lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400,00 (nelisada eurot). 4.) Lõpetada väärteomenetlus Mefab OÜ väärteoasjas
5.) XXXl tuleb rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele. 6.) Kaitsjatasu hüvitamise taotlus rahuldada osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt välja Mefab OÜ kasuks 716,12 eurot kaebaja poolt valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus, teatades sellest kirjalikult maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud: Maksu- ja Tolliameti 29.02.2016 kiirmenetluse otsuse kohaselt väärteoasjas nr 930016000291 jätsid Mefab OÜ ja XXX, kui tööd võimaldanud isikud registreerimata töötamise registris Maksu- ja Tolliameti juures töölepingu alusel olevad töötajad: 28.07.2015 XXX (isikukood: XXX), 09.11.2015 XXX (isikukood: XXX) ja XXX (isikukood: XXX), 10.02.2016 XXX (isikukood: XXX).
lg 2 kohaselt on tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registris registreerima
lg 4 või 5 nimetatud isiku töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi;
lg 3 registreeritakse töötamise alustamine hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Maksuhalduri juures registreerimiskohustuse täitmata jätmise näol on tegemist tegevusetusdeliktiga ning teo täideviijana vastutab isik, kes oli õiguslikult kohustatud seda täitma.
lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise; ÄS § 180 lg 1 järgi on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut, vastavalt ÄS §le 183 korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt oli tegutsemiskohustus registreerida nimetatud töötajad maksuhalduri juures Mefab OÜ ainukesel juhatuse liikmel XXXl, kes jättis selle täitmata. Nõutav tegu seisnes selles, et XXX oleks pidanud õigeaegselt, s.o 28.07.2015, 09.11.2015 ja 10.02.2016 esitama maksuhaldurile töötamise registri kaudu andmeid loetletud töötajate töötamise alustamisest ja töötamise liigist või korraldama eeltoodut selle ettevõtte nimel hiljemalt nende töötajate tööle asumise hetkeks. Menetleja märkis otsuses, et Mefab OÜ töötajate registreerimiskohustus oli XXXl, kes pidas võimalikuks, et töötajad asuvad tööle ja möönis, et töötajad olid enne tööle asumise hetke töötamise registris registreerimata. Menetleja hinnangul on
S § 16 lg 4 mõttes. Otsuse kohaselt vastutab KarS § 14 lg 1 alusel juriidiline isik seaduses sätestatud teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Menetleja leidis, et õigusvastase teod olid toime pandud juriidilise isiku huvides, kuna Mefab OÜ juhatuse liige XXX jättis registreerimata töötajad ettevõtte majandustegevuse raames ning seeläbi hoiti kokku ettevõtte ressurssi. Kokkuvõtvalt leidis menetleja, et Mefab OÜ juhatuse liige XXX pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning Mefab OÜ pani toime
Kohtuvälise menetleja otsuse alusel karistati XXXt
lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400,00 eurot ning Mefab OÜ-d rahatrahviga 800,00 eurot. Karistuse määramisel võttis menetleja arvesse menetlusalustel isikutel varasemate karistuste puudumist, XXX poolt süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Täiendavalt märkis menetleja, et tööd tegevate isikute registreerimine töötajate registris on oluline vahend võitluseks ümbrikupalgaga ning seetõttu tuleb registreerimiskohustuse täitmist rangelt kontrollida. Kohtule esitatud kaebuse sisu, kaebajate seisukoht kohtuistungil: Menetlusalused isikud XXX ja Mefab OÜ esitasid kohtule kaebuse. Kaebuses esitatud väited ja argumendid on kokkuvõtvalt alljärgnevad: 1) kohtuvälisel menetlejal puudus väärteomenetluse alustamiseks õiguslik alus.
§-s 154 lg 1 sätestatud maksuhalduri tegevuse takistamise väärteokoosseis ei hõlma rikkumisi, mis seonduvad töötaja töötamise registris registreerimata jätmisega. Töötamise register loodi 01.07.2014 jõustunud
muudatustega, kuid
lg 1, mis näeb ette vastutuse maksuhalduri tegevuse takistamise eest sätestati (mõnevõrra detailsemas sõnastuses) juba alates
jõustumisest 01.07.2002. Järelikult ei saanud seadusandja
selle normi vastuvõtmise ajal silmas pidada sanktsiooni kehtestamist töötaja töötamise registris registreerimiskohustuse rikkumise eest, sest töötamise register on loodud ajaliselt märgatavalt hiljem võrreldes
Seadusandja loogika selles, miks ei ole
võimalik kohaldada ja siduda töötamise registreerimise kohustuse rikkumisega nähtub ka 10.10.2013
ja ™S muutmise seaduseelnõu (SE) seletuskirjast. Seletuskiri nägi ette
täiendamise §-ga 1533, millega oli kavas lisada
-i sanktsiooninorm töötamise alustamise või lõpetamise registreerimata jätmise karistamiseks; seadusandja rõhutas, et eraldiseisva karistusnormina on
Käesoleval hetkel
-is osundatud säte puudub ning seega ei olnud VtMS §-st 29 lg 1 p 1 tulenevalt kaebajate suhtes väärteomenetluse alustamine lubatav. Samuti on kaebajate vastutusele võtmine
S § 2 lg 1 sätestatud karistamise aluspõhimõttega, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista ja karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi ei olnud süütegu; 2) töötamise registris registreerimiskohustuse rikkumise eest vastutusele võtmise võimaliku alusena on
Põhiseaduse § 13 lg 2 sätestab õigusselguse põhimõtte, mille kohaselt kaitseb seadus igaühte riigivõimu omavoli eest; RKPJKo on oma lahendis nr 3-4-1-33-05 p-s 22 rõhutanud, et selgemad ja täpsemad peavad olema normid, mis võimaldavad isiku õigusi piirata ja isikule peale panna kohustusi; sellistel normidel peab alati olema piisavalt konkreetselt sõnastatud koosseis ja õigusjärelm; eriti oluline on õigusselgus selliste tegude suhtes, millega võivad kaasneda kriminaalõiguslikud tagajärjed (RKEKo 3-1-1-117-01 p 12). Kaebajate arvates ei ole
lg 1 lugedes keskmiste võimetega normiadressaadil võimalik aru saada, kas töötaja töötamise registris registreerimiskohustuse rikkumine on hõlmatud mõne selle normi koosseisuelemendiga või mitte. Nii ei ole võimalik üheselt aru saada, kas töötamise registris õigeaegselt registreerimata jätmine mahub näiteks koosseisuelemendi maksuhalduri juures registreerimata jätmine või muu dokumendi tähtpäevaks esitamata jätmine alla.
Seega on
kaebajate hinnangul karistusnormina töötamise registris registreerimiskohustuse rikkumise eest isiku vastutuse määramisel ebaselge ja seega vastuolus PS § 13 lg 2 sätestatud õigusselguse põhimõttega, PS § 152 lg 1 kohaselt jätab kohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Kaebajad taotlevad kohtult
kohaldamata jätmist; 3) alternatiivselt leiavad kaebajad, et Mefab OÜ ei vastuta töötajate töötamise registris registreerimise kohustuse rikkumise eest. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt oli töötajate töötamise registris õigeaegselt registreerimata jätmine toime pandud Mefab OÜ huvides, kuivõrd seeläbi hoiti kokku Mefab OÜ ressurssi. Mefab OÜ põhitegevuseks on haljastuse rajamine, teede ja platside ehitus. Nimetatud tööd on sageli ajutise iseloomuga ning tööjõu kaadrivoolavus küllaltki suur. Kohtuvälise menetleja otsuses märgitud töötajate (s.o XXX, XXX ja XXX) näol oli tegemist uute töötajatega, kes olid ehitusobjektile tööle asunud vahetult (s.o 1-2 päeva) enne menetleja poolt vaatluse läbi viimist märgitud ehitusobjektidel. XXX ja Mefab OÜ registreerisid nimetatud isikud koheselt pärast menetleja poolt teostatud kontrolli, isikute tööle asumise ja registreerimise vahele jäi maksimaalselt mõnepäevane ajavahemik, ei olnud õigeaegselt registreerimiskohustuse täitmata jätmine Mefab OÜ huvides; Mefab OÜ ei hoidnud kokku mistahes ressursse, sh tasumata jäänud tööjõumakse; 4) õiguskirjanduses on rõhutatud, et juriidilise isiku huvi on juriidilise isiku vastutuse korral käsitatav koosseisu objektiivse tunnusena, mille suhtes tuleb tuvastada ka tahtlus. Käesolevas asjas ei ole tuvastamist leidnud, et kaebajad tegutsesid töötajaid töötamise registrisse õigeaegselt registreerimata jättes tahtlikult. Kaebajad taotlesid kohtult: 1) kohtuvälise menetleja 29.02.2016 kiirmenetluse otsuse nr 930016000291/4 tühistamist; 2) alternatiivselt kohtuvälise menetleja 29.02.2016 kiirmenetluse otsuse nr 930016000291/4 osalist tühistamist, s.o Mefab OÜ suhtes väärteomenetluse lõpetamist VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel; 3) menetluskulude kohtuvälise menetleja kanda jätmist. Kaebajad jäid esitatud kaebuse juurde. Kaebajate kaitsja märkis täiendavalt, et menetleja on KarS § 14 lg 1 liiga laiendavalt tõlgendanud, normi eesmärgiks ei ole ajalise ressursi kokkuhoid vaid esmajoones tuleks lähtuda sellest, kas on hoitud kokku mingit rahalist ressurssi. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuväline menetleja kaebusega ei nõustunud ning leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kaebajate viited SE seletuskirjale asjakohatud, eelnõu sellisel kujul seaduseks ei saanud. Menetleja märkis, et kaebajate poolt viidatud eelnõu kooskõlastusringil esitati märkusi, mis lõppastmes tingis vajaduse eelnõu muutmiseks. Peale täiendavat analüüsi esitati 13.01.2014
muutmise seaduse eelnõu 575 SE2. Ühe muudatusena võeti seadusest välja
. Eelnõu seletuskirja kohaselt puudus vajadus uueks väärteokoosseisuks, sest
sõnastuse kohaselt on võimalik töötamise registris registreerimata jätmise eest trahvi määrata, kuna mahub muu teabe tähtpäevaks esitamata jätmise alla. Kuni 01.01.2015 kehtinud
lg 1 sätestas, et maksudeklaratsiooni, dokumentide, asjade või muu teabe tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures enda registreerimata jätmise, maksuhaldurile valeandmete, teadvalt ebaõigete dokumentide esitamise, arvestuse pidamise nõuete eiramise, maksuhalduri korralduse täitmata jätmise või muul viisil maksuhalduri tegevuse takistamise eest karistatakse trahviga. Seejärel muudeti seoses karistusõiguse revisjoniga 01.01.2015
Eelnõu 554 SE kohaselt pidi
uus sõnastus olema järgmine: „maksudeklaratsiooni, muu dokumendi või asja tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures enda registreerimata jätmise, arvestuse pidamise nõuete eiramise või maksuhalduri korralduse täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut“. Seletuskirjas nenditi, et koosseis iseenesest on vajalik, kuid sellest tuleb välja jätta osa tegusid, mis on karistatavad KarS § 280 uue redaktsiooni järgi (s.o valeandmete esitamine); tunnuse muul viisil maksuhalduri tegevuse takistamine kohta märgiti, et see tuleb välja jätta kui määratletusnõudele mittevastav. Vältimaks olukorda, kus
ei kohalduks töötamise registreerimise kohustuse rikkumise puhul (sätte teokirjelduse kohaselt hõlmas see üksnes normiadressaadi enda registreerimiskohustuse täitmata jätmist) lisati eelnõusse
uus sõnastus – „maksudeklaratsiooni, muu dokumendi või asja tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures registreerimata jätmise, arvestuse pidamise nõuete eiramise või maksuhalduri korralduse täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut“, s.o muudatusega eemaldati tunnus enda. Eelnõu 554 SE II lugemise seletuskirjast nähtub seadusandja selge tahe kõnealuse teo karistatavuse kohta: „01.01.2015 jõustuva
muudatuse kohaselt muudetakse
lg 1 nii, et see ei kata enam töötamise registris tööd tegeva isiku registreerimata jätmist. Tekiks olukord, kus pool aastat on võimalik karistada töötamise registrisse tööd tegeva isiku registreerimata jätmise eest ja siis enam mitte.
lg 1 muudatuse kohaselt oleks ka edaspidi töötamise registris isiku registreerimata jätmine karistatav“. Menetleja märkis, et eeltoodut arvesse võttes on seadusandja sooviks jätkuvalt olnud töötamise registris tööd tegeva isiku registreerimata jätmise korral kohaldada väärteokaristust ning vastavaks normiks ongi
. Menetleja hinnangul on
näol tegemist abstraktset teokoosseisu sisaldava normiga, mille alla tuleb subsumeerida faktilised asjaolud. Menetleja oli seisukohal, et kuni 01.01.2015 oli võimalik töötajate registreerimata jätmine subsumeerida
lg 1 alternatiivi „muul viisil maksuhalduri tegevuse takistamine“ alla ning alates 01.01.2015 alternatiivi „maksuhalduri juures registreerimata jätmine“ alla. Menetlejale jäid arusaamatuks kaebajate väiteid selles, et
Menetleja märkis, et
lg 1 sätestab viitega
lg 1, et töötamise register on maksukohustuslaste registri alamregister, mida peetakse mh Maksu- ja Tolliametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks.
on konkreetselt sätestatud registreerimiskohustus, kus on selgelt välja toodud, kes keda kus ja millal registreerima peab. Registreerimiskohustuse rikkumise eest järgnev vastutus on menetleja arvates samuti selgelt välja toodud
lg 1 sisalduvas alternatiivis maksuhalduri juures registreerimata jätmise eest karistatakse rahatrahviga ning
Menetleja oli seisukohal, et isikutele pandud kohustusnormid ja nende normide rikkumisele järgnevad tagajärjed on piisavalt konkreetselt ja selgelt seaduses sõnastatud, millest on keskmiste võimetega normiadressaadil võimalik hõlpsalt aru saada. Mefab OÜ vastutuse eelduste osas leidis menetleja, et vaidlus taandub asjaolule, kas töötajate töötamise registris registreerimata jätmine oli Mefab OÜ huvides või mitte.
lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Menetleja märkis, et see, kuidas seaduslik esindaja juriidilise isiku majandustegevuse raames tekkivate seadusest tulenevate kohustuste täitmise tagab (kas ostab teenust sisse, palkab selleks töötaja või täidab ise) on seadusliku esindaja teadlik juhtimisotsustus. Menetleja leidis, et registreerimiskohustuse täitmise tagamine nõuab teatud ajalist ja/või rahalist ressurssi. Teenuse ostmisel või kellegi palkamisel majandustegevuse raames on mõistlik eeldada, et seda tehakse tasu eest. Olukorras, kus seaduslik esindaja täida ise äriühingu kohustusi, kulub selleks teatud ajaline ressurss, mida on võimalik kohustuste täitmata jätmisel kokku hoida ning äriühingu juhtimises muuks otstarbeks kasutada. Kaebuse kohaselt on Mefab OÜ-s kaadrivoolavus suur ning seega tuleb töötajate tööle asumist ja sealt lahkumist ühingus ka päris tihti registreerida. Menetleja asus seisukohale, et kuivõrd Mefab OÜ seaduslik esindaja XXX teadis, et töötajad olid tööd alustanud, kuid otsustas jätta töötajad töötamise registris registreerimise korraldamata, hoidis ta kokku Mefab OÜ ressurssi ning seetõttu oli tegu pandud toime Mefab OÜ huvides. Kokkuvõtvalt leidis menetleja, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alused puuduvad. Karistuste osas märkis menetleja täiendavalt, et Mefab OÜ rikkumised tuvastati kolmel korral, kahel esimesel korral jäeti väärteomenetlus alustamata ning isikutele võimalus oma käitumist parandada. Paraku isikud oma eksimustest ei õppinud. Kaebajatele määratud karistused jäävad allapoole sanktsiooni keskmist määra – karistuse määramisel arvestas menetleja XXX puhtsüdamliku kahetsusega. Kohtu seisukoht: V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; kaebuse lahendamiseks selgitab kohus VtMS §-s 133 sätestatud küsimused. VtMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuväline menetleja ja kaebaja olid mõlemad seisukohal, et vaidluse esemeks ei ole järgmised, faktilised asjaolud: 1) ajal, mil kaebajad neile etteheidetavad teod toime panid, oli Mefab OÜ juhatuse liige XXX, kelle töökohustuste hulka kuulus ka töötajate registri (edaspidi TÖR) täitmine (vt Mefab OÜ registrikaart, väärteotoimiku tlk 5-7, e-maksuameti väljatrükk tlk 17, kaebaja istungil antud ütlused); 2) väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas toimusid kohtuvälise menetleja kontrollreidid, mille käigus tuvastati, et Mefab OÜ töötajad (XXX, XXX, XXX) on töötaja töötamise registrisse kandmata; märgitud töötajad kanti registrisse tagasiulatuvalt (vt 28.07.2015 vaatluse protokoll tlk 10, 25.11.2015 vaatluse protokoll tlk 13, 11.02.2016 vaatluse protokoll tlk 15, TÖR väljatrükk tlk 18-21). Väärteoasjas vaidlevad pooled esmalt selle üle, kas töötaja töötamise registris registreerimata jätmise korral kohaldub
lg 1, 2 mis näeb alates 01.01.2015 ette füüsilise ja juriidilise isiku vastutuse maksudeklaratsiooni, muu dokumendi või asja tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures registreerimata jätmise, arvestuse pidamise nõuete eiramise või maksuhalduri korralduse täitmata jätmise eest; lisaks on kaitsja tõstatanud küsimuse asjaomase normi vastavusest PS §-le 13 lg 2. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et kohtuvälisel menetlejal puudus väärteomenetluse alustamiseks õiguslik alus. Õige on kaitsja väide selles, et TÖR loodi 01.07.2014 jõustunud
muudatustega, kuid
sisaldub
-is alates selle jõustumisest 01.07.2002. Samuti on kaitsja õigesti viidanud, et teatud ajahetkel enne TÖR loomist kaalus seadusandja töötaja registris registreerimata jätmise korral
-i eraldi sanktsiooninormi – s.o § 1533 – lisamist (vt 10.10.2013
ja ™S SE seletuskiri), kuid kaitsja on jätnud põhjendamatult käsitlemata eelnõu edasise käekäigu, mida kohtu hinnangul tegi väga ülevaatlikult ja põhjalikult kohtuvälise menetleja esindaja. Kohus ei pea vajalikuks siinkohal menetleja seisukohti korrata vaid nendib, et seadusandja tahe on pärast eelnõust
eemaldamist olnud tõepoolest suunatud asjaolule, et TÖR-is töötaja registreerimata jätmine oleks vajadusel karistatav
Käesoleval juhul kehtis kaebajatele süüksarvatavate väärtegude toimepanemise ajal (s.o 28.07.2015, 09.11.2015 ja 10.02.2016)
lg 2 ja 3, mille 1 kohaselt on tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registris registreerima MLS § 25 lg 4 või 5 nimetatud isiku töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et menetleja poolt läbi viidud kontrollreididel tuvastati, et Mefab OÜ töötajad on TÖR-i kandmata. VtMS § 31 lg 1 järgi on väärteo tunnuste ilmnemisel kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Kaebajatele etteheidetavate tegude toime panemise ajal kehtinud (ja käesoleval ajal jätkuvalt kehtiv
lg 1, 2 näevad ette füüsilise ja juriidilise isiku vastutuse mh maksuhalduri juures registreerimata jätmise eest, mis nii normi grammatiliselt tõlgendades kui eelnõu 554 SE II lugemise seletuskirjast nähtuvalt kohaldub ka olukorras, kus tööd võimaldav isik on töötajad jätnud tähtaegselt TÖR-i kandmata. Eeltoodu alusel ei nõustu kohus kaitsja väitega selles, et menetlejal puudus väärteomenetluse alustamiseks õiguslik alus. Kohus ei nõustu kaitsja väitega selles, et
Esmalt märgib kohus, et käesoleval juhul ei ole õige lähtuda kaitsja poolt esitatud eeldusest, et normiadressaadiks on RKPJKo lahendis nr 3-4-1-16-05 märgitud kujuteldav keskmiste võimetega isik. Kohtu hinnangul tuleb antud kaasuses lähtuda siiski sellest, et vaidlusaluste normide adressaadiks on keskmine, mõistlik ettevõtja, kelle puhul tuleb eeldada ettevõtlust puudutavate õigusaktidega ning nendes sisalduvate õiguste-kohustustega kursis olemist. Kaebajate hinnangul seisneb
väidetav õigusselgusetus selles, et normiadressaadil ei ole võimalik üheselt aru saada, et töötajate TÖR-i kandmata jätmisega kaasneb
sätestatud vastutus – antud juhul ei ole kaitsja väitel piisavalt selgelt ja konkreetselt sõnastatud teokoosseis ja õigusjärelm. RKPJKo on oma lahendis nr 3-4-1-2-05 märkinud, et õigusselguse põhimõte tuleneb nõudest, et isikul peab olema mõistlik võimalus ette näha õiguslikke tagajärgi, mida tema tegevus võib kaasa tuua – isikul peab olema õigusnormidele tuginedes võimalik prognoosida avaliku võimu käitumist. Kõnealune põhimõte tähendab seda, et õigusnormid peavad olema piisavalt selged ja arusaadavad, kuid see ei nõua tingimata, et kõik teo õiguslikud järelmid peaksid olema koondatud ühte ja samasse õigusnormi. Kohus märgib, et Eesti õiguskorra vääramatuks osaks on blanketsed normid (nt KarS § 423), määratlemata õigusmõisted (avalik huvi, avalik kord) jne mis tuleb sisustada igal üksikjuhtumil eraldi; olukorras, kus (järgides kaitsja loogikat) peab igal üksikjuhtumil konkreetne teokoosseis ja õigusjärelm õigusselguse põhimõtte tagamiseks sisalduma ühes normis, ei saaks enam rääkida õiguskorra dünaamilisusest, kohtu hinnangul on RKPJVKo oma erinevates lahendites piisava selgusega väljendanud põhimõtet, et esmajoones tuleb vaidlusalust ja väidetavalt õigusselgusetut normi siiski tõlgendada (nt 3-4-1-4-01, 3-1-1-88-07). Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus nõutav tegu (
§ tööd võimaldava isiku kohustus registreerida töötajad Maksu- ja Tolliameti poolt peetavas TÖR-is) ja teo õiguslik järelm (maksuhalduri juures registreerimata jätmine) sisalduvad erinevates normides, kuid vaatamata eeltoodule on kohtu hinnangul keskmisele, mõistlikule ettevõtjale/äriühingu juhatuse liikmele ka ilma kõrvalise abita arusaadav fakt, et igakuise aruandluskohustuse täitmatajätmisega kaasneb reeglina õiguslik tagajärg. Kahtlemata on
§-s 154 sisalduv väljend - maksuhalduri juures registreerimata jätmine üldiselt sõnastatud ning normi tuleb selle täpsemaks sisustamiseks tõlgendada, kuid kohtu arvates saab keskmine, mõistlik ettevõtja hõlpsasti aru sellest, et töötajate registreerimata jätmine Maksu- ja Tolliameti juures peetavas TÖR-is (vt
lg 1) on sisuliselt maksuhalduri juures registreerimata jätmine
Kohus ei saa asja lahendades vaadata kõrvale ka sellest, et väärteoasja kohtueelses menetluses ei tõstatanud kaebajad (kui normiadressaadid) kordagi normi õigusselgusetust puudutavaid küsimusi (vt XXX poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, kohtueelses menetluses ei esitanud kaebajad vastulauset, mis sisaldanuks asjaomaseid vastuväiteid), vastavasisuline argumentatsioon sisaldub alles kohtule esitatud kaebuses. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et antud juhul puudub alus jaatada õigusselgusetust, kohtu arvates on
põhiseadusega kooskõlas ning kaitsja taotlus jätta norm kui õigusselgusetu kohaldamata, tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on õigesti jõudnud järeldusele, et XXX on toime pannud
Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et Mefab OÜ oli tööd võimaldav isik
lg 2 mõttes ning ühingu juhatuse liikmel XXXl lasus kohustus registreerida ühingu töötajad TÖR-is. 28.07.2015 vaatluse protokolli kohaselt sisenesid Maksu- ja Tolliameti töötajad 28.07.2015 kella 09.50 Lõõtsa 5 Tallinnas asuvale ehitusobjektile eesmärgiga kontrollida töötajate registreerimist töötamise registris. Vaatlusega tuvastati, et Mefab OÜ töötaja XXX oli töötamise registris registreerimata. Maksu- ja Tolliameti 31.07.2015 teatest Mefab OÜ-le nähtub, et 28.07.2015 registreeris Mefab OÜ vabatahtlikult XXXu töötamise registris töölepingu alusel. Puudutatud isiku registreerimine TÖR-is nähtub ka registri väljavõttest (tlk 18). 25.11.2015 vaatluse protokolli kohaselt sisenesid Maksu- ja Tolliameti töötajad 25.11.2015 kella 12.28 Luha 18/20 Tallinnas asuvale ehitusobjektile eesmärgiga kontrollida töötajate registreerimist töötamise registris. Vaatlusega tuvastati, et Mefab OÜ töötajad XXX ja XXX olid töötamise registris registreerimata. Maksu- ja Tolliameti 30.11.2015 teatest Mefab OÜ-le nähtub, et Mefab OÜ parandas registri kanded. Puudutatud isikute registreerimine TÖR-is nähtub ka registri väljavõttest (tlk 19, 20). 11.02.2016 vaatluse protokolli kohaselt sisenesid Maksu- ja Tolliameti töötajad 10.02.2016 Luha 18/20 Tallinnas asuvale ehitusobjektile. Vaatlusega tuvastati, et Mefab OÜ töötaja XXX oli töötamise registris registreerimata. Maksu- ja Tolliameti teatest Mefab OÜ-le nähtub, et Mefab OÜ parandas registri kande. Puudutatud isiku registreerimine TÖR-is nähtub ka registri väljavõttest (tlk 21).
lg 2, 3 kohaselt on tööd võimaldav isik kohustatud registreerima TÖR-is
lgtes 4 ja 5 nimetatud isikute töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. XXX kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et kaebaja oli registreerimise kohustusest teadlik. XXX selgitas, et XXX jäi registreerimata, sest ta just tuli tööle – enne registreerimist soovis ta veenduda, kas isik on sellel töökohal pädev jätkama. XXXil ja XXXil on probleeme kokkulepetest kinnipidamisega – sellepärast oli nendega probleeme; objektil tal arvutit käepärast ei olnud. XXXi registreerimine pea kuu aega hiljem on kahetsusväärne – kas tal läks see hetk meelest või oli midagi muud. Kohtu hinnangul on väärteoasjas täielikult tõendatud, et XXX jättis nõuetekohaselt täitmata
XXX poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt jäi talle mulje, et töötajaid on võimalik registrisse kanda tagasiulatuvalt – kaebaja märkis, et ta tegi seda neil kordadel, kui toimusid maksuameti kontrollkäigud, samuti on ta seda teinud varemgi. Talle ei mainitud ning teda ei hoiatatud, et õigeaegselt registreerimata jätmise korral võib järgneda karistus. Samas märkis kaebaja ka seda, et kui sai kätte menetleja e-maili, siis ta sai aru, et menetlus on lõpetatud ja sellele tagajärge, st väärteomenetlus ja raskeid sanktsioone ei tule. Tsiteeritust loeb kohus siiski üheselt välja asjaolu, et kaebajale pidi olema teada fakt, et töötaja registreerimata jätmisele võib järgneda menetlus, mis võib päädida võimaliku sanktsiooniga. Kohtu hinnangul peab keskmine, mõistlik ettevõtja aduma, et riik tõenäoliselt näeb ettevõtjale registreerimiskohustust pannes ette ka võimaliku vastutuse ning samuti seda, et olukorras, kus on aktsepteeritav kannete tagantjärele tegemine, nähakse see võimalus otsesõnu ka ette (vt siinkohal nt
Kaebaja tuginemine faktile, et ta ei olnud võimalikust vastutusest teadlik, on paljasõnaline ning kohtu hinnangul kannab väidetavat seaduse mittetundmise riski siiski kaebaja. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus ei nõustu menetlejaga selles, et XXX pani teod toime kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul pani XXX talle etteheidetavad teod toime tahtlikult. XXX andis istungil ütlusi selle kohta, et tema jaoks on selgusetu mõiste „tööle asumise hetkeks“. Kohtu hinnangul on tegemist üsna üheselt mõistetava väljendiga – tööle asumise hetk tähendab ajahetke, mil üks isik (töötaja) faktiliselt alustab teisele isikule (tööandja) töö tegemist, alludes sealjuures tema juhtimisele ja kontrollile. Kaebaja ütlustest nähtub, et esmalt kontrollib ta, kas töötaja tuleb kohale, seejärel veendub ta isiku pädevuses ning siis vormistab ta isiku tööle. XXXu osas selgitas kaebaja, et soovis vaadata, kas isik on pädev sel töökohal jätkama, XXXi ja XXXi puhul märkis kaebaja, et viimastel on probleeme kokkulepete täitmisega (sh tööle ilmumisega); kaebaja selgitas, et töötajad, kes on pidevalt, korralikult tööl on ka korralikult, st pika lepinguga registreeritud. Seega eristab kaebaja kohtu arvates probleemseid töötajaid (küsitavate oskustega ja töössesuhtumisega) tavapärastest ning viivitused TÖR-i kandmisel on seotud esimese grupi töötajatega. Kohus leiab, et kaebaja enda ütlustega on tõendatud, et probleemse töötaja registreerimata jätmine hetkeks, mil isik tööle asub, on siiski XXX teadlik valik (enne registreerimist soovib kaebaja veenduda isiku oskustes ja lubaduste vettpidavuses) ning kohtu hinnangul ei ole alust rääkida kaudse tahtlusega toime pandud väärteost. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-11-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 31-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-5213), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
lg 1 järgi on maksuhalduri juures registreerimata jätmise eest ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsuse alusel karistati XXXt sanktsiooni alumisse kolmandikku jääva karistusega – rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses. Menetleja võttis isiku karistamisel arvesse viimase süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on XXXle määranud kohase karistuse ning selle leevendamiseks alused puuduvad. Kohtu hinnangul väärivad antud asjas tähelepanu kaitsja vastuväited, mis puudutavad Mefab OÜ vastutust. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.
lg 2 näeb maksuhalduri juures registreerimise kohustuse täitmata jätmise eest ette juriidilise isiku vastutuse. Seega on üks KarS § 14 lg 1 sätestatud juriidilise isiku vastutuse eeldustest täidetud. Lisaks näeb nimetatud norm ette, et teo peab panema toime juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja juriidilise isiku huvides. Eeltoodu osas on kohtuvälise menetleja poolt koostatud kiirmenetluse otsuses märgitud järgmist: „Nimetatud õigusvastased teod on toime pandud juriidilise isiku huvides, kuna Mefab OÜ juhatuse liige XXX jättis registreerimata töötajad ettevõtte majandustegevuse raames ning seeläbi hoiti kokku ettevõtte ressurssi“. Seega seisnes kohtuvälise menetleja hinnangul juriidilise isiku huvi ressursi kokkuhoius. Kohtu arvates väärib märkimist fakt, et kaebaja sisustas kohtule esitatud kaebuses ressursikokkuhoiu läbi tööjõumaksude võimaliku tasumata jätmise, kohtuväline menetleja põhjendas samas istungil ressursikokkuhoidu sellega, et ühingu juhatuse liige sai ajal, mil ta pidi TÖR-i täitma, tegeleda muude asjadega. Kohus nendib, et ilma menetleja selgituseta jääkski selgusetuks, milles ressursi kokkuhoid konkreetsel juhul seisnes. Kohtu hinnangul on kiirmenetluse otsuses sisalduv määratlus liialt lakooniline, kuid samas ka erinevaid tõlgendamisvõimalusi pakkuv ja üldsõnaline ning selle tõttu ei ole täidetud kohtupraktikas omaksvõetud seisukoht selles, et kiirmenetluse otsuses sisalduvatest faktilistest asjaoludest peab nähtuma, mille alusel on tegu loetud toimepanduks juriidilise isiku huvides (vt RKKKo 3-1-1-67-09). Kohus on väärteoasja lahendamisel seotud kiirmenetluse otsuses esitatud faktiliste asjaoludega, kohtul ei ole võimalik otsuses kajastatud faktilisi asjaolusid täiendada kohtuvälise menetleja esindaja poolt istungil antud selgitustega. Seega puudub kohtul võimalus hinnata asjaolu, milles seisnes konkreetsel juhul Mefab OÜ huvi ning kas Mefab OÜ juhatuse liige XXX pani teo toime juriidilise isiku Mefab OÜ huvides või mitte. Eeltoodu alusel tuleb Mefab OÜ väärteoasi
MS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja esitas kohtule õigusabikulude hüvitamiseks kaks taotlust: 1) 20.04.2016 summas 1433,25 eurot; 2) 27.04.2016 summas 1648,25 eurot (taotlus allkirjastatud 27.04.2016). RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-119-12 märkinud, et vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 189 lg-le 2 ning § 306 lg 1 p-le 14 tuleb taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Kohus lahkus nõupidamistuppa 20.04.2016 kella 13.14, teine, täpsustatud taotlus laekus kohtule 27.04.2016, s.o peale kohtu lahkumist nõupidamistuppa ning seega tuleb 27.04.2016 taotlus jätta tähelepanuta. Kohus leiab, et kaitsja 20.04.2016 taotlus tuleb rahuldada osaliselt. VtMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid; KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, menetluskulude hüvitamine on võimalik üksnes õigeksmõistva lahendi või väärteomenetluse lõpetamise korral (vt KrMS §-d 181, 183). Käesolevas asjas rahuldas kohus kaebuse osaliselt ja lõpetas väärteomenetluse Mefab OÜ suhtes VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel, XXX suhtes jäi kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta asjaolu, et lõviosa kaebusest keskenduti vastuväidetele, mis jäid otsuse tegemisel tagajärjetuks, sh ei sisaldu kaebuses argumente mille tõttu kohus Mefab OÜ suhtes väärteomenetluse lõpetas. Kohtu hinnangul tuleb kaebajale hüvitada ½ kantud õigusabikuludest, s.o 716,12 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.