4-16-3784/7

4-16-3784 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail
2. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-16-3784 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kaebuse sisu P.N-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 16.04.
3. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2317,16,002605 Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) (isikukood: XXX) P.N Kodakondsus: Eesti Vabariigi Aadress: XXX E-post:XXX Töökoht: XXX AS Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokaristusi 2 kehtivaid Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistus Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harjumaa 11316 E-post: pohja@politsei.ee Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 118 lg 2 p-st 1 kohtunik määras:
4. Jätta P.N-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 16.04.
5. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2317,16,002605 läbi vaatamata.
6. Tagastada esitatud kaebus menetlusalusele isikule P.N-ile käesolev määrus menetlusosalistele. ning saata Edasikaebamise kord V™S § 192 lg 1 ja § 193 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai 4-16-3784 vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MÄÄRUSE PÕHJENDUS 06.05.
7. a esitas P.N Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 16.04.
8. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2317,16,002605 (kohtu tl 1-2). Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi: V™S) § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik jätab tähtaja ennistamata. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, leiab, et kaebus tuleb V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt jätta läbi vaatamata ning tagastada P.N-ile järgnevatel põhjustel. P.N-ile on 14.03.
9. a väljastatud kutse koos V™S §-s 19 nimetatud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega ilmuda 21.03.
10. a kella 15:00-ks menetlusaluse isikuna väärteoasjas nr 2317,16,002605 NPALS § 151 lg 1 järgi kohtuvälise menetleja juurde aadressile Keskväljak 8a Keila linn Harjumaa, ruum 216 (tl 5-5 pöördel). Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (tl 6) kohaselt toimus ülekuulamine 21.03.
11. a kella 15:55-st 16:03-ni ning ülekuulamise protokollile on P.N andnud allkirja selle kohta, et talle on selgitatud tema õigusi ja kohustusi V™S § 19 järgi (tl 6). Samal päeval on koostatud ka väärteoprotokoll, millest nähtub, et P.N on väärteoprotokolli pöördele pannud allkirja V™S §-s 19 sisalduvate õiguste ja kohustuste loetelu järgi (tl 7 pöördel). Samuti on P.N väärteoprotokolli ise kirjutanud: Õigused ja kohustused arusaadavad, olles seda kinnitanud ka enda allkirjaga (tl 7). V™S § 19 lg 1 p 7 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend V™S-s sätestatud korras. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 02.05.
12. a kohtuotsuse nr 3-1-1-6-07 p-s 6 asunud seisukohale, et on piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta. Seega P.N, andes allkirjad mitmel korral endale õiguste ja kohustuste selgitamise ja nendest arusaamise kohta, pidi teadma muuhulgas ka seda, et tal on õigus kohtuvälise menetleja lahend edasi kaevata V™S-s sätestatud korras. Ehk P.N oli teadlik ka sellest, et edasikaebekorda, sh tähtaegu on kirjeldatud väärteomenetluse seadustikus. Sealjuures on kohtuvälise menetleja 16.04.
13. a otsuses sõnaselgelt märgitud edasikaebekord ja viimane kaebuse esitamise tähtaeg (05.05.
14. a) Harju Maakohtule (tl 8). 21.03.
15. a väärteoprotokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 20.04.
16. a ning kuupäeva all lisaselgitus: Otsus kättesaadav Keila, Keskväljak 8A või www.e-toimik.ee (tl 7). Sealjuures on väärteoprotokolli ülaosas märgitud ka väärteoprotokolli koostanud ametniku nimi, tema e-posti aadress ning ka telefoninumber (tl 7), millistel viisidel oli võimalik vajadusel kohtuvälise menetlejaga ühendust saada. Seega on P.N 21.03.
17. a koostatud väärteoprotokolli samal päeval vastu võttes (tl 7) teadlikuks saanud sellest, et kohtuvälise menetleja ehk Politsei- ja Piirivalveameti otsus on kättesaadav alates 20.04.
18. a kohtuvälise menetleja juures aadressil Keskväljak 8A Keila ning ka e-toimiku kaudu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et (rõhutused lisatud maakohtu poolt) „Väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule allkirja vastu kätteandmise või sellest 2 4-16-3784 keeldumise kohta protokollile vastava märke tegemisega loetakse väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks. V™S § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel.“ (RKKKo nr 3-1-1-84-13, p 8.1; RKKKo nr 3-1-1-99-10, p 16). V™S § 114 lg 4 ja eeltoodud Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb kaebetähtaja alguseks lugeda kuupäev, mis oli väärteoprotokollis teatavaks tehtud ehk kuupäev, millal kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Antud juhul tuleb kaebetähtaega seega lugeda alates 20.04.
19. a ning mitte alates ajast, mil menetlusalune isik otsusega reaalselt tutvus. Siinkohal selgitab kohus lisaks, et kohtuvälise menetleja poolt otsuse saatmine P.N-ile viimase palvel tema e-posti aadressile (XXX– tl 7, 8) on pelgalt kohtuvälise menetleja vastutulek menetlusalusele isikule, kuivõrd kohtuvälisel menetlejal ei ole seadusest tulenevalt kohustust menetlusalusele isikule otsust saata. Menetlusaluse isiku enda kohustus on tunda huvi enda suhtes tehtud otsuse vastu, kui talle on kohtuvälise menetleja lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäev teatavaks tehtud. V™S § 70 lg 4 kohaselt on kohtuvälise menetleja otsus hiljemalt 30 päeva pärast väärteoprotokolli koostamist kättesaadav kohtuvälise menetleja juures. V™S § 70 lg 5 kohaselt kantakse väärteoprotokolli kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev. Käesoleval juhul on 21.03.
20. a koostatud väärteoprotokollis nr AB1331638 märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 20.04.
21. a (tl 7). Kuivõrd eeltoodud Riigikohtu seisukoha kohaselt on kaebetähtaja arvutamise juures oluline vaid see, millal väärteoprotokolli kohaselt oli kohtuvälise menetleja lahend (sh otsus) kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, oli käesoleval juhul 15-päevase kaebetähtaja viimane päev kohtuvälise menetleja otsuse peale 05.05.
22. a. Selline kuupäev on sõnaselgelt ära toodud ka kohtuvälise menetleja otsuses (tl 8). Käesoleval juhul on P.N esitanud kaebuse Harju Maakohtule aga 06.05.
23. a. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on kaebus digitaalselt allkirjastatud 06.05.
24. a kell 12:15 (kohtu tl 2) ning Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile on kaebus üle antud samuti 06.05.
25. a (kohtu tl 1). Seega on kaebus Harju Maakohtule esitatud üks päev peale selleks ettenähtud kaebetähtaja lõppemist. Tähtaja ennistamist ei ole P.N taotlenud ega põhjendanud kaebuse hilinenult esitamist. Kohus selgitab siinkohal lisaks, et mõjuv põhjus, mis takistab õigeaegselt kaebuse esitamist ja on aluseks kaebetähtaja ennistamisele, peab olema selline, mille tõttu ei olnud isikul füüsiliselt võimalik kogu seaduses sätestatud tähtaja jooksul kaebust tähtaegselt kohtule esitada. Eeltoodud põhjustel on P.N esitanud kaebuse pärast kaebetähtaja möödumist. Kuivõrd P.N ei ole esitanud ka kaebetähtaja ennistamise taotlust, tuleb tema kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 16.04.
26. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2317,16,002605 V™S § 118 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata ning tagastada P.N-ile . Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 3