Obsah (5)

§ 66§ 2§ 32§ 33§ 56

4-16-4989 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuli 2016. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-4989 Kohtunik Piia Jaaksoo V

§ 66

lg 2, 3 alusel määrata rahatrahvi 200 eurot tasumine ositi igakuiste maksetena 10 kuu jooksul, tasudes igakuiselt osamakse iga kuu 10 . kuupäevaks. Esimene osamakse tasuda otsuse jõustumisele järgneva kuu 10.kuupäevaks, järgnevad 9 osamakset järgnevate kuude 10.kuupäevaks. Osamakse suurus 20 eurot.

1. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB, arvele EE932200221023778606 Swedbank, arvele EE403300333416110002 Danske pank või arvele EE701700017001577198 Nordea pank, märkides viitenumbri
2. VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui O.V järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt VTMS § -le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
3. Edastada kohtuotsus O.V-le ja kohtuvälisele menetlejale. 1 4-16-4989 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 12.06.2016 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2570,16,000672 karistati O.V järgmise rikkumise eest – juhtis 12.06.
4. a kell 13.25 Lääne maakonnas Hanila vallas Tammi teel mootorsõidukit Audi A6 reg nr *, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Rikkus LS § 90 lg 1 p
5. Väärteo kvalifikatsioon LS § 201 lg
6. O.V karistati LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut s.o 200 eurot. Kaebus O.V esitas kohtule kaebuse /tl 6-8/, milles ei vaidlusta toime pandud rikkumist. Leiab, et talle rikkumise eest määratud rahatrahv on liiga suur. Ei tööta. Kuna näib *koolis, on rahalised võimalused väga piiratud. On esimese rikkumisega tegu, mis ei ole kirjutatud kergendavate asjaolude lahtrisse. Trahv on liiga suur ka sellepärast, et on faktiliselt läbinud autokooli ja sooritanud seal edukalt eksami. Piisav karistus on, et aasta aega ei saa maanteeameti eksamit sooritada. Kahetseb endiselt oma tegu. Teda manipuleeriti politseiniku poolt, et ta nõustuks kiirmenetlusega. Kui ta kinni peeti ja selgus, et pole juhtimisõigust, paluti istuda politseiauto tagaistmele, mida tegi. Anti kätte kiirmenetluspaber, mida asus täitma. Menetleja käitus vääralt, kuna ei selgitanud, et tal on õigus ka üldmenetlusele. Tunnistab, et kuigi talle näidati paberit, milles olid kirjas õigused ja kohustused, ei suutnud seda lugeda, sest oli šokiseisundis. O.V taotleb, et rahatrahvi suurust vähendatakse ja vastavalt sellele koostatakse maksmiseks pikaajaline graafik. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis /VTT tl 1/, et otsuse tegemisel on arvestatud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Arvestatud on isiku kahetsusega, süü tunnistamisega, asjaoluga, et puuduvad varasemad rikkumised. Isik on teo toime pannud tahtlikult. LS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut (800 eurot) või aresti. Määratud trahv on trahvimäära esimeses veerandis. Menetlejal on õigus valida menetlusliiki ja isikul on õigus sellega nõustuda või mitte. Antud juhul on isik allkirjastanud nii nõusoleku kiirmenetluseks kui õiguste ja kohustustega tutvumise. Vaatamata autokooli eksami edukale sooritamisele, pani isik toime liiklusrikkumise, millega isik on üheselt mõista andnud, et ta ei ole suuteline täitma liiklusseaduse nõudeid. Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas nr 2570,16,000672 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust, mis on 200 eurot. Otsus väärteoasjas tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja ei ole vastu rahatrahvi täitmisele pööramise ajatamisega. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke 2 4-16-4989 asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja rikkumise kirjeldus sisaldub kiirmenetluse otsuses.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas O.V on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. O.V on tunnistanud /VTT tl 3/, et sõitis ilma lubadeta vaatama merevaadet. Ja kahetseb, et sõitis nii kaugele kodust ilma lubadeta. Tunnistaja K.L ütlustest /VTT tl 5/ tuleneb, et 12.06 teostasid liiklusjärelevalvet Lääne maakonnas Hanila vallas Tammi teel, vastu sõitis sõiduauto Audi reg.nr *, mida otsustasid kontrollida, peatasid sõiduki. Juhiks osutus O.V, kellel puudub juhtimisõigus. VTT tl 4 on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millelt nähtub, et O.V kõrvaldati 12.06.2016 sõiduki juhtimiselt alates kell 13.25, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juhtimiselt kõrvaldamise otsus kehtib kuni vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse omandamiseni. Otsuse on O.V isiklikult allkirjastanud ja samas kinnitanud, et on nimetatud otsuse kätte saanud. VTT tl 6 kohaselt nähtub ARK andmebaasist, et O.V-le ei ole dokumente väljastatud. Eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud , et O.V juhtis 12.06 mootorsõidukit, kuigi tal ei olnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. O.V rikkus oma tegevusega LS § 90 lg 1 p 1, mis sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohus leiab, et O.V poolt toime pandud tegu täidab LS § 201 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb ette mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Seega on kohtuväline menetleja väärteo õieti kvalifitseerinud. Kohus leiab, et O.V pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. O.V teadis, et temal puudus juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata asus ta mootorsõidukit juhtima. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et O.V on talle süüks arvatud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et väärteoasjas uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et O.V poolt toime pandud tegu vastab LS § 201 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Menetlusnormid O.V leidis kaebuses, et kiirmenetluse läbiviimisel on rikutud menetlusnorme. O.V on kiirmenetluse otsuses /VTT tl 3/ oma allkirjaga kinnitanud, et õigused ja kohustused on talle teatavaks tehtud, on allkirjastanud õigused ja kohustused. On andnud allkirja, et nõustub kiirmenetlusega. On omakäeliselt kirjutanud ütlused ja need allkirjastanud. Kaebuses väidab, et kuigi talle näidati paberit, millel olid õigused ja kohustused kirjas, ei suutnud neid lugeda, kuna oli šokiseisundis. Kohtule jääb arusaamatuks, millest O.V väidetav šokiseisund tekkis, O.V pole avaldanud, et eelnevalt oleks mõni šokeeriv sündmus toimunud. Asjaolu, et politsei liiklusjärelevalvet teostab, on üldteada ja autokooli läbinud isikule peaks juba ka selge olema, et liiklusnõuded on liigeldes täitmiseks kohustuslikud. Kiirmenetluse otsuses on O.V oma allkirjadega kinnitanud kõikide kiirmenetluses nõutavate protseduuride läbiviimist, kusagil ei ole ühtki märkust selle kohta, et tema 3 4-16-4989 seisund ei võimalda tal toimunust aru saada. Ka O.V omakäeliselt kirjutatud ütlustes ei väljendu tal väidetavalt esinenud erakorralist seisundit. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on kiirmenetlust läbi viies järginud menetlusnorme. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja on O.V karistanud LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut s.o 200 eurot.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis O.V puhul on tuvastatud.

Kohus leiab, et O.V süü on keskmine - tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud kahetsuse ning kohus nõustub selle seisukohaga, O.V kahetseb oma tegu ja tunnistab süüd. Kuigi O.V leiab, et tema puhul on oluline, et ta on edukalt läbinud autokooli eksami, leiab kohus, et karistuse mõistmisel see kergendav asjaolu ei ole. Pigem on tegemist olukorraga, kus isik, kes väidab, et ta on autokooli läbinud, rikub tahtlikult liiklusnõudeid, mis näitab tema hoolimatut suhtumist liiklusturvalisusse. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et käesoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline arvestada asjaoluga, et O.V on varasemalt karistamata /VTT tl 7/. Lisaks eelnevale tuleb aga arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. O.V on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohus leiab, et olukord, kus isik, kellel puudub juhtimisõigus, osaleb liikluses, kujutab endast reaalset ohtu kaasliiklejatele. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on O.V-le karistust mõistes järginud

§ 56sätestatud karistuse mõistmise aluseid.

Kuigi O.V süü on keskmine (mis tingiks karistamist keskmise trahvimääras), siis järgnevad asjaolud tingivad karistamise alla keskmise määra – isik kahetseb tegu ja tunnistab süüd, eelnevalt karistamata, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuses leidis O.V, et rahatrahvi tuleb vähendada, kuna käib keskkoolis ja rahalised vahendid on väga piiratud. Kohus märgib, et isiku majanduslik olukord ei kuulu karistuse mõistmise aluste hulka. Küll aga sätestab

§ 66lg 2, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Kaebuses taotles O.V rahatrahvi maksmiseks pikaajalist graafikut.

§ 66

lg 3 kohaselt ositi ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus rahuldab O.V taotluse ning määrab

§ 66

lg 2, 3 alusel rahatrahvi 200 eurot tasumine ositi igakuiste maksetena 20 eurot kuus, seega trahvi tasumise tähtaeg on 10 kuud. Kohus leiab, et 20-eurone igakuine makse on täisealisele isikule jõukohane, on loomulik, et isik peab tegema jõupingutusi karistuse kandmiseks. Arvestades eeltoodud asjaolusid rahuldab kohus O.V kaebuse osaliselt, tehes uue otsuse karistuse täitmise osas. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 201 lg 1, § 90 lg 1 p 1,

§ 56lg 1, § 66 lg 2, 3, VTMS § 120 lg 1, 132 p 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 4