← Eesti

4-16-534/13

4-16-534 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september
  2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-16-534 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  3. augusti
  4. a määrus, millega pöörati täitmisele U.G-le Pärnu Maakohtu
  5. veebruari
  6. a määrusega määratud arest kakskümmend päeva Kaebuse esitaja ja kaebuse liik U.G (ik XXX, määruskaebus elukoht XXX), RESOLUTSIOON
  7. Määruskaebus jätta rahuldamata.
  8. Pärnu Maakohtu
  9. augusti
  10. a määrus tühistada osas, millega kohustati U.G ilmuma aresti kandmiseks PPA Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu kambrisse 19.09.2016 kell 10.
  11. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu määrus muutmata.
  12. Kohustada U.G ilmuma aresti kandmiseks PPA Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu kambrisse (Pikk 18 Pärnu) hiljemalt 26.10.
  13. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning selle peale kaebust esitada ei saa (VTMS § 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 15.12.2014 otsusega väärteoasjas nr 2670,14,007423 karistati U.G liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot.
  15. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur esitas 27.01.2016 Pärnu Maakohtule avalduse U.G-le asenduskaristuse määramiseks. Avaldaja palus otsustada KarS § 72 lg 1 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 alus el U.G-le määratud rahatrahvi asendamine arestiga põhjusel, et U.G ei ole rahatrahvi vabatahtlikult tasunud, mistõttu alustas kohtutäitur 31.03.2015 tema suhtes täitemenetluse nr 172/2015/
  16. 12.01.2016 teatas kohtutäitur avaldajale täitmise võimatusest. Nimelt puudus 1 4-16-534 U.G kohtutäituri andmetel vara, millele sissenõuet pöörata. Võlgniku pangakontod on arestitud ja pangaarvetel puuduvad rahalised vahendid. U.G puudub töökoht, ta ei saa pensioni ega vanemahüvitist.
  17. Pärnu Maakohus kohaldas 16.02.2016 määrusega U.G-le asenduskaristust. Kohus arvestas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 15.12.2014 otsusega väärteoasjas nr 2670,14,007423 määratud tasumata rahatrahvi 800 eurot (s.o 200 trahviühikut) vastavaks 20 päevale arestile. Aresti asendas kohus 20 tunni üldkasuliku tööga. Kohus määras üldkasuliku töö tegemise lõpptähtajaks 15.04.2016 ning hoiatas U.G üldkasuliku töö tähtajaks tegemata jätmise KarS § 69 lg-s 6 toodud tagajärgede eest. Maakohtu määrus jõustus 03.03.
  19. Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse vanemspetsialist JK esitas 26.07.2016 Pärnu Maakohtule taotluse, milles palus pöörata U.G-le mõistetud arest KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele, kuna süüdlane ei teinud ühtegi tundi üldkasulikku tööd.
  20. Pärnu Maakohus pööras 29.08.2016 määrusega U.G-le Pärnu Maakohtu 16.02.2016 määrusega määratud 20 päeva aresti KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele. Kohus kohustas U.G ilmuma aresti kandmiseks PPA Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu kambrisse 19.09.2016 kell 10.
  21. Maakohus märkis, et U.G osales kohtuistungil, kus talle määrati üldkasuliku töö tegemise kohustus. Seega oli ta teadlik kohtumääruses sisust ning üldkasuliku töö määramise ja selle täitmise korrast. Samuti on süüdlasele selgitatud, et kui ta hoidub üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, võib kohus pöörata aresti KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele. Kohtule esitatud materjalide kohaselt leppisid U.G ja üldkasuliku töö koordinaator 01.03.2016 kokku üldkasuliku töö tegemise ajakavas. Samuti on süüdlasele tutvustatud tema õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel, mida ta on allkirjaga kinnitanud. Taotluse kohaselt informeeris U.G 18.04.2016 üldkasuliku töö koordineerijat, et ta ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Nimetatut kinnitas ka üldkasuliku töö juhendaja tööaja arvestuse lehe tagastamisel. U.G võttis seejärel endale vabatahtlikult kohustuse teha üldkasuliku töö tunnid ära 20.04, 21.04 ja 24.04.2016 ehk pärast kohtu poolt määratud töö tegemise tähtaja möödumist. Samas nähtub taotlusest, et üldkasuliku töö tunnid on praeguseni tegemata. Kuna U.G on taotluse ja sellele lisatud ajakava kohaselt kõik üldkasuliku töö tunnid tegemata, pööras kohus täitmisele 20 ööpäeva aresti, kohustades süüdlast ilmuma kohtu määratud ajal ja kohas aresti kandma.
  22. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse U.G, kes palub maakohtu määrus tühistada ja anda talle võimalus üldkasuliku töö tunnid ära teha. Süüdlane märgib kaebuses, et samal ajal, kui ta oleks pidanud tegema talle Harju Maakohtu 16.02.2016 määrusega määratud 20 tundi üldkasulikku tööd, oli tal kohustus teha ka talle kriminaalmenetluses määratud 455 tundi üldkasulikku tööd. Kui ta oli viimati nimetatud tunnid ära teinud, leidis ta töökoha. Töö kõrvalt pidi ta tegelema oma 4-aastase raske puudega tütrega ja 5-aastase keskmise puudega pojaga, et saada nad õppima XXX. Samuti pidi ta hoolt kandma oma raske puudega abikaasa eest. Eelnimetatuga seoses läks U.G elu nii raskeks, et ta unustas 20 tundi üldkasulikku tööd tegemata. Kuna U.G ei soovi oma töökohta AS-s W kaotada, siis palub ta anda talle üldasuliku töö tundide tegemiseks uus võimalus. Tal oleks tööandjaga kokkuleppel võimalik üldasuliku töö tunnid koheselt ära teha. Tundide tegemist ei takista ka lapsed, kuna nad käivad kodus vaid reedel, laupäeval ja pühapäeval. U.G märgib, et kahetseb oma tegu. 2 4-16-534 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  23. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks jätta U.G aresti täitmisele pööramata. 8.1 Seoses U.G väitega, et ta ei jõudnud üldkasuliku töö tunde teha seetõttu, et ta pidi samal ajal tegema talle kriminaalmenetluses määratud üldkasuliku töö tunde, märgib ringkonnakohus, et U.G oli juba maakohtu 16.02.2016 määruse tegemise ajal talle kriminaalmenetluses pandud kohustusest teadlik. Nimelt kinnitas U.G maakohtu 16.02.2016 kohtuistungil (toim.l. 9), et ta soovib rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga. Seejuures kinnitas süüdlane, et olenemata talle kriminaalmenetluses pandud kohustusest teha üldkasulikku tööd, jõuab ta kõik tunnid tähtajaks tehtud. Kui U.G üldkasulikku tööd kohtu määratud tähtajaks (15.04.2016) ära ei teinud, lubas üldkasuliku töö koordinaator tal teha töötunnid ära 20.,
  24. ja
  25. aprillil
  26. S.t sisuliselt pikendas üldkasuliku töö koordinaator ise U.G üldkasuliku töö tähtaega. 8.2 Ka uutel üldkasuliku töö tegemise aegadel ei teinud U.G ära ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Määruskaebuses tunnistab U.G, et unustas üldkasulikku tööd teha. Unustamist põhjendas ta sellega, et sai palgatöö ning pidi tegelema sellega, et saada lapsed XXX õppima. Määruskaebusest ei nähtu, millal U.G AS-s W tööle asus ning millal ta tegeles lastele XXX ettevalmistusrühma koha taotlemisega. Nende asjaolude kohta ei ole esitatud ka mingisuguseid tõendeid. Seetõttu ei ole tõendatud, et U.G oli just aprilli teises pooles tekkinud nii mitu olulist kohustust, et nende kõrval ununes kohustus teha üldkasulikku tööd. Märkida tuleb aga ka seda, et ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et U.G oleks ajavahemikul maist septembrini tundnud huvi selle vastu, kas tal on veel võimalik üldkasulik töö ära teha. Üldkasuliku töö koordineerija on esitanud taotluse aresti täitmisele pööramiseks alles 26.07.2016, s.o kolm kuud pärast seda, kui U.G pidi üldkasuliku töö ära tegema. 8.3 Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ei ole üldkasuliku töö tähtaja pikendamine ning maakohus on põhjendatult pööranud U.G aresti täitmisele. Kohus peab oluliseks seda, et U.G oli endal võimalik vältida aresti täitmisele pööramist tehes üldkasulikku tööd, mis oli võimalik ära teha kolme päevaga. U.G ei teinud ära ühtegi tundi üldkasulikku tööd, jättes seejuures kasutamata üldkasuliku töö koordineerija antud võimaluse teha töö ära pärast kohtu määratud tähtaega. Ka ei näidanud ta ise mitme kuu jooksul üles huvi, kas oleks võimalik üldkasulik töö ära teha.
  27. Eelnevast tulenevalt ei ole alust määruskaebuse rahuldamiseks. Pärnu Maakohtu 29.08.2016 määrus tuleb osaliselt tühistada aga põhjusel, et määruses märgitud aeg, millal U.G pidi ilmuma aresti kandma, on möödunud. Seetõttu tuleb maakohtu määrus VTMS §-le 194 ja § 147 lg 1 p-le 4 tuginedes nimetatud osas tühistada ja määrata U.G-le aresti kandma asumiseks uus tähtaeg. U.G on kohustatud ilmuma PPA Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu kambrisse (Pikk 18 Pärnu) aresti kandma hiljemalt 26.10.
  28. (allkirjastatud digitaalselt) Sten Lind kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.