4-16-2037/20

KO H T U OT S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Apelleeritud kohtuotsus Kaebuse esitaja Tallinna Ringkonnakohus 28.06.

1. a, Tallinn 4-16-2037 eesistuja Sten Lind, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kea Lemming Sergei Stassenko väärteoasi KarS § 266 lg 1 ja § 218 lg 1 järgi Harju Maakohtu 03.06.
2. a otsus menetlusalune isik Sergei Stassenko (ik 38312044918) RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 03.06.2016 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Menetlusalusel isikul on võimalik väärteomenetluses kassatsiooni esitamiseks taotleda kaitsjat riigi õigusabi seaduses sätestatud korras. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu
4. juuni 2016 otsusega tunnistati Sergei Stassenko süüdi KarS § 218 lg 1 ja § 266 lg 1 järgi ning teda karistati KarS § 63 lg 1 ja KarS § 266 lg 1 alusel arestiga 20 päeva. Kohus määras, et mõistetud arest tuleb ära kanda Lääne prefektuuri Paide kambris pärast S. Stassenko suhtes kriminaalmenetluses kohaldatud vahistamise muutmist, tühistamist või mõistetava vangistuse ärakandmist. 1
5. Maakohtu otsuse peale esitas S. Stassenko apellatsiooni, milles ta taotleb, et tal võimaldataks mõistetud arest kanda ära osade kaupa. Taotlust põhjendab S. Stassenko sellega, et tal on alaealine ülalpeetav laps. Samuti on tal püsiv töökoht. Kui ta peab aresti järjest ära kandma, võib ta kaotada töökoha ja tema pere võib sattuda majanduslikult raskesse olukorda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Kohtukolleegium leiab, et apellatsiooni rahuldamiseks ei ole alust. S. Stassenko väidet, et ta kaotab aresti järjest kandes töökoha, peab kohtukolleegium põhjendamatuks. 3.1 Esiteks tuleb tõdeda, et S. Stassenko väide töökoha olemasolu kohta on paljasõnaline ning vastuolus tema varem menetluse käigus esitatud andmetega. S. Stassenko ülekuulamise protokollis (toim.l. 50) ja väärteoprotokollis (toim.l. 52) on märgitud, et ta ei tööta. Samuti on märgitud, et S. Stassenko ei tööta, tema 30.03.2016 kinnipidamise protokollis (toim.l. 100). Maakohtu istungil on S. Stassenko küll väitnud, et tal on Rootsis töökoht, kuid ta ei ole kordagi täpsustanud, kus ta töötab ning mis tööd ta teeb. Ka apellatsioonis ei ole S. Stassenko isegi nimetanud, kus ta töötab. Seega on S. Stassenko väide töökoha olemasolu kohta tõendamata. 3.2 Tähelepanu väärib seegi, et S. Stassenko viibis maakohtu menetluse ajal vahi all. Pärnu Maakohus otsustas S. Stassenko vahistamise tema suhtes käivas kriminaalmenetluses 28.03.2016, ta peeti kinni 30.03.
7. Seega on S. Stassenko juba viibinud mitme kuu vältel kinnipidamiskohas. Seetõttu ei ole usutav väide, et S. Stassenko kaotab töökoha juhul, kui ta peab järjest ära kandma 20-päevase aresti. 3.3 Lisaks eelnevale ei pea kohtukolleegium võimalikuks võimaldada S. Stassenkol kanda aresti ositi põhjusel, et S. Stassenko on näidanud, et ta hoidub menetlusest kõrvale. Väärteotoimikus olevast kriminaalasjas nr 1-16-2451 tehtud vahistamismäärusest nähtuvalt ei pidanud S. Stassenko kinni elukohast lahkumise keelust. Ka käesolevas väärteoasjas ei reageerinud kinnipidamiskohast vabanenud S. Stassenko talle tema teada antud aadressidel saadetud kutsetele. Samuti ei õnnestunud S. Stassenkoga ühendust saada telefoninumbril, mille ta on teada andnud.
8. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 03.06.2016 otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind Julia Katškovskaja Ivi Kesküla 2