1-11-3658/174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-3658 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. mai 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Andrus Talviste (isikukood 38012224221), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. mai 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Andrus Talviste tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 19.04.2012 otsusega ning teda karistati KarS § 118 lg 1 ja § 117 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 118 p 1 järgi 8 aasta pikkuse vangistusega ning KarS § 266 lg 1 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Talviste liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2012 otsusega maakohtu otsus tühistati osaliselt, s.o A. Talviste süüditunnistamises KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ning KarS § 63 sätte kohaldamises. A. Talviste tunnistati süüdi KarS § 113 järgi ning jäeti muutmata Tartu Maakohtu 19.04.2012 otsus tema karistamises 8 aasta pikkuse vangistusega. Muutmata jäeti ka A. Talvistele KarS § 64 lg 1 järgi mõistetud liitkaristus 8 aastat vangistust. Tema karistusaeg algas 06.12.2010 ja lõpeb 06.12.
8. Tartu Maakohtu 04.05.2016 määrusega jäeti A. Talviste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Oma seisukohta põhistas kohus järgmiselt. 2.1 Kohus märkis positiivsena ära A. Talviste poolt vangistuses sotsiaalprogrammides osalemise ja eriala omandamise. Negatiivsena leidsid nimetamist kinnipeetavale vangistuse ajal määratud mitmed distsiplinaarkaristused (hetkel 3 kehtivat distsiplinaarkaristust) ja kõrge risk uue korduva vägivallakuriteo toimepanemise võimalikkuse osas (s.o 47%). Kohtul ei tekkinud piisavat veendumust ei selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama õiguskuulekat elu vabaduses ega selleski, et A. Talviste ennetähtaegselt vabanedes suudab katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita nõuetekohaselt. Veel lisas kohus, et A. Talviste korduv kriminaalkorras karistatus ning vanglas suure hulga distsiplinaarkaristuste olemasolu viitab tema riskeerivale ja hoolimatule elustiilile ning käitumisele ja annab tunnistust sellest, et kinnipeetaval puudub valmisolek ühiskonnas kehtivaid norme järgida.
9. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse A. Talviste, taotledes lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist alljärgmistel argumentidel. 3.1 A. Talviste leiab, et maakohus on tema vabastamise küsimust arutanud pealiskaudselt. Nii käsitles kohtunik tema viibimist üksnes Tartu Vanglas, kuhu ta etapeeriti Tallinna Vanglast alles 06.04.2016, samuti ei teadnud kohtunik sedagi, et ta on lõpetanud kutsekooli Tallinna Vanglas sisetööde elektriku erialal, mis kestis kaks aastat. 3.2 A. Talviste palub ringkonnakohtul võtta arvesse ka seda, et tema uue kuriteo riskiprotsent on saadud tema vana individuaalset täitmiskava arvestades. Kava koostatakse kord aastas ning alles peale kohut pidi tehtama uus täitmiskava. Seetõttu palub A. Talviste, et ringkonnakohus küsiks vanglast tema uut riskihindamise protsenti, mis on kõvasti kahanenud. Ta on täitnud kõik temale pandud kohustused, s.o läbinud kutsekooli, käinud kolmes sotsiaalprogrammis, Tallinna Vanglas viibitud viimase viie kuu jooksul on ta osalenud ka tööhõives, ta on vestelnud psühholoogi ja kontaktisikuga jne. Seega on ta valmis ühiskonda naasma, s.o vangistusaeg on olnud talle piisavaks õppetunniks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Tartu Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud A. Talviste tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata ning määruskaebuse argumendid vastupidisele positsioonile asumiseks alust ei anna.
11. Kõigepealt peab apellatsioonikohus vajalikuks toonitada, et süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Praeguselt taolist positiivset tulevikuprognoosi aga teha ei saa. Nimelt viitavad A. Talviste jätkuvale ohtlikkusele tema korduv kriminaalkorras karistatus, tapmisteo asjaolud ning teave tema korduvatest vangladistsipliini rikkumistest. Viimati märgitut silmas pidades tuleb ära nimetada, et kassatsioonikohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud põhimõtet, mille kohaselt on vangistatu ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks tema õiguspärane käitumine karistuse kandmise ajal. Ehk siis olukorras, kus kinnipeetav ei ole võimeline alluma vangistusasutuses kehtestatud reeglitele, puudub igasugune alus eeldada, et ta suudab järgida kriminaalhoolduse nõudeid.
12. Määruskaebuse väited eelmärgitud seisukohta ümber ei lükka, veelgi enam, maakohtule tehtavad etteheited ei ole näiteks ka põhjendatud. Nimelt on vaidlustatud kohtumääruses piisava põhjalikkusega käsitletud Tallinna Vanglas koostatud A. Talviste kohta käivat iseloomustust, mis puudutabki just selles kinnipidamisasutuses veedetud perioodi. Samuti on positiivsena ära nimetatud süüdimõistetu poolt karistuse kandmise ajal eriala omandamine. Mis puutub aga kaebaja väitesse tema uue kuriteo riskiprotsendi suuruse kohta, siis peab märkima, et mingitki otsustavat tähendust sellel arvnäitajal maakohtu (ja ka ringkonnakohtu) lõppotsustuse seisukohalt olnud ei ole, s.o vanglas arvutatav riskiindeks on vaid üks tegur, mida kohtud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid analüüsides arvestavad. 2 2 6.1 Viimaseks märgib ringkonnakohus määruskaebusele vastuseks, et A. Talviste tingimisi enne tähtaegselt vanglast vabastamist ei põhjenda tema poolt individuaalses täitmiskavas ettenähtud kohustuste järgimine. Nimetatud positiivne moment ei anna veel alust pidada kinnipeetava käitumist õiguskuulekaks. Nimelt ei tohi ärai unustada, et A. Talviste on toime pannud korduvaid distsipliinirikkumisi, mistõttu tema karistusaega saab pidada üksnes rahuldavaks.
13. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus