Obsah (5)

§ 198§ 199§ 114§ 118§ 194

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-16-5113 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ma

§ 198alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

Asjaolud

1. P.B esitas
2. juunil 2016 Tartu Maakohtule taotluse ennistada kaebetähtaeg väärteoasjas nr 2780,16,
4. Tartu Maakohtu
5. juuli 2016 määrusega jäeti kaebetähtaeg ennistamata. Väärteomenetluse seaduse (

) § 114 lg 1 p 2 ja § 114 lg 4 kohaselt esitatakse kaebus üldmenetluse otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

1. mai 2016 väärteoprotokollis kajastatu kohaselt oli kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
2. juunist
3. P.B on
4. mail 2016 allkirjaga kinnitanud väärteoprotokolli kättesaamist. 2.1 Kohus ei lugenud kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks seda, et P.BAvald on avaldanud soovi, et talle edastataks kohtuvälise menetleja otsus elektroonselt. Kohus leidis, et kui isikul on probleeme lahendi avamisega või ta ei soovi seda ise kodus teha ning viivitab talle edastatu avamisega, siis on tal alati võimalus minna kohtuvälise menetleja juurde otsuse küsimiseks. P.B elab politseimaja lähedal ning tal oli võimalik minna ise kohale tutvuma väärteoasja toimiku ja kohtuvälise menetleja lahendiga. 2.2 Kaebetähtaja ennistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et P.B oli praktika kaitsmine
5. juunil
6. Väärteoprotokoll antud asjas koostati
7. mail 2016 ning sellest oli võimalik välja lugeda, millal on kohtuvälise menetleja lahend menetlusosalise jaoks kättesaadav. Soovi ja tahtmise korral olnuks siis võimalik oma aega ja elu planeerida selliselt, et praktikaaruande kaitsmise kõrvale oleks mahtunud ka kohtuvälise menetleja juures käimine, otsuse küsimine ning kohtule kaebuse esitamine.
8. P.B esitas kaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja kaebetähtaja ennistamist. Väär on maakohtu seisukoht, et P.B ei esitanud kaebust kohtuvälise menetleja otsusele. Ta edastas selle vastavalt juhistele aadressile louna@politsei.ee. Sellega aga kohtuväline menetleja ei arvestanud. Otsuses on kirjas, et selle võib vaidlustada 15 päeva jooksul. Süü tõendamise kohustus on politseiametnikul. Tal on ka kohustus dokumentide edastamiseks menetlusosalisele. Praegu toimub vaidlus seetõttu, et politseiametnik ei teinud oma tööd korrektselt. P.B ei pea oma elu ümber planeerima ega kooliajast dokumente jahtima. Kohus on sellise soovituse andmisega väljunud menetluse ja seaduse raamest. Politsei käest sai P.B kirja
9. juulil
11. juulil 2016 teavitas ta e-maili teel politseid, et ei saa otsust avada ning taotles, et talle saadetaks ID kaardiga avatav dokument. Heauskselt arvas P.B, et pärast teavitust saab ta kätte vajaliku dokumendi. Kuid politsei viivitas nähtava tahtlikkusega ja saatis otsuse, mis oli ID kaardiga avatav alles
12. juunil 2016, st 10 päeva hiljem, kui P.B oli saatnud teavituse. Viivitus oli tahtlik, et takistada P.B kohtusse kaebuse esitamist õigeaegselt. Seega rikkus politsei P.B põhiseaduslikku õigust esitada kaebus 15 päeva jooksul. Otsus aga tehti tagaselja, arvestamata P.B kaebust politseiametnik E. Virki töö kohta seoses protokolliga AB
13. Kevadperioodil oli P.B kooliõpe ja praktikaaeg, mille välisel ajal oleks Lõuna prefektuur olnud suletud paberkandjal dokumendi järel käimiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. 4.1 Vastavalt

§ 199

lg-le 1 jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Kaebuse esitamise tähtaega hakatakse lugema alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (

§ 114lg 4).

Tulenevalt

§ 118lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja Kr

MS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on teinud seda vormikohase otsustusega. 4.2 Tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel peab kohus hindama, kas on tõendatud mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud isikul tähtaega järgida. Mõjuv põhjus KrMS § 172 tähenduses eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTK 3-221-40-11, p 16). Ringkonnakohus leiab, et tähtaja ennistamise taotluses ei ole selle esitaja toonud esile ühtegi asjaolu, mida saaks hinnata ja käsitleda mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamiseks. Ka kaebuses välja toodud põhjendused – õppetöö ja praktikal osalemine, ei ole kohtupraktikas hinnatavad mõjuvatena. Vajadusel olnuks menetlusalusel isikul võimalik volitada kedagi enda eest otsust ära tooma. 4.3

§ 114

lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele 2 2 kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Viidatud sätetest järeldub ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega (Riigikohtu 05.02.2009 lahend 3-1-1-83-08, punkt 13).

§-s 70 lõike 5 kohaselt lõikes 4 sätestatud juhul märgitakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusalune isik või tema kaitsja võivad saada lahendi koopia. Menetlusaluse isiku nõusolekul võib kohtuväline menetleja saata valminud lahendi koopia menetlusaluse isiku antud e-posti aadressil või teavitada menetlusalust isikut valminud lahendist e-toimiku süsteemi kaudu. Menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda käesoleva seadustiku §-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. Kuna väärteoprotokollist AB 1424716 on üheselt tuvastatav informatsioon, et kohtuvälise menetleja lahend on menetleja juures kättesaadav alates 9. juunist 2016, siis hakkab sellest ajast kulgema ka kaebetähtaeg kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamiseks maakohtus. Asjaolu, et isik ei saanud talle saadetud lahendit avada 7. juulil 2016 ja sai selle politseilt alles hiljem kui kaebetähtaeg oli möödas, ei muuda seaduses sätestatud edasikaebetähtaegu . 4.4 Nagu juba öeldud, tuleneb

-st, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli Seega ei tähenda kohtuvälises menetluses isiku poolt tema e-posti andmine või asjaolu, et isik ei saanud otsust avada seda, et kohtuväline menetleja on otsuse kätteandmise korda rikkunud. Samuti ei saa antud asjaolu lugeda kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Menetlusalusele isikule tutvustakse väärteomenetluses tema õigusi ja kohustusi, mida P.B on kinnitanud oma allkirjaga. Nimetatud õigustest tuleneb selgelt, et kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav kohtuvälise menetleja juures. Otsusega, mille kättesaamise aeg kohtuvälise menetleja juures oli P.B-le teatavaks tehtud, kandis menetlusalune isik riski, mis kaasnes selle otsuse sisust mitte teadasaamisega, s.h riski et otsuse vaidlustamistähtaeg on sellest teadasaamise ajaks möödunud. 5. Eeltoodust ja juhindudes

§ 194

ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus P.B taotluse maakohtu määruse tühistamiseks rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. /allkiri/ Aarne Sarjas Kohtunik 3 3