Obsah (6)

§ 117§ 63§ 118§ 68§ 113§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-3658 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlu

§ 117

lg 1 ja § 118 p 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel

§ 118

p 1 järgi karistusega 8 aastat vangistust.

§ 68

alusel arvati eelvangistuse aeg mõistetud vangistuse aja hulka ja loeti Tartu Maakohtu 19.05.2010 otsusega R. Madile mõistetud kandmata vangistus 16 päeva karistusena kantuks. Käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmise alguseks loeti 22.12.

1. 1.
2. Tartu Ringkonnakohtu 09.12.2012 määrusega tühistati Tartu Maakohtu 05.09.2011 kohtuotsus osaliselt, sh süüdistatav R. Madi süüditunnistamise ning karistuse mõistmise motiivide osas. Tühistatud osas saadeti kriminaalasi Tartu Maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks. 1.
3. Tartu Maakohtu 19.04.2012 otsusega karistati R. Madit

§ 118

lg 1 ja

§ 117

lg 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel 8 aasta vangistusega.

§ 68

alusel arvati eelvangistuse aeg mõistetud vangistuse aja hulka ja loeti Tartu Maakohtu 19.05.2010 otsusega R. Madile mõistetud kandmata vangistus 16 päeva karistusena kantuks. Käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmise alguseks loeti 22.12.2010. 1.3. Tartu Maakohtu 31.08.2012 otsusega tühistati maakohtu otsus muuhulgas R. Madi süüditunnistamises

§ 118

p 1 ja § 117 lg 1 järgi ning

§ 63sätete kohaldamises.

R. Madi tunnistati süüdi

§ 113järgi ning mõistetud karistus 8 aastat vangistust jäeti muutmata.

1.

1. Riigikohtu 10.12.2012 määrusega jäeti süüdistatav R. Madi kaitsja vandeadvokaat Margo Normanni kassatsioon menetlusse võtmata. 1.
2. Karistuse kandamise aja algus 22.12.2010 ja lõpp 22.12.
3. Maakohtu määrus
4. Tartu Maakohtu 19.05.2016 määrusega jäeti R. Madi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. 2.
5. R. Madi on temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandiku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 2.
6. Süüdimõistetut on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja hetkel kannab teist reaalset vangistust tapmise eest, varasemad karistused on mõistetud väljapressimise, kehalise väärkohtlemise ja varguste eest. R. Madit on varasemalt korduvalt määratud kriminaalhooldusele ja on määratud üldkasulik töö, kuid isikul on puudunud kohusetunne karistuse kandmisesse. Ta on korduvalt sooritanud katseajal uusi kuritegusid. Maakohus nõustus prokuröri seisukohaga, et isik on ebapiisavalt tagatud sotsiaalse toetava tugivõrgustikuga, mis oleks oluline eeldus isiku seadusekuulekale teele suunamisel ja millega kaasneks täiendav sotsiaalne kontroll isiku tegevuse ja suhtlusringkonna üle. Süüdimõistetu ütlustest ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on ta vägivallakuriteod toimepannud alkoholijoobes. Isik on alkoholijoobes agressiivse käitumisega ja konfliktide lahendamiseks kasutab vägivalda. Ta ei oska piisavalt analüüsida oma seniste tegude tagajärgi ning enda rolli nende juures. Probleemide äratundmisvõime on piiratud ja strateegiad nende lahendamiseks samuti. Nõrk analüüsioskus ning grupi hoiakute omaksvõtt. Isik on mõjutatav ja kaasaminev, probleemsetesse situatsioonidesse võib sattuda tahtmatult. Isiku käitumises väljendub teadlik vastandumine õigluskorrale, mis näitab, et ta ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. 2.
7. R. Madi puhul esinevad negatiivsed asjaolud annavad alust arvata, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida R. Madi käitumist ning tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei oleks tulemuslik. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt esineb R. Madi puhul kõrge risk uue kuriteo toimepanemise osas. Oht seisneb füüsilises ründes ja kehavigastuste tekitamises, samuti varalise kahju tekitamises. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 53 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 51 %. Maakohus märkis, et ennetähtaegse vabastamise korral ei ole süüdimõistetule kindlat töökohta garanteeritud ning tema suhtes on täitmisel ka suures summas tasumata rahalisi nõudeid (Tartu Vangla andmetel 24.03.2016 seisuga tasumata hagisid 5644,87 eurot) ning võttes arvesse süüdimõistetu vähest haridustaset ja tööoskuste puudulikkust, siis võivad süüdimõistetul tekkida rahalised raskused, mille tõttu on jätkuvalt suur risk süüdimõistetu poolt vabanemisel õigusvastase käitumisega jätkamiseks. 2.
8. Maakohtul ei tekkinud piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et R. Madi ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Korduv kriminaalkorras karistamine ning vanglas suure hulga distsiplinaarkaristuste olemasolu viitab R. Madi riskeerivale ja hoolimatule elustiilile ja käitumisele ning annab tunnistust sellest, et R. Madil puudub valmisolek ühiskonnas kehtivaid norme järgida. R. Madi suhtes ei esine erandlikke asjaolusid, mis tema vabastamist võimaldaksid. Määruskaebus
9. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes vaidlustab maakohtu määruse vabastamata jätmise osas. Vanglas toimepandud rikkumisi peab kaitsja formaalseteks, mis ei tohiks saada kaalukeeleks isiku vabastamise otsustamisel. Seejuures seab kaitsja kahtluse alla R. Madi arusaama vangla sisekorrast ja nõuetest, kuna isik on alles omandamas põhiharidust ning rikkumised on pigem vanglaametnike puuduliku selgitustöö tulemus. Süüdimõistetu on ise avaldanud soovi muutuda, lahkuda Viljandist ning tal on toetav ringkond õdede näol. Määruskaebuses tuuakse veelkord välja R. Madi poolt individuaalse täitmiskava järgimine, osalemine taasühiskonnastavates tegevustes ning vabastamisel määrata täiendavad kohustused. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et R. Madi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt välja toodud ja määruskaebuses üle korratud süüdimõistetu suhtes esinevate positiivsete asjaoludega. Samas kohtukolleegium leiab, et

§ 76lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu on maakohus R.

Madi vabastamise otsustamisel arvesse võtnud kõiki positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mis tingiksid maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale jõudmise ning mida maakohus ei oleks oma määruses arvestanud. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga leiab, et ei esine selliseid erandlikke asjaolusid kogumis, mis tingiksid R. Madi ennetähtaegse vabastamise.

1. Ringkonnakohus peab veelkord vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Arvestades, et R. Madit on korduvalt karistatud, sh tapmise eest, ning varasem kriminaalhooldus on tema suhtes ebaõnnestunud, riivaks süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Süüdimõistetu on kõrgohtlik avalikkusele. Kaitsja toob taaskord välja, et distsiplinaarrikkumised on formaalsed, kuna R. Madi ei ole aru saanud tehtust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Süüdimõistetul oli distsiplinaarkaristuse määramisel võimalus neid vaidlustada, kui ta nendega ei nõustu, kuid kohtule teadaolevalt seda tehtud ei ole. Kaitsja väide, et kuna R. Madil on omandamisel põhiharidus, siis on küsitav süüdimõistetu tegelik arusaam korrast ning nõuetest, lisab kaalu süüdimõistetu mittevabastamisele, sest kui ka kinnipidamisasutuses ei ole R. Madi võimeline oma käitumist kooskõlla viima kehtiva korraga või sellest aru saama, siis puudub kohtul veendumus, et ta suudaks seda teha kriminaalhooldusel olles. Eelnevate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine lisab veendumusele kaalu.
2. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu kohtumäärusega tutvumise eest 2 pooltundi, määruskaebuse koostamise eest 3 pooltundi, s.o kokku 5 pooltundi, kokku summas 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses ei ole põhjendatud ning kuulub rahuldamisele üksnes osaliselt. Arvestades määruskaebuse mahtu, kohtuistungi protokollist ning maakohtu määrusest ümberkirjutisi, on põhjendatud rahuldada kaitsjatasu taotlus määruskaebuse koostamise eest 2 pooltunni ulatuses, s.o 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Kokku kuulub rahuldamisele taotlus summas 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb R. Madil hüvitada R. Tosmanni kaitsjatasu 96 eurot.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 19.05.2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau