid. Kohus ei tuvastanud samas ka KarS § 58 kohaseid raskendavaid asjaolusid. Kõrvale ei saa jätta aga asjaolu, et kuriteo ohvriks oli Kristo Raua enda vend. Analüüsides teo taunitavaust, ei saa jätta märkimata, asjaolu, et Kristo Raud oli just selleks isikuks, kes juba 09.11.2011.a. tegutses koos Erki Lajaliga eesmärgiga K.R. peksa anda ja temalt telefon ära võtta. Seda vaatamata sellele, et ta teadis, millise teo oli Erki Lajal 05.11.2011.a vend K.R. suhtes toime pannud. Kristo Raua süüküsimuse suuruse hindamisel ei saa kõrvale jätta ka asjaolu, et tema teopanus laiba hävitamisel oli märkimisväärne. KarS § 22 lg 5 sätestab, et kaasaaitaja puhul võib kohus kohaldada karistusseadustiku §-ss 60 sätestatut, so võimalust karistust kergendada. Kohus ei pea tulenevalt Kristo Raua poolt peale K.R. tapmist toimepandud tegude tõttu aga karistuse kergendamist põhjendatuks. Eespool toodud põhjustel peab kohus õiglaseks karistada Kristo Rauda sanktsiooni miinimummääras, so 8 aasta pikkuse vangistusega. Silmas pidades silmas nii Erki Lajali kui ka Kristo Raua süü suurust ja teo toimpanemise viisi, peab kohus põhjendatuks, et mõistetud vangistused kuuluvad reaalselt ärakandmisele. KarS § 306 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. P.K pole varem karistatud ei väärteo-ega ka kriminaalkorras. Prokurör taotles P.K-le 2 aasta pikkuse vangistuse mõistmist, kohustades teda sellest ära kandma reaalselt 6 kuud ja ülejäänud osa jätta tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga. P.K roll kuriteo varjamisel ei ole suur. Kohus ei tuvastanud küll seda, et P.K oleks olnud hädaseisundis, kuid tegevused milles ta osales, olid ilmselgelt teiste, nii Erki Lajali, Kristo Raua kui ka T.L. poolt planeeritud ja juhitud. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et P.K süü talle etteheidetava teo toimepanemises on küll oluline, kuid tema teopanust arvestades on teda võimalik karistada sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega. P.K puhul tuleb arvesse võtta ka tema puhtsüdamlikku kahetsust kergendava asjaoluna. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks P.K karistada 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kuriteosündmusest on möödas 1 aasta ja 8 kuud. P.K on peale sündmust vajanud XXX ravi. Kohtule on jäänud mulje, et P.K on toimunut sügavalt läbi elanud ja sellises olukorras ei pea kohus põhjendatuks talle reaalse vangistuse, ka mitte šokivangistuse, määramist. Kohus peab põhjendatuks P.K karistusest tingimus vabastamist, sest eespool kajastatud olukorras pole vangistuse ärakandmine süüdlase isikust tulenevalt otstarbekas. Valides 32 karistusseadustikus kahe karistusest vabastamise võimaluse vahel, peab kohus põhjendatuks kohaldada KarS § 74 sätteid. Kohus leiab, et P.K noore inimesena peaks olema teatud perioodi kriminaalhooldusametniku järelevalve all, kes saaks veenduda, et isik on suuteline vahet tegema lubatava ja lubamatu vahel. Arvestades P.K poolt toimepandud teo iseloom ja ka karistuse määra, peab kohus piisavaks katseajaks 2 aastat. Kuivõrd P.K pani kuriteo toime enne 2013.a, siis tuleb kohaldada neid KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, millised kehtisid teo toimepanemise ajal. Kõigi süüdistatavate puhul tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistuse kandmise aja hulka. Kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal tuleb Erki Lajalile ja Kristo Rauale karistuseks mõistetud vangistuse kandmise aja algust arvestada alates Erki Lajali ja Kristo Raua kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates
  23. novembrist
  24. a. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada P.K kahtlustatavana kinnipidamine 20.-
  25. detsembrini 2011.a, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista talle ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust eespool kajastatud tingimustel. III Kohtu seisukoht kaitsja tasu ja menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas mõistab kohus välja süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa I astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 2,5 palga alammäära, s.o. 800 eurot ja II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot . Samuti peab kohus põhjendatuks süüdimõistetutelt KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista tunnistajale hüvitamisele kuuluvad summad, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu. Ekspertiisitasusid välja mõistes lähtus kohus iga isiku puhul vaid nendest kuludest, mis olid otseses puutumuses isiku süüküsimuse lahendamise ja süüdimõistmisega. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud kohus põhjendatuks Karli treialilt välja mõista ekspertiisitasu, sest tema süüküsimuse lahendamiseks ekspertiise teostada polnud vajalik. Ege-Rita Uibose menetluskulud jäävad KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. IV Kohtu seisukoht asitõendite osas Kohtu seisukoht asitõendite osas on kajastatud otsuse resolutiivosas. Kohus on seiskohal, et kuivõrd asitõendite hulgas on ka K.R. säilmed ja kannatanu S.R. ei viibinud viimastel kohtuistungitel ning kohtul puudus võimalus teada saada tema soovi, siis võttis kohus otsuses järgmise seisukoha. Kohus väljastas S.R. järelepärimise, et teada saada tema soovi seoses poja säilmetega ja sellest vastusest lähtudes on võimalik nimetatud asitõendite osas võtta seisukoht kohtuotsuse täitmise käigus. Rutt Teeveer Kohtunik Kaie Uusen Rahvakohtunik Aivar Paapsi Rahvakohtunik 33

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.