4-16-3484 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.05.2016.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-3484 (2302,16,004243) Kohtunik Violetta

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi ja mõista talle põhikaristuseks rahatrahv 215 (kakssada viisteist) trahviühikut, s.o summas 860 (kaheksasada kuuskümmend) eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Kohustada G.K KarS § 66 alusel tasuma talle määratud rahatrahv summas 860 eurot (kaheksasada kuuskümmend eurot) 12 (kaheteist) osamaksena järgneva maksegraafiku alusel: − 20.07.2016.a, summas 71,67 eurot; 1 4-16-3484 − − − − − − − − − − − 20.08.2016.a, summas 71,67 eurot; 20.09.2016.a, summas 71,67 eurot; 20.10.2016.a, summas 71,67 eurot; 20.11.2016.a, summas 71,67 eurot; 20.12.2016.a, summas 71,67 eurot; 20.01.2017.a, summas 71,67 eurot; 20.02.2017.a, summas 71,67 eurot; 20.03.2017.a, summas 71,67 eurot; 20.04.2017.a, summas 71,67 eurot; 20.05.2017.a, summas 71,67 eurot; 20.06.2017.a, summas 71,63 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 06.04.2016.a otsuses väärteoasjas nr 2302,16,004243 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220165057894. Vastavalt LS § 127 on G.K kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse ärakiri saata G.K-le ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati G.K Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et G.K juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,54 mg. 2 4-16-3484 Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Oma sellise tegevusega rikkus G.

§ 69

lg 3 /Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/ järgi. Väärteootsusest nähtub, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Keskmisest suuremas määras rahatrahvi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise kohaldamise puhul on tegemist n.n manitsuskaristusega, mille puhul on rõhk eripreventsioonil. Selline karistus tuletab ennast igapäevaselt süüdlasele meelde ning selle kehtivuse ajal on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel. Karistusregistri andmete kohaselt omab menetlusalune isik kehtivat karistust liiklusalaste nõuete rikkumise eest. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lg 1, määras kohtuväline menetleja G.K-le karistuseks LS § 224 lg 2 alusel rahatrahvi 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860.00 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise 5 (viieks) kuuks. KAEBUSE SISU 29.04.2016.a esitas G.K kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 06.04.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,004243 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning kergema karistuse määramiseks. Kaebaja ei vaidlusta tegu, leiab, et toimepandud tegu on kahetsusväärne, mis oleks võinud lõppeda tõsiste tagajärgedega. Kaebaja märgib, et toimunud on pannud teda mõtlema ning teo tõsidusest arusaama. Kuivõrd kaebajal pole hetkel kindlat töökoha, soovib ta trahvi vähendamist ja pikemat tähtaega selle tasumiseks. Kuivõrd ta elab sellises kohas, kus auto on hädavajalik. Kaebaja soovib juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Kaebaja kahetseb tegu, taotleb kirjaliku menetlust. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 12.05.2016.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et alused otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et isiku suhtes on põhjendatud 5 kuulise lisakaristuse kohaldamine, kuivõrd määratud karistus on proportsionaalne toime pandud teoga. Seisukohast nähtub, et G.K poolt toimepandud väärtegu oli isikul juba kolmas, kuid see asjaolu ei sundinud teda tähelepanelikumalt jälgima oma liiklusalast käitumist. Liiklusreeglite nõuete jätkuv eiramine väljendab isiku ükskõikset suhtumist kehtestatud liiklusalastesse käitumisnormidesse ja teistesse liiklejatesse. G.K peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama, mis on lubatud ja mis mitte. 3 4-16-3484 Kohtuväline menetleja märgib, et G.K oli võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end nende tagajärgede eest kaitsta. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et määratud põhi- ja lisakaristus vastab isiku süü suurusele ning karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et G.K kaebus tuleb osaliselt rahuldada ning nimelt määratud rahatrahvi maksegraafiku alusel tasumise ja lisakaristuse pikkuse osas, muus osas tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 06.04.2016.a otsus väärteoasjas nr 2302,16,004243 jätta muutmata. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kaebusest nähtub, et G.K tunnistab alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist ning G.K-le inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud järgmiste uuritud tõenditega: väärteoprotokolliga 20160319445901, mille kohaselt rikkus G.K oma tegevusega LS § 69 lg 3 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi; menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega; menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt tuli isik korraks poodi, pole täna (19.03.2016.a) joonud, on lihtsalt pohmell; õiendiga, millega tuvastati menetlusaluse isikuna G.K; tunnistaja XXX ütlustega, millest nähtuvalt Loovälja tee suunast sõitev sõiduauto MB tegi enne rivi tagasipöörde ja hakkas sõitma Lagedi suunas. Sõiduauto peatamisel ütles roolis olev meesterahvas, et tal on pohmell, millega selgitas oma tegu. Autost oli tunda alkoholilõhna, isikuna tuvastati G.K; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille alusel kõrvaldati G.K 19.03.2016.a sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, s.o on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on alkoholijoobes. Kõrvaldamise lõppemise tingimusena nähti ette kainenemine; mõõtevahendi taatlustunnistusega, millest nähtuvalt tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDF-0061 on taadeldud 23.10.2015.a ja vastab OIML R 126

§ 224

lg 2 alusel rahatrahviga 860 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks ning karistusregistri 4 4-16-3484 väljavõttega, mille kohaselt on G.K 2 kehtivat väärteokaristust, milledest viimase pani isik toime 19.08.2015.a LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo. Karistuseks määrati isikule rahatrahv 100 trahviühikut, mille isik on täitnud 02.03.2016.a. Seega kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et G.K juhtis mootorsõidukit MB S 300 juhile keelatud seisundis, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,54 milligrammi. Joobeseisundi tuvastamiseks kasutati Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDF-

1. Alkomeetri taatlustunnistuse nr TTRC-15/00147, mis kehtib kuni oktoober 2016.a, seega antud seade oli taadeldud ja töökorras. Vastavalt protokollile oli tõendusliku alkomeetri lugem 0,54 mg/l kohta, laiendmääratus oli 0,05 mg/l kohta ning lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 0,54 mg/l kohta. Samuti oli mõõtmist teostanud ametnik läbinud vastava koolituse. Kohus on seisukohal, et G.K poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/. Kohus leiab, et G.K pani väärteo, alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine, toime tahtlikult, kuna isik teades, et ta on tarbinud alkoholi (ütluste kohaselt oli tal pohmell), veendumata, et ta tervislik seisund lubab tal mootorsõidukit juhtida, otsustas ikkagi asuda juhtima mootorsõidukit. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Kohus arvestab kohtuotsuse tegemisel, et kaebuse esitaja on avaldanud kahetsust, et selline rikkumine üldsegi aset leidis ning mõistnud oma teo võimalikke tagajärgede tõsidust. Seega esineb kohtu hinnangul karistust kergendav asjaolu KarS § 57 mõttes. Kohus võtab arvesse, et kaebajat ei ole varasemalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, küll on tal aga 1 kehtiv karistus suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest, mille eest mõistetud rahatrahv on tal tasutud enne käesoleva väärteo toimepanemist. Samuti märgib kohus, et peale politsei poolt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest kinni pidamist ei ole kaebuse esitajal olnud uusi liiklusalaseid rikkumisi, mida kinnitab ka karistusregistri väljavõtte. Kohus peab lisaks märkima, et kohtuväline menetleja on oma seisukohas viidanud, et käesolev väärtegu oli kaebajal juba kolmas rikkumine, mis ei ole sundinud teda tähelepanelikumalt 5 4-16-3484 jälgima oma liiklusalast käitumist. Kohus selgitab, et karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikul on küll 2 kehtivat väärteokaristust, kuid ainult üks nendest seondub liiklusalase süüteoga. Teine karistus on seotud varavastase süüteoga, seega ei ole tõene väide, et käesolev rikkumine on kaebajale juba kolmas samaliigiline. Vastavalt LS § 224 lg 3 p 1 /Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud/. Seega 3 (kolmeks) kuuks juhtimisõiguse äravõtmine on sanktsiooni miinimummäär. Kohtu hinnangul ei ole õigustatud ega põhjendatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks, mis on üle sanktsiooni keskmäära. Isikut ei ole varasemalt karistatud (alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest) ja seega saab talle määrata lisakaristuse miinimummääras. Sellest tulenevalt leiab kohus, et G.K-le mõistetud lisakaristus ei ole proportsionaalne isiku süü suurusega ja sellepärast otsustab kohus vähendada lisakaristust ja seda just sellel põhjusel, et isikut pole varem sarnase süüteo eest karistatud ja ta on avaldanud puhtsüdamliku kahetsust toime pandud teo osas. Kohus on seisukohal, et 3 (kolmeks) kuuks juhtimisõiguse äravõtmine annab isikule selge signaali ja tulevikus ta enam ei otsusta keelatud seisundis mootorsõidukit juhtida. Samuti otsustab kohus ajatada määratud rahatrahvi tasumist, kuivõrd isikul kaebuse kohaselt raske majanduslik olukord, puudub kindel töökoht. Kohus juhindus V™S § 132 p 2, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120, KarS § 66, LS §
2. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 6