Obsah (6)

§ 117§ 63§ 118§ 68§ 113§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-3658 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidl

§ 117

lg 1 ja § 118 p 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel

§ 118

p 1 järgi karistusega 8 aastat vangistust.

§ 68

alusel arvati eelvangistuse aeg mõistetud vangistuse aja hulka ja loeti Tartu Maakohtu 19.05.2010 otsusega R. Madile mõistetud kandmata vangistus 16 päeva karistusena kantuks. Käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmise alguseks loeti 22.12.

1. 1.
2. Tartu Ringkonnakohtu 09.12.2012 määrusega tühistati Tartu Maakohtu 05.09.2011 kohtuotsus osaliselt, sh süüdistatav R. Madi süüditunnistamise ning karistuse mõistmise motiivide osas. Tühistatud osas saadeti kriminaalasi Tartu Maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks. 1.
3. Tartu Maakohtu 19.04.2012 otsusega karistati R. Madit

§ 118

lg 1 ja

§ 117

lg 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel 8 aasta vangistusega.

§ 68

alusel arvati eelvangistuse aeg mõistetud vangistuse aja hulka ja loeti Tartu Maakohtu 19.05.2010 otsusega R. Madile mõistetud kandmata vangistus 16 päeva karistusena kantuks. Käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmise alguseks loeti 22.12.2010. 1.3. Tartu Maakohtu 31.08.2012 otsusega tühistati maakohtu otsus muuhulgas R. Madi süüditunnistamises

§ 118

p 1 ja § 117 lg 1 järgi ning

§ 63sätete kohaldamises.

R. Madi tunnistati süüdi

§ 113järgi ning mõistetud karistus 8 aastat vangistust jäeti muutmata.

1.

1. Riigikohtu 10.12.2012 määrusega jäeti süüdistatav R. Madi kaitsja vandeadvokaat Margo Normanni kassatsioon menetlusse võtmata. 1.
2. Karistuse kandamise aja algus 22.12.2010 ja lõpp 22.12.
3. Maakohtu määrus
4. Tartu Maakohtu 19.05.2016 määrusega jäeti R. Madi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. 2.
5. R. Madi on temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandiku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 2.
6. Süüdimõistetut on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja hetkel kannab teist reaalset vangistust tapmise eest, varasemad karistused on mõistetud väljapressimise, kehalise väärkohtlemise ja varguste eest. R. Madit on varasemalt korduvalt määratud kriminaalhooldusele ja on määratud üldkasulik töö, kuid isikul on puudunud kohusetunne karistuse kandmisesse. Ta on korduvalt sooritanud katseajal uusi kuritegusid. Maakohus nõustus prokuröri seisukohaga, et isik on ebapiisavalt tagatud sotsiaalse toetava tugivõrgustikuga, mis oleks oluline eeldus isiku seadusekuulekale teele suunamisel ja millega kaasneks täiendav sotsiaalne kontroll isiku tegevuse ja suhtlusringkonna üle. Süüdimõistetu ütlustest ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on ta vägivallakuriteod toimepannud alkoholijoobes. Isik on alkoholijoobes agressiivse käitumisega ja konfliktide lahendamiseks kasutab vägivalda. Ta ei oska piisavalt analüüsida oma seniste tegude tagajärgi ning enda rolli nende juures. Probleemide äratundmisvõime on piiratud ja strateegiad nende lahendamiseks samuti. Nõrk analüüsioskus ning grupi hoiakute omaksvõtt. Isik on mõjutatav ja kaasaminev, probleemsetesse situatsioonidesse võib sattuda tahtmatult. Isiku käitumises väljendub teadlik vastandumine õigluskorrale, mis näitab, et ta ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. 2.
7. R. Madi puhul esinevad negatiivsed asjaolud annavad alust arvata, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida R. Madi käitumist ning tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei oleks tulemuslik. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt esineb R. Madi puhul kõrge risk uue kuriteo toimepanemise osas. Oht seisneb füüsilises ründes ja kehavigastuste tekitamises, samuti varalise kahju tekitamises. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 53 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 51 %. Maakohus märkis, et ennetähtaegse vabastamise korral ei ole süüdimõistetule kindlat töökohta garanteeritud ning tema suhtes on täitmisel ka suures summas tasumata rahalisi nõudeid (Tartu Vangla andmetel 24.03.2016 seisuga tasumata hagisid 5644,87 eurot) ning võttes arvesse süüdimõistetu vähest haridustaset ja tööoskuste puudulikkust, siis võivad süüdimõistetul tekkida rahalised raskused, mille tõttu on jätkuvalt suur risk süüdimõistetu poolt vabanemisel õigusvastase käitumisega jätkamiseks. 2.
8. Maakohtul ei tekkinud piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et R. Madi ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Korduv kriminaalkorras karistamine ning vanglas suure hulga distsiplinaarkaristuste olemasolu viitab R. Madi riskeerivale ja hoolimatule elustiilile ja käitumisele ning annab tunnistust sellest, et R. Madil puudub valmisolek ühiskonnas kehtivaid norme järgida. R. Madi suhtes ei esine erandlikke asjaolusid, mis tema vabastamist võimaldaksid. Määruskaebus
9. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega süüdimõistetu vabastada ennetähtaegselt. Maakohus ei ole arvestanud toimunud muutusi. R. Madil on olemas elukoht, ta on läbinud sotsiaalprogrammi, talle on määratud tugiisik, kes teda igas olukorras aitab. Kõik on paremuse liikunud, va distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetu kordab üle tema suhtes esinevad positiivsed asjaolud ja selgitab vangistuse jooksul toimunut. Lisana esitatakse koos määruskaebusega püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus, puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus, tunnistus sotsiaalprogrammi Jõud muutuda kohta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et R. Madi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
11. Esmalt märgib ringkonnakohus, et on võtnud juba oma 08.06.2016 määruses seisukoha seoses R. Madi kaitsja määruskaebusega, kes vaidlustas Tartu Maakohtu 19.05.2016 määruse ning kohus leidis, et puuduvad alused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. 09.06.2016 saabus ringkonnakohtusse aga ka süüdimõistetu R. Madi määruskaebus maakohtu määrusele, mis on vanglast välja saadetud 31.05.2016 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale, aadressile Kalevi 1, Tartu. R. Madi ennetähtaegset vabastamist otsustas aga Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja, mistõttu on Tartu kohtumaja kantselei edastanud määruskaebuse Viljandi kohtumajale. Viljandi kohtumajja jõudis määruskaebus 03.06.2016 ning määruskaebus edastati Tartu Ringkonnakohtule 06.06.2016, kuid jõudis kohale 09.06.
12. Määruskaebuse vaidlustamistähtaega tuli hakata arvestama alates 20.05.2016, mil isik sai maakohtu määruse kätte. Seega on määruskaebus esitatud tähtaegselt, kuid seoses vale adressaadiga ja ekslikult korraldatud maakohtu logistikaga liikus kaebus erinevate kohtumajade vahel, mistõttu jõuti enne selle saabumist menetleda ära seoses kaebetähtaja möödumisega kaitsja määruskaebus. Seejuures leiab ringkonnakohus, et R. Madi määruskaebuses väljatoodud seisukohad ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale, kui ringkonnakohtul on 08.06.2016 määruses välja kujunenud R. Madi kaitsja määruskaebuse alusel. Maakohus on arvestanud kõiki

§ 76

lg 4 asjaolusid kogumis ning süüdimõistetu kordab ja rõhutab sisuliselt üle samad asjaolud, mida märkis oma määruskaebuses ka kaitsja, mistõttu jääb süüdimõistetu määruskaebus edutuks. 6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 19.05.2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau