4-16-3480/11

4-16-3480 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-3480 (2315,16,002625) Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Väärteoasi M.U-ga (M.U) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 08.04.2016 otsusele väärteoasjas nr 2315,16,002625 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja / menetlusalune isik: M.U (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 03.06.2016 Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik M.U – istungi toimumisest teadlik Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Jätta M.U-ga (M.U) kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 08.04.2016 otsus muutmata. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, 2 arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber
2. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 08.04.2016 otsusega väärteoasjas nr 2315,16,002625 karistati M.U liiklusseaduse (LS) § 221 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Otsuse kohaselt juhtis M.U 14.03.2016 kella 14.36 paiku Tallinnas Laagna teel mootorsõidukit ning sõitis reguleeritud ülekäigurajale foori keelava punase tulega. Sellega rikkus ta LS § 35 lg 10 nõudeid.
4. Otsuse peale esitatud kaebuses taotleb M.U otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist, kuna puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid süüks pandava väärteo toimepanemist. Kaebaja leiab, et jalakäijate fooris rohelise tule põlemine ei tõenda, et mootorsõidukitele põles fooris keelav punane tuli. Lisaks märgib kaebaja, et tal puuduvad ca 20-aastase juhistaaži kestel varasemad karistused, mis näitab, et tegemist sai olla juhusliku rikkumisega. Samuti puudus nimetatud ajal kanali lõpus sisuliselt liiklus ja liiklusohtlikku olukorda ei tekkinud. Suurem oleks kahju olnud juhul, kui ta sisuliselt liikluseta tänaval oleks põhjendamatult äkkpidurdanud. Seega on mõistetud karistus ka ebaproportsionaalne. Kaebaja on teadlik istungi toimumise ajast ning kirjalikus avalduses kohtule palus asja arutada ilma tema osavõtuta. Jäi esitatud kaebuse juurde.
5. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et punase tulega reguleeritud ülekäigurajale sõitmine on tõendamist leidnud nii tunnistaja XXX ütlustega kui politseiauto pardakaamera videosalvestusega. Kaebaja süü on keskmisest suurem, sest ülekäigurajale ei sõitnud ta keelava kollase, vaid juba punase tulega. Videosalvestuselt on näha, et jalakäijad olid alustanud ülekäiguraja ületamist ning kaebaja käitumine oli äärmiselt ohtlik. Kuigi süü on keskmisest suurem, on karistuse määramisel piirdutud sanktsiooni keskmise määraga, sest M.U varasemad karistused puuduvad. Määratud karistus vastab süü suurusele, on vajalik süüdlase mõjutamiseks olla edaspidi tähelepanelikum liikleja ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Otsuse tühistamiseks alused puuduvad ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
6. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega, hinnates kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. M.U-le süüks arvatud tegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud KarS § 221 lg 1 järgi. Karistuse vähendamiseks alused puuduvad. 3
7. Vaidlust ei ole selles, et 14.03.2016 kella 14.36 ajal juhtis M.U Tallinnas Laagna teel suunaga Peterburi tee suunas oma sõiduautot Mitsubishi Golt (registrimärgiga XXX) ning Ümera 3 maja juures ületas reguleeritud ülekäiguraja, misjärel ta politseinike poolt peatati.
8. Patrullpolitseinik XXX on koostanud väärteoprotokolli AB1368439 selle kohta, et M.U rikkus LS § 35 lg 10 nõudeid: reguleeritud ülekäigurajale sõitis ta foori keelava punase tulega, pannes sellega toime väärteo LS § 221 lg 1 tunnustel. M.U on väärteoprotokolli kirjutanud, et rikkumisega ta ei nõustu ning heidab ette asjaolu, et tunnistaja ütlused on vormistatud menetlejalt küsimusi saamata ehk enne protokolli vormistamist. M.U oma kaebuses ei märgi, kas ta ülekäigurada ületades foorituld märkas või millise fooritulega ta seda enda arvates ületas. Ta ei soovinud selle kohta ütlusi anda ka kohtuistungil ning palus asja arutada ilma tema osavõtuta.
9. Kohtuistungil on kohus kohtuvälise menetleja taotlusel ära kuulanud nii tunnistaja XXX ütlused kui ka protokolli koostaja XXX ja vaadanud/uurinud videosalvestust. Mõlemad politseiametnikud, kes sel päeval liiklusjärelvalvet teostasid, on kohtule kinnitanud, et Laagna tee ääres Ümera 3 maja juures (kesklinna poolt tulles paremat kätt) ülekäiguraja lähedale pargitud politseiautost oli mõlemale politseinikule nähtav foor, mis autodele näitas punast tuld kui jalakäijad olid alustanud sõidutee ületamist. Kaebaja juhitud sõiduk, mis lähenes ülekäigurajale, kiirust ei vähendanud, ületas nii stoppjoone kui ülekäiguraja foori keelava punase tulega. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja XXX ütlustes, sest need ütlused on kinnitust leidnud politseiauto kaamera videosalvestusega. Samuti on selle salvestusega ümber lükatud kaebaja väited selle kohta, et sel pealelõunasel ajal Lasnamäe kanali lõpus sisuliselt liiklus puudus ja liiklusohtlikku olukorda ei tekkinud.
10. Kohtu jaoks on üllatav kaebaja seisukoht, et ajal kui jalakäijatele põleb fooris roheline tuli, võiks roheline lubatav tuli põleda ka autojuhtidele. Kohtule jääb arusaamatuks, millel kaebaja selline seisukoht põhineb. Kohtuistungil vaadatud salvestuselt on näha ka kaebajast varasemate autojuhtide käitumine selle ülekäiguraja juures paikneva foori mõjuväljas. On selgelt näha, et kui jalakäijatele süttib roheline tuli ja nad alustavad liikumist, siis autojuhid peatuvad enne ülekäigurada oleva stoppjoone juures, sest neile põleb keelav tuli. Ei ole ainsatki viidet sellele, et fooride töös oleks ilmnenud mingeid rikkeid. Asjakohatu on kaebaja viide sellele, et tunnistaja on protokolli koostanud omakäeliselt, ilma et menetleja oleks talle küsimusi esitanud. KrMS § 68 lg 1 sätestab, et tunnistajale selgitatakse tema õigusi ja kohustusi ning õigust kirjutada ütlused omakäeliselt. Seega pani tunnistaja protokolli kirja selle, mida ta oli ise oma silmadega näinud. Talle täiendavate või täpsustavate küsimuste esitamist ei pidanud menetleja/protokolli koostaja vajalikuks. Kohus ei ole siin täheldanud menetlusnormide rikkumist.
11. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Kohus leiab, et reguleeritud ülekäigurajale foori keelava punase tulega sõitmine on äärmiselt ohtlik tegevus ja seda enam antud juhul, kui videosalvestuselt nähtuvalt olid jalakäijad juba alustanud tänava ületamist. Seetõttu võib menetlusaluse isiku süüd pidada keskmisest suuremaks, mis tingiks karistuse mõistmise üle sanktsiooni keskmise määra. Õigesti on otsuses märgitud, et selles asjas karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna aga menetlusaluse isiku puhul on seni olnud tegemist õiguskuuleka isikuga, kellel varasemad karistused puuduvad, siis tema mõjutamiseks on kohtu arvates piisavaks karistuseks 4 rahatrahv sanktsiooni keskmises määras, s.o 25 trahviühikut ehk 100 eurot. Selline karistus vastab ka õiguskorra tagamise huvidele. Seega karistuse vähendamiseks alused puuduvad. Kohtule esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on V™S § 132 p 1, 133 -
12. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/