Obsah (11)

§ 263§ 394§ 184§ 372§ 344§ 63§ 68§ 73§ 262§ 121§ 74

Kriminaalasi nr. 1-11-5043 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 10 juunil 2011.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Prokurör Kristina Kivi Kait

§ 263p 1,4 järgi.

RO isikukood xxx, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, eluk xxx, töökoht xxx OÜ Varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata Tõkend elukohast lahkumise keeld süüdistuses

§ 263p 1,4 järgi.

E.H süüdistatakse selles, et tema 25.04.2009 kella 04.30 paiku Tallinnas Pärnu mnt 11 hoone vastas paikneva kioski juures koos RO´ga tungis kallale temale varem tundmatutele AE´ale ja MK´le, pekstes AE´a käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda. Enne rünnet istunud AE kukkus maha ja E.H koos RO´ga jätkasid tema peksmist. Kui MK sekkus peksmise lõpetamiseks ning E.H ja RO tegevuse takistamiseks, löödi ka temale rusikaga näkku, millest MK kukkus maha. Kannatanutele tekitati füüsilist valu ja tervisekahjustusi MK´le sõrmede põrutus ilma küünevigastusteta ja pindmised hulgivigastused ning AE´ale silmamuna ja silmakoopakoe põrutus, ajuvapustus ning pindmised hulgivigastused näol, kehal ja jäsemetel, samuti ülemiste esihammaste metallokeraamilise 3-hamba silla purustus. Kuna E.H avalikus kohas, kuhu on juurdepääs kõrvalistel isikutel, rikkus avalikku korda ja kasutas põhjuseta vägivalda isikute suhtes, kes on temale võõrad ning taoline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda, pani E.H oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, mis on toime pandud grupi poolt, s.o

§ 263p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

RO´t süüdistatakse selles, et tema 25.04.2009 kella 04.30 paiku Tallinnas Pärnu mnt 11 hoone vastas paikneva kioski juures koos E.H-ga tungis kallale temale varem tundmatutele AE´ale ja MK´le, pekstes AE´a käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda. Enne rünnet istunud AE kukkus maha ja RO koos E.H-ga jätkasid tema peksmist. Kui MK sekkus peksmise lõpetamiseks ning RO ja E.H tegevuse takistamiseks, löödi ka temale rusikaga näkku, millest MK kukkus maha. Kannatanutele tekitati füüsilist valu ja tervisekahjustusi MK´le sõrmede põrutus ilma küünevigastusteta ja pindmised hulgivigastused ning AE´ale silmamuna ja silmakoopakoe põrutus, ajuvapustus ning pindmised hulgivigastused näol, kehal ja jäsemetel, samuti ülemiste esihammaste metallokeraamilise 3-hamba silla purustus. Kuna RO avalikus kohas, kuhu on juurdepääs kõrvalistel isikutel, rikkus avalikku korda ja kasutas põhjuseta vägivalda isikute suhtes, kes on temale võõrad ning taoline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda, pani RO oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, mis on toime pandud grupi poolt, s.o

§ 263p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

E.H tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi, oli nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja kinnitas eeluurimisel antud ütlusi. Läks oma tüdrukuga suitsu ostma, ei olnud plaani korda rikkuda. Kannatanud solvasid tema tüdrukut. Tekkis sõnavahetus ja puhkes kaklus. Ei oska öelda millal O tuli. Ei ole näinud, et O oleks kedagi löönud. O tuli alates sõnavahetusest, kui härrad olid juba kõnniteekivilt püsti tõusnud, puhkes kähmlus, ajaliselt umbes 5 minutit. Selja peal olid sinikad, kukkusid pikali. Kannatanud tõusid püsti, tulid E.H poole ja aimates ohtu lõi esimesena Ea. Eeldas rünnet. Oli joonud sel õhtul 5-6 õlut. Kutsus sõbrad appi, kui kannatanu liikus tema poole. Kutsus O lihtsalt sinna, mitte kedagi ründama ega kaklema. Sündmuskohal oli umbes 20 inimest kes eemaldusid ja vaatasid asja pealt. O tuli lahutama. Otseselt ei tea, et O oleks kakelnud. Vaidleb kannatanute tsiviilhagide vastu täies ulatuses. Kahetseb juhtunut. RO ei tunnistanud end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi, oli nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, kinnitas eeluurimisel antud ütlusi ja soovis enda küsitlemist kohtuistungil. Ei mäleta kõiki sündmusi. Oli joonud 2 pooleliidrist siidrit ja kokteili. Tarmo lahkus pubist Nga, 10 minuti pärast tuli kõne Tarmolt, kes kutsus endaga koos koju. Jooksis burgeriputka juurde, kus oli rüselus, kaklusemoodi asi, kuhu olid segatud Tarmo ja 2 suurt meest. O jooksis vahele. E.H tõukles ühega nendest ja teine liikus tema poole. Oli rüselus ja ei tea kes ja kas lõi. Toimus üksteise tõuklemine, sõnelemine. Läks vahele, ei oska öelda keda tõukas, käskis lõpetada. Ei tea kas keegi kukkus maha rüseluse käigus. Kannatanutel vigastusi ei näinud. Löömist ei näinud, vigastused võisid kukkumisest tekkida. Kahetseb, et selline asi aset leidis, et Tallinna tuli. S ündmusi täpselt ei mäleta, algust mäletab täpselt. Ei mäleta mis uurijale rääkis. Ei saanud aru kas kannatanud olid purjus. Olid suuremad ja turskemad. Läks sõbrale appi. Lükkas kannatanuid eemale. Tsiviilhagisid ei tunnista üldse. Kui nägi politseiautot jooksis ära. Võõraid oli läheduses Vabaduse väljakut mäletab, mis seal rüseluse ja lahutamise ajal toimus ei mäleta kõike mida tegi. Ei ole kakleja tüüp. Kannatanu MK andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt jääb oma hagi juurde summas 4793,37 eurot. Peale lööki oli teadvusekaotus 2-3 sekundit. Sinikas ja vigastused olid. Tekkis id tasakaaluhäired, peavalud, üldine väsimus, kõik, mis viitas peapõrutusele. Ravi vaid voodirežiim nädal. Ei mõelnud arstitõenditele. Enne 25.04.2009 oli 1 aasta töötu ja pärast seda ei ole töötanud. Pidi hakkama Eesti mööblit toimetamine Peterburi läbi ühe Eesti firma. Pidi sõlmima töölepingu, oli äriplaan. 2 nädala pärast helistas võimalikule tööandjale Delmira, kellega oli kokkulepitud ja öeldi kõik. Hagi summas 35 500 on varaline kahju, kui Peterburi inimesega kohtus, olid väljaminekud, 50 krooni oli arsti visiiditasu. Võttis võõrad vastu, ostis ühe näidise 12 500 krooni. Hotellid ja kõik selline. Näidis läks Peterburi. Sel õhtul oli joonud 5-6 pooleliitrist õlut. 39 500 krooni on moraalase kahju nõue. Kannatanu AE andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt jääb oma hagi 14 279.14 eurot juurde. Enne 25.04 ei olnud silmaarsti poole pöördunud. Prille ei vajanud, oli mõõdukas lühinägevus, 2 0,5 dioprit. 25.04.2009 intsidendi tagajärjel hambasild purunes. Uus sild, ravi ja paigaldamine maksis

1. Pintsak oli ostetud aasta varem. Tšekki ei ole otsinud, maksis umbes 4200.krooni. Moraalne kahju seisneb selles, et jäljed on jäänud eluks ajaks. Parem silma põhi sai vigastada, seal tekkis armkude ja valgus ei peegeldu tagasi. Ta vaateväli on hetkel piiratud, elukvaliteedi langus, migreenid, peavalud olid kestvad ja pikad. Kinnipidamine 29.04 võimaldas ravidistsipliinist kinni pidada. 5-6 kuu pärast hakkas nägu kuju tagasi võtma. On jäävad silmavigastused, silmanägemine on häiritud. 1,5 aastat oli psühhiaatri juures ravil. Ei saa bussijuhina töötada. On töötu hetkel. Kell 4-5 oli selle putka juures väga palju inimesi. Oli sel ööl joonud 4-5 õlut. Olgugi, et on suurem sai peksa, sest kasutati tema abitusseisundit. Ei saanudki püsti, nad tulid vasakult, löök pidi olema tohutu jõuga, kaelaluu oleks olnud pooleks, kui oleks olnud tugevam löök. Esimesena lõi E.H. Ei ole kedagi solvanud. Poole tunni jooksul käis seal läbi 100 inimest. Ei tea kas kaklus häiris teisi inimesi. Ei ole tõendit, et see pintsak oli just Hugo Bossi pintsak. Kohus uuris järgmisi tõendeid: Kannatanu AE`a 25.04.2009 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 25.04.2009 kella 04:20 paiku tuli koos sõbra MKga Pärnu maanteel paikneva kioski juurde, mis asub täpselt Kesklinna politseijaoskonna vastas. Istusid äärekivile ühe kodutu kõrvale, kui märkasid nende poole jooksmas kolme meesterahvast, kes nendeni jõudes karjusid midagi eesti keeles. Mingil arusaamatul põhjusel tulid need kolm meest talle kallale. Jalalöögid tulid igalt poolt ja löödi igale poole. Roomas löökide all mööda maad edasi. Suutis ühe endast eemale tõugata ning jooksis politseimaja poole. Märkas patrullsõidukit, kust tuldi neile appi. Kui tema põgenema sai, siis ründasid nad Mart. Tundis peksmisel reaalset ohtu enda elu ja tervisele (lk 2-3). Kannatanu 09.09.2010 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt tema suhtes toimunud rünnakule puudus mistahes tema või teise kannatanupoolne provokatsioon või mõjutus. R-kioski ees istudes suhtles vaid MKga ja kodutuga. Kolmandate isikutega ta ei suhelnud, rääkimata kellegi solvamisest. Tema peksmine algas ootamatult, sellele ei eelnenud mingit sõnalist konflikti ega hoiatust ründajate poolt. 25.04.2009 ründe tulemusena purustati tal ülalõua esihammaste metallokeraamiline 3-hamba sild, mis asendati uuega 12.05.2010 kliinikus „Lille hambaravi“, mis läks maksma 18 000 krooni. Ajavahemikul, kui viibis vahi all, raviti tal tagumist hammast, millel oli kild eemaldunud. Esihammast ravis siis, kui oli vahi alt vabanenud. Lõhutud pintsak oli Hugo Boss, mille ostis Tallinnast, maksumusega 4200 krooni,
2. aastal. Tšekki alles pole. Peksmise tagajärjel nõrgenes tema silmanägemine, mille tõttu pidi ostma endale prillid, mis läksid maksma 1070 krooni. Varalise kahju hulka kuulub ka 150 krooni, mis kulus erinevate arstide juures käimiseks. Kokku on tekitatud talle varaline kahju summas 23 420 krooni, millele lisaks soovib ka moraalse kahju hüvitamist summas 200 000 krooni. (lk 141-142). Kannatanu MK 25.04.2009 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 25.04.2009 kella 4:15 paiku liikusid koos AEaga Müürivahe tänavalt Pärnu mnt ja Estonia pst ristmiku suunas. Pärnu mnt 11 vastas oleva kioski juures tegid peatuse, Andre istus kioski ees istuva meesterahva kõrvale äärekivile vestlema. Ligikaudu kell 4:40 jooksud kolm umbes 20-aastast meesterahvast Andre juurde ja hakkasid teda jalgadega peksma. Olukord oli eluohtlik, kuivõrd teda peksti jalgadega sihtides pea piirkonda. Üritas sekkuda, kuid talle löödi rusikaga näkku (ei näinud, kes lõi), mille tõttu läks silmades pimedaks ja ta kukkus maha. Veidi aja pärast õnnestus Andrel joosta natukene maad eemale Kesklinna politseijaoskonna ette, kus seisis autoga politseipatrull. Noormehed jooksid järele, üks isik peeti politsei poolt kinni, teised põgenesid. Mingit põhjust noormeestel neile kallale tulla ei olnud. Pöördus traumapunkti, kus fikseeriti talle tekitatud vigastused. Lisab ka enda patsiendikaardi traumapunktist (lk 15-16). Tunnistaja NS eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt öösel vastu 25.04.2009 puhkas sõpradega vanalinnas. Temaga koos olid poiss -sõber E.H, RM, RO, Age, Ale ja veel üks R. Olid baaris ja kõndisid hommikul kodu poole. Putka vastas tee ääres istusid kolm meesterahvast, kes algul midagi sosistasid ja siis üks neist ütles tema kohta, et litsi takso tuli. E.H kuulis seda ja läks meesterahva juurde. Kaks meesterahvast tõusid püsti ning meesterahvas, kes neid solvanud oli, hakkasid üksteist tõukama. Tarmo lõi meesterahvale käega. 3 Kohe jooksid RM ja RO ka sinna ning sekkusid kaklusesse. Tarmo kukkus maha. R ütles talle, et ta läheks eemale ja rohkem ta kaklust pealt ei näinud. (lk 22). Tunnistaja RL eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt aprilli lõpul oli sõpradega Tonic klubis, kui hommiku poole hakkasid koju liikuma. Tuttav E.H lahkus enda tüdruksõbraga ja R-nimelise tuttavaga enne teda. Kui jõudis Jaani kiriku juures asuva kioski juurde, nägi politseiautot. Ühel meesterahval oli hammas puruks löödud, näitas politseinikele paberis hamba tükki. E.H viidi politseijaoskonda. Kõrval olid veel paar tüdrukut, Tarmo tuttav Roli ka algul seal, aga siis läks minema. Kõnnitee ääres istus kodutu meesterahvas. Ei märganud tal nähtavaid vigastusi. (lk 24). Tunnistaja AT eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 2009 aprillis olid E.H , RO, R, RM ja N Tonic baaris. Hommikupoole lahkusid N ja Tarmo. E.H helistas mõne aja päras Rile ning peale kõnet läksid ära R koos RO ja teiste Rga. Jaani kiriku lähedal kioski juures nägi, kuidas politseinikud viivad E.H politseijaoskonda. Juures viibisid veel N, RO, R Mölder, teine R ja kaks võõrast meest, kellest ühel oli hammas puruks löödud ja suust tuli verd. Teisel vigastusi ei märganud. (lk 34). Kahtlustatava E.H 25.04.2009 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt tunnistab täielikult süüd. 25.04.2009 öösel oli ta tema neiu NS ja sõprade R Ludvi ja ROga vanalinnas baaris. Oli joonud umbes 7-8 klaasi õlut. Hommikul kõndisid mööda Suur-Karja tänavat ja kohtasid kioski juures kõnnitee ääres istunud kahte meest. Keegi neist ütles midagi halba tüdruksõbra kohta, talle see ei meeldinud ning läks kallale. Lõi teda käega ja jalaga kehasse ja näkku. Teine võõras mees sekkus ka kaklusesse ja tema mäletamist mööda löödi teda ka. Ei tea, kes teist meest lõi. Kaklusest võttis veel osa RO.. Kaklus lõppes sellega, et sekkusid politseinikud, kes ta kinni pidasid. Kahetseb toimepandut (lk 13). Kahtlustatava 18.01.2010 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt tunnistab end süüdi. Lõi meesterahvast, kes solvas NSt. Kui meesterahvad olid N kohta solvavat öelnud, pöördus ta nende poole ning ütles, et nii ei tehta. Helistas ROle, kutsus appi, kuna konflikt meestega teravnes. Ta tuli üksi. Kui mehed hakkasid tema poole suunduma, lõi esimesena ühele näkku. Kakluses osales veel ka RO. Kahtlustatava 21.09.2010 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt lisab, et lõi ainult seda meesterahvast, kes tema tüdrukut solvanud oli. Meesterahvalt selgitusi nõudes, vastas mees talle, et „ole vait värdjas“. Helistas ROle ja kutsus enda juurde. Lõi meesterahvast algul püsti seistes rusikatega näkku ja keha piirkonda ning jalaga lõi vastu kätt. Rüseluse käigus kukkusid pikali, kusjuures meesterahvas kukkus tema peale. Tõukas ta eemale. Tõusis püsti ja lõi meesterahvale 3-4 korda rusikaga näkku. Ei löönud jalaga näkku. Ei näinud, kas meesterahval olid prillid või mitte, samuti ei mäleta, et oleks pintsaku lõhkunud. Tema meesterahvast ei lohistanud ega riideid ei rebinud. Leiab, et tsiviilhagi on tõendamata ning sellega ei nõustu. Kahetseb tehtut (lk 148149). Kahtlustatava RO 17.12.2009 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt ei tea, kas pani nimetatud kuriteo toime või mitte, kuna oli purjus ega mäleta kõike. Öösel vastu 25.04.2009 veetis aega koos sõber E.H-ga , kellega koos oli tema neiu N. Tarvitas palju alkohoolseid jooke, seega kõike ei mäleta. Mäletab, et Tarmo ja N lahkusid enne teda Nimeta baarist. Tarmo helistas mõne aja pärast mobiilile ja palus appi tulla Vabaduse platsi burgeriputka juurde, kuna seal võõrad mehed mölisevad ja tõmblevad. Kui tuli putka juurde, nägi, et kaks meest hakkasid tema poole liikuma. Arvas, et tahavad talle kallale tulla, kuna said aru, et tuli Tarmole appi. Tarmo seisis meestest 15 m kaugusel. Järgmisena lõi Tarmo ühte meest käega vastu pead. Edasist ei mäleta, ärkas kodus. Vigastusi ei avastanud. Kahetseb, kui on teinud midagi halba (lk 26-28). Kahtlustatava 14.12.2010 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt jääb varasemalt antud ütluste juurde. Ei nõustu tsiviilhagi suurusega ja leiab, et varaline kahju ei vasta tõele. Kahetseb toimepandut (lk 154-156). Kahtlustatava RM eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt veetis aega koos sõpradega. Mingil ajal Tarmo lahkus koos sõbrannaga. Jäi baari istuma. Ei mäleta kõike, sest oli alkohoolseid jooke tarvitanud. Keegi ütles, et Tarmol on probleeme siin lähedal. Esimesena läks Jaani kiriku juures asuva kioski juurde RO. Läks järele ning sinna jõudes oli juba konflikt, kus osalesid E.H, RO ja 2 võõrast meest. Tarmo karjus meestele midagi, võis olla, et lõi 4 neid. Tema isiklikult kedagi ei löönud. Võis olla et lahutas neid, aga ei mäleta seda. Üks võõrastest meestest jooksis Kesklinna politseijaoskonna poole ja Tarmo jooksis järele. Politseiosakonna ees seisis politseipatrull, kes pidas Tarmo kinni. (lk 32-33). Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus RM osas ning millega lõpetati osaliselt menetlus RM suhtes KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel (lk 35-38). 25.04.2009 Isiku (AE, ik xxx) läbivaatuse protokoll koos fototabelitega 3-l lehel, mille kohaselt läbivaatusega tuvastati: isiku parem silm kinni, silma all hematoom, silmaalune paistes. Alumine huul paistes, haavaline, suu juurest vasakult poolt pindmised haavad. Vasakpoolne esihammas lihvitud hambakrooni tarvis, kuid ilma kroonita. Kannatanu seljas musta-halli triibulise pintsaku vasak ja parem varrukas tagapoolt katki. Isiku kehal leiduvaid iseärasusi või eritunnuseid pole (lk 5-9). 25.04.2009 Joobe tuvastamise protokoll, mille kohaselt tuvastati E.H keskmine alkoholijoove (0,76 – 1,25) – mõõteriista reaktsioon (näit) 0,92 milligrammi 1 (ühe) liitri väljahingatava õhu kohta (lk 10). MK patsiendikaart, mille kohaselt anamnees/lokaalne leid: kell 04:20 tuldi Pärnu maanteel kallale. Obj. – vasemal otsmikul marrastus, vasema käelaba 5 sõrmel turse, oli lühiajaline teadvuse kaotus, retrograadne aneesia. Kaebab peavalu. Diagnoosiks sõrme(de) kontusioon ilma küünevigastuseta, täpsustamata pindmised hulgivigastused. Välispõhjuseks rünne kehalise vägivallaga (lk 17-18). 25.04.2009 Isiku (MK, sünd xxx) läbivaatuse protokoll koos fototabelitega 2-l lehel, mille kohaselt läbivaatusega tuvastati: isiku kehal, rõivastel või jalatsitel kuriteojälgede kirjeldus – vaadeldavaks isikuks on MK, kellel seljas on sinine t-särk ja musta värvi lühikeste varrukatega särk (foto nr 1). Vaadeldaval isikul on lauba peal u 1 cm pikkune värske kriimustus ja vasaku silma all tumesinist värvi verevalum (foto nr 2). Muid väliseid vigastusi ei tuvastatud. Isik oli alkoholi joobes (lk 19-21). Eesti Haigekassa Harju osakonna poolt edastatud vastus, mille kohaselt on ravikindlustuse andmekogu andmetel MK (ik xxx) perearst MM ja AEa (ik xxx) perearst AP (lk 88-89). Ravikindlustuse andmekogus registreeritud andmed MK osas – raviteenuste arve (25.04.2009), mille kohaselt isik mittekindlustatud. Põhidiagnoosiks sõrmede kontusioon ilma küünevigastuseta, välispõhjuseks rünne kehalise vägivallaga, tänav, maantee. Kaasuvad diagnoosid: täpsustamata pindmised hulgivigastused. Raviteenust osutatud 25.04.2009, eriarsti esmane vastuvõtt, kogumaksumus 184 krooni (lk 90). Ravikindlustuse andmekogus registreeritud andmed AE´a osas (kindlustatud): Raviteenuste arve (12.05.2010), põhidiagnoosiks silmamuna ja silmakoopakoe põrutus (kontusioon). Välispõhjused: löök, väänamine, hammustus või kriimustus teiselt isikult, kodu puhke- ja vaba aja tegevus. 12.05.2010 osutatud raviteenus: eriarsti esmane vastuvõtt maksumusega 176,72 krooni (lk 91). Raviteenuste arve (13.05.2010), põhidiagnoosiks hüpertooniatõbi ehk essentsiaalne arteriaalne hüpertensioon, kaasuvad diagnoosid: muu ja täpsustamata enneaegne depolarisatsioon. 13.05.2010.a osutatud raviteenused: eriarsti esmane vastuvõtt maksumusega 176, 72 krooni, holteri monitooring maksumusega 416,41 krooni, elektrokardiograafia koormustest maksumusega 370, 36 krooni, eriarsti korduv vastuvõtt maksumusega 140,06 krooni (lk 92). Raviteenuste arve (08.05.2009), põhidiagnoosiks silmalau ja silmaümbruse kontusioon, välispõhjusteks rünne vägivallaga, kaasuvaks diagnoosiks täpsustamata pindmised hulgivigastused. 27.04.2009 osutatud raviteenus: perearsti esmane vastuvõtt maksumusega 0 krooni (lk 93). Raviteenuste arve (25.04.2009), põhidiagnoosiks silmalau ja silmaümbruse kontusioon, välispõhjusteks rünne vägivallaga, kaasuvaks diagnoosiks täpsustamata pindmised hulgivigastused. 25.04.2009 osutatud raviteenused: eriarsti esmane vastuvõtt maksumusega 184 krooni, kolju röntgengraafia (kaks filmi) maksumusega 166 krooni (lk 94). 5 Raviteenuste arve (25.04.2009), põhidiagnoosiks silmamuna ja silmakoopakoe põrutus (kontusioon). Välispõhjused: löök, väänamine, hammustus või kriimustus teiselt isikult, kodu puhke- ja vaba aja tegevus.25.04.2009 osutatud raviteenus: eriarsti esmane vastuvõtt maksumusega 184 krooni (lk 95). 25.04.2009 kiirabikaart, mille kohaselt AEale on tänaval kallale tuldud ja pekstud üle keha. Teadvuse kadu ei esinenud. Politseis oli minestanud. Lokaalne leid: parema silma all hematoom, silm kinni, alumine huul verine. Palpatoorne valulikus paremas küljes. Diagnoos: ajuvapustus; arteriaalne hüpertensioon (lk 4, 97-98). MK tsiviilhagiavaldus (20.05.2010) ja tsiviilhagiavalduse täpsustus (31.05.2010): faktilised asjaolud: 25.04.2009 kella 04.30 paiku Tallinnas, Pärnu mnt 11, Kesklinna Politseiosakonna vastas paikneva kioski juures E.H grupis ROga rikkusid raskelt avalikku korda oma tegevusega, nimelt jõhkrat vägivalda kasutades tungisid kallale MKle ja AEale, pekstes neid brutaalselt käte ja jalgadega peaja keha piirkonda. Kehavigastused, mis olid tekitatud MKle on lühiajaline mälukaotus peksmise tagajärjel, sõrme kontusioon ilma küünevigastuseta, pindmised hulgivigastused. Vigastused on tekkinud ründe tagajärjel tugeva kehalise vägivallaga. MK, kannatanu, ei provotseerinud kahtlustatavatega tüli, vaid viibis valel ajal vales kohas, mis lõppes viimase jaoks drastiliste tagajärgedega, mis näitab, et kui inimesi sel moel rünnatakse ning rünnak toimub piltlikult öeldes Kesklinna Politseiosakonna peaukse ees, et süütu inimene ei ole kaitstud enam kuskil jõhkrate vägivallatsejate eest. Kannatanu MK nõuab solidaarselt kahtlustatavatelt - kostjatelt kahjutasuks temale tekitatud füüsiliste ja moraalsete kannatuste, hirmu ja valu eest kahjutasuks 75 000 EEK (lk 56). Tsiviilhagiavalduse täpsustuses lisatakse, et nõude suuruseks toob kannatanu esile asjaolu, et kaotas tänu temale tekitatud kehavigastustele ja nendele järgnenud tüsistustele töökoha, mille kohta MK toonane tööpakkuja on esitanud ka esindaja päringule vastuse (lk 57). OÜ xxx vastus MK töökoha saamise osas, mille kohaselt MK (ik xxx) pidi nende firmas OÜ xxx, aadressil Tallinn, xxx, eelneva töövestluse tulemusena asuma tööle projektijuhina alates 27.04.
3. Nimetatud kuupäeva hommikul ta töölepingut sõlmima ei tulnud. M.K teatas, et oli sattunud kesklinnas kallaletungi ohvriks, mille tõttu ta nädal-poolteist ei ole suuteline tööülesandeid täitma. Seetõttu olid sunnitud temaga töösuhte algatamisest loobuma (lk 55). A. E´a tsiviilhagiavaldus (29.05.2010), mille kohaselt on hagi aluseks sündmus, mis toimus Pärnu mnt-l endise Kesklinna Politseiosakonna läheduses, kuis AE on tunnistatud kuriteos kannatanuks ning millega seonduvalt on talle põhjustatud kahju. Kannatanu soovib talle tervise kahjustumisega tekitatud kahju hüvitamist kogusummas 223 420 krooni, mis koosneb järgnevast: 25.04.2009 traumapunkti visiiditasu 50 krooni, 12.05.2010 silmaarsti visiiditasu 50 krooni, 12.05.2010 kardioloog visiiditasu 50 krooni, 12.05.2010 hambaravi 18 000 krooni, prillid 1070 krooni, lõhutud pintsak 4200 krooni, moraalne kahju 200 000 krooni), (lk 64-68). A. E´a tsiviilhagiavalduse lisa (patsiendikaart), mille kohaselt isik viibis Ida-Tallinna Keskhaiglas erakorralise meditsiini osakonnas (lk 69-79). Patsiendikaardid ja visiiditasude arved A. E osas: Patsiendikaart, mille kohaselt A. E saabus Ida-Tallinna Keskhaiglasse saatekirjaga kell 13:17, 25.04.2009 diagnoosiks silmamuna ja silmakoopakoe põrutus (kontusioon) (lk 99). Visiiditasu arve (25.04.2009), mille kohaselt visiiditasu ambulatoorse eriarstiabi osutamisel 50 krooni (lk 100). Patsiendikaart, mille kohaselt A. E saabus Ida-Tallinna Keskhaiglasse kiirabiga kell 06:05, 25.04.2009.a, diagnoosiks silmalau ja silmaümbruse kontusioon (lk 101). Visiiditasu arve (25.04.2009), mille kohaselt visiiditasu ambulatoorse eriarstiabi osutamisel 50 krooni (lk 102). Patsiendikaart, mille kohaselt A. E saabus ise Ida-Tallinna Keskhaiglasse kell 09:42, 12.05.2010, diagnoosiks silmamuna ja silmakoopakoe põrutus (kontusioon), (lk 103). Visiiditasu arve (12.05.2010), mille kohaselt visiiditasu ambulatoorse eriarstiabi osutamisel on 50 krooni (lk 104). 6 Diagnoosi vastus AE osas, mille kohaselt Kardioloogia Instituudi polikliiniku vastuse kohaselt võrreldes uuringutega 21.10.2004.a VR reaktsioon on olulisem. Isheemiat ei esine (lk 105). A. E poolt esitatud arved: Arve Eesti Optik nr 025755, mille kohaselt prillide maksumus 1070 krooni ja arve „Lille Hambaravi“ (12.05.2010), hambaraviteenuse maksumus 18 000 krooni (lk 106-107) + arvete koopiad (lk 143-147). Arestimaja teatis ja fotod 28.04.2009 AE´a vigastuste kohta, mille kohaselt AEal fikseeriti seoses arestimajja vastuvõtmisega läbiviidud esmasel tervisekontrollil parema silma ümbruses verevalum. Kinnipeetu enda väitel tekkis peavigastus paar päeva enne arestimajja toimetamist. (lk 110-112). Tallinna vangla teatis A. E´a meditsiiniliste kaebuste kohta, mille kohaselt AE saabus Tallinna Vanglasse 08.05.
4. Vastuvõtmisel Tallinna Vanglasse meditsiinilisel ülevaatusel kaebas AE peavalu, mingeid kehavigastustele viitavaid jälgi ei tuvastatud. 08.05.2009 paigutati AE kambrisse nr 221, millises ta viibis kuni 29.06.2009 ümberpaigutamiseni kambrisse nr
5. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna poolt on fikseeritud pöördumine neuroloogi poole 03.06.2009, kus isik väidab, et on 24.05.2009 peksa saanud, isiku enda sõnade kohaselt oli tai tuvastatud hematoom silma piirkonnas. Tallinna Vanglal puudub teave AEa'ga seotud võimalike konfliktide kohta. (lk 114). - Väljavõte Tallinna Vangla kinnipeetava AEa ambulatoorsest med. kaardist: saabus Tallinna Vanglasse 08.05.2009,Saabudes kaebusi ei olnud ja seisund oli stabiilne, haigustunnusteta. Anamneesis migreen ja meeleoluhäired. Teostati Testid HIV nakkuse C ja b hepatiidi suhtesnegatiivsed. 20,05.2009 pöördus med. töötaja poole seoses peavaluga ja külmavärinatega. Patsiendile antud lisatekk ja raviks Xefo rapid ja registreeritud psühhiaatri, neuroloogi ja silmaarsti vastuvõtule. 03.O6.2OQ9.a.arsti poole pöördus seoses peavaluga ja kaebusega, et 25.05.09 saanud peksa ja diagnoositi migreeni ja silmahaigust, hematoomiravi määratud.16,06.2009 migreenihoog-ravi määratud Paratsetamol 100mg + Ibumetiin 400 mg 05.08.2009 Silmaarsti konsultatsioon, diagnoositud müoopiat,väljastatud prilliretsept ja suunatud silmakompuutrisse, neuroloogi konsultatsioonile. 17.08.2009 migreen, hooravi saanud. 19.08.2009 viibis neuroloogi konsultatsioonil - koldepatoloogiata. 28.08.2009 Hambaravi- teostatud kariese ravi. 25.09.2009, Arsti vastuvõtul seoses ärevuse ja valudega rinnus. diagnoosiks depressioon, raviks määrati Xanax ja suunatud psühhiaatrile.05.10.2009 arsti vastuvõtt. Kaebused lööbele rindkerel. Diagnoositud seboroilist dermatiiti ja raviks määratud travocort kreem. 22.10.
6. Arsti vastuvõtt, kaebused unetusele ja peavaludele. Diagnoosiks Migreen. Raviks Diazepam 5 mg õhtul ja vajadusel valuvaigisteid. 20.11.2009, Arsti vastuvõtt. Kaebused peavaludele, meeleoluhäiretele. Diagnoos Depressioon Migreenraviks Remeron 30 mg .Registreeritud psühhiaatri vastuvõtule. 23.11.2009 Migreenihoog, raviks paratsetamool 100 mg Ibumetiin 400 mg. 26.11.
7. Pöördub pretensioonidega Tallinna Vangla med. osakonna juhataja poole. Ei ole rahul teenindusega, nõuab hambaproteesi, prille. Selgitatud võimalusi. 29.11.
8. Migreenihoog, raviks paratsetamool 100 mg + Ibumetiin 400 mg 09.12.
9. Migreenihoog, raviks paratsetamool 100 mg + Ibumetiin 400 mg, 21.01.
10. Arsti vastuvõtt, .Kaebused meeleolu langusele, kõhukinnisusele. Diagnoos depressioon. Ravi olemas, remeron 30 mg+ diazepam 5 mg õhtul. 28.01.2010.Psühhiaatri vastuvõtt. Diagnoos Depressioon. Raviks määratud Espritali 30 mg ja Levozini 5 mg. 17.02.2010.Silmaarsti vastuvõtt. Diagnoos konjuktiviit, müoopia. Raviks määratud silmatilku ja suunatud kompuuteruuringule. 25.02.
11. Arsti vastuvõtt. Kaebused valudele rindkeres, kätes kõrvetustunne. Tehtud EKG- patoloogiata. Diagnoos depressioon, ravi olemas (lk 114-115). - Tõend AEa kohta – väljavõte med. kaardist alates 26.02.
12. Pöördus perearsti poote 25.02.2010 .kaebab hooti tekib kätes kõrvetustunne, südame kohal pigistab, vahel pistelise iseloomuga, kestvusega sek-min.Tarvitab remeroni 30 mg ja diazepami 5 mg õhtul. Remeroni tarvitanud 4 kuud. 25.02.10-tehtud EKG- SIINUSRÜTM HISI KIMBU SÄÄRE BLOKAAD RR 120/
13. muus osas normis, tegemist ilmselt paanikahoogudega. ravi jätkata, mis psühhiaater määras. 15.03.10 toodud vastuvõtule valvuri poolt. Arvab, et on paanikahoog. Sai kaks tundi tagasi telefoni teel halbu uudiseid teada. Kp. ärevas seisundis, närviline. RR 150/95, 7 tahhükardia. Antud südametilku 15 gtt. 2 tbl palderjani, õhtuks kaasa 4 tbl palderjani, 21.03,10migreenihoog-kupeeritud 25.03.2010 psühhiaatri vastuvõtul. Kaebab endiselt meeleolu alanemist ja ärevust, enesetunne pole oluliselt paranenud. Mures tervise pärast, EKG-s olevat leitud muutused. Espritali 45mg ööseks nr.30 28.03.2010 oli kinnipeetaval migreenihoog, antud 2 tbl. paracetamoli ja 1 Ibumetin, hoog kupeerus (lk 115 II pool). Iseloomustavad materjalid A. E´a kohta : Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus A. Ea osas kriminaalasjas nr 09730000562

§ 394lg 2 p 1 alusel (lk 83-85).

2. märtsi 2009.a ajalehes „Postimees“ A. Ea kohta kirjutatud artikkel „Retseptiäri paneb ameti vaid käsi laiutama“ (165-166). Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt A. Ea kriminaalkorras karistatud ühel korral (Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 17.06.2010.a tehtud kohtuotsus nr 1-09-16187) ning väärteokorras ühel korral (168-169). Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 17.06.2010.a tehtud kohtuotsus nr 1-09-16187, mille resolutsiooni kohaselt süüdi tunnistada AE

§ 184

lg 2 p 1, 2;

§ 372

lg 2 p 3 ja

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja

§ 63

lg 1 kohaldamisel mõista karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat.

§ 68

lg 1 alusel lugeda AE´ale mõistetud karistusest kantuks tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 28.aprill 2009.a kuni 20.aprill 2010.a so 11 (üksteist) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva, seega ärakandmata karistuseks, mille kandmisest AE tingimisi vabastatakse, on vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) päeva. Juhindudes

§ 73

lg 1 sätetest mitte pöörata AE´ale mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui ta ei pane 4 (nelja) aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. (lk 170-188). Kohus, kuulanud ära süüdistatavate seletused, kannatanute ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kannatanu AEa kiirabikaardi, isiku läbivaatuse protokolli koos fototabelite, patsiendikaardi ja raviteenuste arvetega A (lk 4-9,69-79, 91-95, 98-107), on tuvastatud, et A. Eale tekitati 25.04.2009 tervisekahjustused: silmamuna ja silmakoopakoe põrutus, kriimustused, täpsustamata pindmised hulgivigastused, hamba murdumine. MK patsiendikaardi ja isiku läbivaatuse protokolli koos fototabelitega (lk 17-21) on tuvastatud, et MK tekitati 25.04.2009 tervisekahjustusi: sõrmede kontusioon, täpsustamata pindmised hulgivigastused. Seega on tõendamist leidnud, et kannatanutele E ja MK tekitati tervisekahjustusi 25.04.

1. Et kannatanu E hammas purustati just 25.04.2009 vahejuhtumi käigus kinnitavad tunnistajate T ja RL ütlused, mille kohaselt oli ühel meesterahval hammas puruks löödud ja ta näitas politseinikele hamba tükki. Kannatanud kinnitavad mõlemad, et olid sel öösel tarvitanud alkoholi ja saadud tervisekahjustused tekitati neile süüdistatavate rünnaku käigus. Süüdistatavad E.H ja R.O kinnitavad samuti mõlemad, et olid sel öösel tarvitanud alkoholi. Süüdistatavate ütlusi alkoholi tarvitamise kohta kinnitavad ka tunnistajate S, T, L ning kahtlustatavana ülekuulatud M ütlused ning T.M joobe tuvastamise protokoll (lk 10). Süüdistatava E.H ütluste kohaselt oli Ea löömise põhjuseks tema poolt tehtud solvavad märkused E.H tütarlapse kohta. Süüdistatava ütlusi tema tütarlapse solvamise kohta kinnitavad ka tunnistaja S ütlused. Seega lükkavad süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevad ütlused ümber kannatanu Ea ütlused, mille kohaselt tema ei ole kedagi solvanud ning on tõendatud, et kannatanute ja süüdistatavate vahelise konflikti põhjuseks olid Ea solvavad märkused. Arvestades Ea isikut ja tema poolt sel õhtul joodud alkoholi kogust (4-5 õlut) on eluliselt usutav, et ta võis tütarlapse kohta sellised märkused teha. Süüdistatav E.H kinnitab, et lõi kannatanut Ea esimesena ja lõi teda käega ja jalaga kehasse ja näkku. Süüdistatav võtab omaks, et võis rüseluse käigus kannatanutele tekitada arstidokumentides loetletud tervisekahjustused. Süüdistatava E.H poolt kakluse alustamist kinnitavad ka tunnistaja S ütlused, millest nähtub, et Tarmo lõi meesterahvast käega. Kuigi kannatanu solvas E.H tütarlast, mis põhjustas süüdistatava E.H ja kannatanu Ea vahel sõnavahetuse, ei saa 8 sõnavahetusele järgnenud sõprade appi kutsumist ning E.H poolseid lööke Ea pihta ja edasise kakluse käigus ka MK pihta käsitleda enesekaitsena või õigusvastase ründe tõrjumisena. Lüües kannatanuid korduvalt, sai E.H aru, et kahjustab sellega kannatanute tervist ning tegutses seega otsese tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et E.H kahjustas 25.
2. 2009 kannatanute E ja K tervist. Süüdistatav R. O eitab kuriteo toimepanemist ja tema ütluste kohaselt läks ta üksnes kannatanuid ja E.H lahutama. Ta eitab kellegi löömist, kuid tunnistab, et tõukas. Süüdsitatava O eeluurimisel ja kohtus antud ütlustest nähtub, et ta ei mäleta vaidlusaluse õhtu sündmusi täpselt. Arvestades süüdistatava enda sõnade kohaselt joodud alkoholikogust, on usutav, et ta ei pruugi selle õhtu sündmusi täpselt mäletada. R. O ütlustest nähtub, et nn konflikti lahutamise ajal ei mäleta ta kõike mida tegi (Tarmo lõi ühte meest käega vastu pead, edasist ei mäleta ärkas kodus), seega selles osas tema ütlused ei kinnita ega lükka ümber tunnistajate, kaassüüdistava ja kannatanute ütlusi. Süüdistatava E.H ütlustest nähtub, et konflikti tekkides kutsus ta sõbrad appi, seda kinnitavad ka kannatanu E ütlused. Ka süüdistatav O on eeluurimisel kinnitanud, et E.H helistas ja kutsus appi, et mingid mehed mölisevad. Samuti kinnitab R.M, et baaris öeldi, et Rl on seal lähedal probleeme ning esimesena läks kohale O. Tunnistaja S ütlused kinnitavad, et kohe kui O kohale jõudis sekkus ta kaklusesse. Ka kaassüüdistatav E.H kinnitab, et kaklusest võttis osa RO. Seega nähtub tunnistaja S ja süüdistatava E.H ütlustest, et R.O osales kakluses ja mitte ei üritanud kaklejaid lahutada, mida kinnitavad ka kannatanute ütlused. Süüdistatav O kinnitab, et politseiautot nähes jooksis ta sündmuskohalt ära. Seda asjaolu kinnitava ka kannatanu Ea ütlused. R. O selline käitumine viitab sellele, et oma sisimas sai ta aru, et ta on käitunud õigusvastaselt. Isikul, kes on käitunud õiguskuulekalt või kes on üritanud peatada korrarikkumist, ei ole põhjust politseiautot nähes sündmuskohalt põgeneda. Eeltoodust tulenevalt on ümberlükatud R.O väide, mille kohaselt ta üksnes üritas kaklejaid lahutada ning tõendamist on leidnud, et R.O tuli sündmuskohale teadmisega, et E.H vajab abi ning sekkus kaklusesse ja et süüdistatavate ja kannatanute vahelise kakluse käigus tekitati kannatanutele tervisekahjustusi, kuid ei ole võimalik täpselt eristada millised neist tekitas R. O. Osaledes kakluses tõugates ja lüües kannatanuid, sai R.O aru, et ta võib kahjustada sellega kannatanute tervist, kuid ta ei konkretiseerinud enda jaoks millised võivad olla tema tegevuse tagajärjed mööndes sellega igasuguse tagajärje saabumise võimalust ning tegutses seega kaudse tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et R. O koos E.H-ga kahjustas 25.
3. 2009 kannatanute E ja K tervist. E.H-le ja R.Ole esitatud süüdistuse kohaselt on nende tegevus 25.04.2009 sündmuses kvalifitseeritud

§ 263p 1 ja 4 järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 21. mai 2007.a otsuses nr 3-1-1-7-07 märkinud, et avaliku korra rikkumine

§-de 262 ja 263 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või rikutud avalikku korda muul viisil. Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu. Kvalifitseerimaks süüdlase tegevust avaliku korra rikkumisena, tuleb peale selle, et süütegu pandi toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. Iga süütegu rikub avalikku õigusrahu ning pelgalt konstateering, et tegu (peksmine) toimus avalikus kohas, ei saa automaatselt kaasa tuua süüdlase käitumise kvalifitseerimist

§ 263järgi.

Karistusseadustiku § 263 objektiivse koosseisu moodustab sama seadustiku §-s 262 nimetatud teo - avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise - toimepanemine, millele lisandub kvalifitseeriva tunnusena vägivald (

§ 263

p 1), vastuhakkamine avalikku korda 9 kaitsvale isikule (

§ 263

p 2), ähvardamine relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega (

§ 263

p 3) või teo toimepanemine grupi poolt (

§ 263p 4).

Seega on

§-d 262 ja 263 vastavalt süüteo põhikoosseisu ja kvalifitseeritud koosseisu vahekorras. Sellest tulenevalt võib tegu täita

§-s 263 märgitud kuriteo objektiivse koosseisu vaid juhul, kui see vastab ka ilma kvalifitseeriva tunnuseta avaliku korra rikkumise põhikoosseisule, s.o rikub avalikus kohas teiste isikute rahu või avalikku korda. Seega tuleb ka käesolevas kriminaalasjas esmalt vastata küsimusele, kas E.H ja R.O süüdistuses kirjeldatud tegu – Ea ja K löömine ja tõukamine vastab

§-s 262 sisalduvale süüteokoosseisule ja alles seejärel hinnata

§ 263p-s 1 ja 4 esitatud tunnuse esinemist nende käitumises.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 4. detsembri 2007 otsuses nr 3-1-1-82-07 märkinud, et

§ 262

ei ole blanketne koosseis ning seega ei pea isiku karistamisel selle järgi viitama kohaliku omavalitsusüksuse avaliku korra eeskirjale. Kuigi kohaliku omavalitsusüksuse avaliku korra eeskirjas on ette nähtud teatud reeglid, mille rikkumise eest karistatakse

§ 262

järgi, ei ole välistatud isiku karistamine avaliku korra rikkumise eest ka eeskirjas sätestamata juhtudel. Siiski tuleb arvestada, et

§ 262

objektiivne koosseis on sõnastatud abstraktselt ning selle ülemäära lai tõlgendamine võib viia õiguskindluse põhimõtte rikkumiseni. Seega peab tegemist olema teatud intensiivsuse piiri ületava ründega teiste isiku rahu või avaliku korra vastu laiemalt. Karistusõiguslik sekkumine peab sellisel juhul lähtuma ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõttest (RT III 2007, 45, 359). Kohtupraktikas on nõustutud, et avaliku korra rikkumine võib tuleneda asjaolust, et teoga rikutakse seda pealt nägevate kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute avalikku õigusrahu (3-11-15-07, p 14 3-1-1-29-10, p 7.1), samas on aga leitud ka seda, et avalikku õigusrahu rikub iga süütegu (otsus nr 3-1-1-78-05, p 7.3). Seetõttu saab avaliku korra rikkumisena vaadelda vaid tegu, millega rikutakse seda pealt nägevate kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt. Lisaks sellele, et tegu näevad pealt kõrvalised, asjasse mittepuutuvad isikud (personaliseeritult), tuleb tuvastada ka, et juhtunu nimetatud isikute avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt rikkus. Rikkumise intensiivsuse hindamisel tuleb silmas pidada avaliku korra olemust. Kohtupraktikas omaksvõetult tuleb avaliku korrana mõista tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Kuivõrd avaliku korra sisustamine on väärtushinnanguline, tuleb avaliku korra ja avaliku õigusrahu rikkumise kindlakstegemisel anda juhtunule hinnang kogu sündmustiku konteksti silmas pidades. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et hamburgeriputka lähedal leidis aset meesterahvaste vaheline füüsiline konflikt, kuid ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et hamburgeriputka lähedal toimunu rikkus intensiivselt seal viibinud isikute (personaliseeritult) õigusrahu. Süüdistuses ei ole näidatud ega kohtuistungil tuvastatud 25.04.2009 tänaval olijatest ühtegi konkreetset isikut, keda oleks R.M ja A.E omavahelisest sõnavahetusest alguse saanud rüselemine häirinud. Isiku süüdimõistmiseks

§ 263

järgi ei piisa tõdemusest, et vägivadal kasutati avalikus kohas isiku suhtes, kes on temale võõrad ja see on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemisekorra, tavade ja kommetega (kõik õigusvastased teod on nendega vastuolus). Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et E.H ja R.O tegevuses puudub

§ 263

p 1,4 süüteokoosseis.

§ 121

kehtestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kriminaaltoimiku materjalidest 10 nähtub, et A.E ja MKle tekitati rüseluse ja peksmise käigus füüsilist valu ning neile põhjustati tervisekahjustusi. Seega täitsid E.H ja RO neid tegusid toime pannes

§ 121süüteokoosseisu.

MK on esitanud tsiviilhagi summas 75 000 krooni, millest 35500 krooni moodustab varaline kahju ja 39500 krooni mittevaraline kahju. Süüdistatavad R.O ja E.H vaidlesid tsiviilhagile täies ulatuses vastu. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastne kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et MK tsiviilhagi on põhjendatud üksnes osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. MK põhjendab oma varalise kahju nõuet sellega, et tal oli kokkulepitud tööle asumine, ta oli sellega seoses teinud kulutusi ja vahejuhtumi tõttu kaotas ta töökoha. M.K ei ole esitanud kriminaalasjas ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema sõnu kulutuste tegemise kohta seose tööleasumisega (näidise ostmine, kulutused külaliste võõrustamiseks) . D OÜ esitatud õiendi kohaselt, ei saabunud MK 27.04.2009 töölepingut sõlmima (lk 55). D kiri ei kinnita, et MK oleks seoses võimaliku tööleasumisega pidanud tegema eelnevalt täiendavaid kulutusi. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et M. K tekitati 25.04.2009 tervisekahjustusi: sõrmede kontusioon, täpsustamata pindmised hulgivigastused. Kriminaalasja materjalidest puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid MK väiteid tema väidetava peapõrutuse kohta, mis takistas tööle asumist. Isiku läbivaatuse protokollist ja patsiendikaardist nähtuvalt ei olnud MKl tuvastatud selliseid tervisekahjustusi, mis oleksid tal võinud takistada ilmumast 27.04.2009 töölepingu sõlmimisele. MK ütlustele võimaliku varalise kahju tekitamise kohta seoses kokkulepitus tööle mitteasumisega hinnangu andmisel arvestab kohus asjaolu, et K ei töötanud aasta enne 25.04.2009 ja ei ole 2 aasta jooksul pärast vahejuhtumit tööle asunud. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kriminaalasjas tõendid M.K varalise kahju tekitamise ja selle suuruse kohta, mistõttu tuleb tema tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõude osas jätta rahuldamata. MK põhjendab oma mittevaralise kahju nõuet sellega, et 25.04.2009 vahejuhtumi tagajärjel tekitati talle valu ja tervisekahjustusi. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et 25.04.2009 vahejuhtumi käigus tekitasid E.H ja R.O MKle tervisekahjustusi. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist ning deliktiõiguse järgi vastutab kostja tekitatud kahju eest. Arvestades MKle tekitatud tervisekahjustuste iseloomu ja nendega tekitatud eeldatavat valu suhteliselt väikest suurust, E.H ja R.O süü suurust, rikkumise laadi (tervisekahjustused ei olnud püsivad, olid lühiajalised) ja raskust ning poolte majanduslikku olukorda (ei süüdistatavate ega kannatanu majanduslik olukord ei ole kiita), kannatanu enda osa kahju tekitamises (oleks võinud Ea ja E.H vahelisest konfliktist kõrvale jääda) leiab kohus, et põhjendatud on mõista MKle mittevaralise kahju hüvitisena 500 eurot, mis kuulub E.H-lt ja ROlt solidaarselt väljamõistmisele. AE on esitanud tsiviilhagi summas 223 420 krooni, millest 23420 krooni moodustab varaline kahju ja 200000 krooni mittevaraline kahju. Süüdistatavad R.O ja E.H vaidlesid tsiviilhagile täies ulatuses vastu. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastne kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on 11 kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud üksnes osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. AE põhjendab oma varalise kahju nõuet sellega, et tal olid seoses tervisekahjustuste tekitamisega järgmised väljaminekud: purustatud hamba ravi 18000 krooni, arstide visiiditasud 150 krooni, silmakahjustuse tõttu prillide ostmine 1070 krooni. Samuti nõuab ta lõhutud pintsaku eest 4200 krooni. A. E on esitanud kriminaalasjas tõendi ravile tehtud kulutuste kohta (lk 79, 100, 104,106107) summas 19220 krooni. Kuna Eale tekitati kehavigastused, mis vajasid meditsiinilist ravi, on vaieldamatu, et talle on tekkinud varaline kahju. On tõendatud, et A. Eale 25.04.2009 tekitatud tervisekahjustused hõlmasid silmamuna ja silmakoopakoe põrutus, kriimustused, täpsustamata pindmised hulgivigastused, hamba murdumise, mistõttu on arstide visiiditasud, hambaravile ja prillidele tehtud kulutused põhjendatud ja kuuluvad summas 19220 krooni hüvitamisele. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et AEa 25.04.2009 rüseluse käigus lõhutud pintsaku puhul oli tegemist just Hugo Bossi pintsakuga. A. E pole esitanud ühtegi tõendit pintsaku maksumuse kohta, mistõttu kohus ei loe põhjendatuks nõuet pintsaku maksumuse hüvitamiseks summas 4200 krooni ja leiab, et lõhutud pintsaku hüvitamiseks tuleb tavapintsakute hindu arvestades süüdistatavatelt välja mõista 3000 krooni. Kuivõrd varaline kahju AEale on tekkinud süüdistatavate M.O ja E.H kuritegeliku käitumise tulemusena, tuleb varaline kahju summas 1418.84 eurot (22200 krooni) süüdistatavatelt solidaarselt AEa kasuks välja mõista. AE põhjendab oma mittevaralise kahju nõuet sellega, et 25.04.2009 vahejuhtumi tagajärjel tekitati talle jäädavad tervisekahjustused. Tema sõnade kohaselt on tema silma normaalsed funktsioonid häiritud ja nägemine piiratud ka prillidega. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et 25.04.2009 vahejuhtumi käigus tekitasid E.H ja R.O A. Eale tervisekahjustusi. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist ning deliktiõiguse järgi vastutab kostja tekitatud kahju eest. Hagejal ei ole vaja endal mittevaralise kahju tekkimist eraldi tõendada, kui sellega kaasneb kehavigastus. Arvestades A. Eale tekitatud tervisekahjustuste iseloomu (on püsiva iseloomuga) ja nendega tekitatud eeldatavat valu suurust, E.H ja R.O süü suurust, rikkumise laadi ja raskust ning poolte majanduslikku olukorda (ei süüdistatavate ega kannatanu majanduslik olukord ei ole kiita), kannatanu enda osa kahju tekitamises (solvas esimesena) leiab kohus, et põhjendatud on mõista AEale mittevaralise kahju hüvitisena 3000 eurot, mis kuulub E.H-lt ja ROlt solidaarselt väljamõistmisele. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. RO koosseisuvälised karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. RO on varem kriminaalkorras karistamata ja väärtegude eest karistatud (II k lk 45-47). Ei saa väita, et kuritegu pandi toime majandusliku kitsikuse või ms tõttu, sest RO enda ütluste kohaselt on tal olemas tööja elukoht ja on näha, et kuritegu on seotud juhtumiga, mil R.O tarvitas alkoholi. Arvestades eeltoodut ja seda, et RO on toime pannud vägivallaga seotud II astme kuriteo, samuti arvestades R.O rolli kuriteo toimepanemisel (ei löönud esimesena) ja süüdistatava isikut, ta ei ole aru saanud oma teo ühiskonnohtlikkusest, tuleb teda kohtu arvates karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra ning teda on võimalik

§ 74

sätteid kohaldades vabastada karistusest tingimisi allutades käitumiskontrollile 12 E.H koosseisuvälised karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. E.H on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata (II k lk 41-42). Ei saa väita, et kuritegu pandi toime majandusliku kitsikuse või ms tõttu, sest E.H enda ütluste kohaselt on tal olemas töö- ja elukoht ja on näha, et kuritegu on seotud juhtumiga, mil E.H tarvitas alkoholi. Arvestades eeltoodut ja seda, et E.H on toime pannud vägivallaga seotud II astme kuriteo, samuti arvestades E.H rolli kuriteo toimepanemisel (ründas esimesena) ja süüdistatava isikut, ta on aru saanud oma teo ühiskonnohtlikkusest, leiab kohus, et teda võib karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra ning teda on võimalik

§ 74sätteid kohaldades vabastada karistusest tingimisi allutades käitumiskontrollile Kr

MS § 179 lg 1p 2 kohaselt kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele sundraha 417.03 eurot ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsetasu riigituludesse Juhindudes KrMS § 306, 310, 311- 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada E.H

§ 121järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus kuud. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks neli kuud vangistust.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui E.H ei pane kaheksateist kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74

ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil eluk xxx Tallinn 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks

§ 74lg 1 alusel määrata E.H katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel

§ 68

lg 1 aluse lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 25.04.2009 so 1 päev karistusaja hulka Välja mõista E.H-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 417.03 (nelisada seitseteist eurot kolm senti) ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 276.13 eurot. Kaitsetasu ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule 13 Süüdi tunnistada RO

§ 121järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus kuud. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks neli kuud vangistust.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui RO ei pane kaheksateist kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74

ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil xxxx 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks

§ 74lg 1 alusel määrata RO katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel Välja mõista ROlt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 417.03 (nelisada seitseteist eurot kolm senti) ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 38.35 eurot. Kaitsetasu ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule Välja mõista ROlt ja E.H-lt solidaarselt MK (xxx Tallinn) kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks 500 eurot. MK hagi varalise kahju hüvitamise nõude osas jätta rahuldamata Välja mõista ROlt ja E.H-lt solidaarselt AE (xxx Tallinn) kasuks: - mittevaralise kahju hüvitamiseks 3000 eurot - varalise kahju hüvitamiseks 1418.84 eurot (22200 krooni) Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 05.08.2011 Kohtunik Liina Pohlak 14