Obsah (4)

§ 69§ 47§ 48§ 56

4-16-5801 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.08.2016. a Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Ragne Põldaru Väärt

§ 69

lg 1 alusel asendada 6 ööpäeva aresti 6 (kuue) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks tähtaajaks 2 (kaks) kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemiseks pöörduda Lõuna Prefektuuri spetsialisti Anžela Murumägi poole menetlusteenistuse liiklusjärelevalvetalituse korrakaitsebüroosse Tartumaa, Tartu, Riia 132A216, telefonid: 7 308 786, 5645 0556; e-posti aadress: anzela.murumagi@politsei.ee. LS § 227 lg 5 p 3 järgi mõista M.P-le lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 (kuueks) kuuks. Käesolev kohtuotsus edastada M.P-le, Anžela Murumägile ja Lõuna Prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamise korral on tervikotsus kättesaadav alates 25.08.

1. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis. Asjaolud 04.08.
2. a koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis M.P 04.08.
3. a kella 10.57 ajal Tartu maakonnas Tähtvere vallas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee
4. kilomeetril Viljandi suunas, s.o asulavälisel teel mootorsõidukit Audi A8L registreerimismärgiga XXXX kiirusega 176 +/- 6 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 80 km/h /kiirus mõõdeti mõõtevahendiga LaserCam 4 LE0051 (käest hoides). Sellega rikkus M.P LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik rikkumist. Ta selgitas, et ületas kiirust ning õigustus tal selleks puudub. Tal on enda sõnul mõnes mõttes hea meel, et ta kinni peeti ja aresti pandi, kuna ei juhtunud suuremat õnnetust. M.P selgitas, et ta eelistaks karistusena trahvi või üldkasulikku tööd. Samuti selgitas ta, et ta sõidab tööalaselt palju üle Eesti ning kui oleks võimalik, sooviks ta juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega vähendada, kuna sellises määras segaks see tööd. Peale selle selgitas M.P, et ta igakuine sissetulek on üle XXXX euro. Tal on XXXXXX. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et M.P tuleb LS § 227 lg 4 rikkumise eest karistada 7 ööpäeva pikkuse arestiga, mis tuleks asendada üldkasuliku tööga. Samuti tuleks M.P-lt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Selline karistus oleks põhjendatud, kuivõrd M.P on 2 kehtivat liiklusalast rikkumist lubatud sõidukiiruse ületamise eest ning varasemalt määratud rahatrahvid ei ole kahjuks uusi rikkumisi, mis videolt näha olid, ära hoida suutnud. II Kohtu seisukoht M.P-le pannakse süüks LS § 15 lg 1 p 1 nõude rikkumist ning sellega LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemist, s.t mootorsõidukijuhina lubatud suurima sõidukiiruse ületamist üle 60 km/h. LS § 15 lg 1 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 4 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et M.P juhtis väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas mootorsõidukit ning ületas seejuures lubatud suurimat sõidukiirust. Lisaks sellele, et M.P on kiiruse ületamist tunnistanud ja kahetsust avaldanud, kinnitavad seda ka asjas olevad järgmised tõendid: - 04.08.
5. a koostatud isiku kinnipidamise protokoll, kust nähtub, et M.P on 04.08.
6. a kell 11.00 Puhja vallas, s.o
7. maantee
8. kilomeetril kinni peetud. Protokollis on väärteo kvalifikatsiooniks märgitud LS § 227 lg 4, s.o lubatud sõidukiiruse ületamine üle 60 kilomeetri tunnis; - videosalvestisega rikkumisest, kust nähtub, et 04.08.
9. a kella 10:56:49 (video algus) mõõdetakse liiklusjärelevalve teostamise käigus mõõteseadmega nr LE0051 tumedat värvi sõiduauto Audi registreerimisnumbriga XXXX sõidukiiruseks 176 km/h. Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et M.P juhtis väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas mootorsõidukit Audi registreerimismärgiga XXXX kiirusega 176 +/- 6 km/h. Kuivõrd M.P juhtis sõidukit asulavälisel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks on 90 km/h, ületas ta sellega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 80 km/h. Seega rikkus M.P LS § 15 lg 1 p 1 sätestatud nõuet, pannes sellega toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo. M.P pani LS § 15 lg 1 p 1 nõude rikkumise ja sellega LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult. Kahtlust ei ole, et enda sõnul tööalaselt palju mootorsõidukiga liiklev M.P pidi aru saama ja sai aru, et ta juhib sõidukit asulavälisel teel, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 90 km/h. Gaasipedaalile vajutades ning tuvastatud määras sõidukiirust ületades ei saanud see M.P-le märkamatuks jääda, kuivõrd videosalvestisest nähtuvalt teostas ta möödasõitu mitmest teel liikunud sõidukist. See tähendab, et ta oli sõidukit juhtides, lubatud suurimat sõidukiirust ületades igakülgselt teadlik, et tema sõiduk liigub märkimisväärselt kiiremini, kui teised teel liiklevad sõidukit, s.t kiiremini kui lubatud suurim sõidukiirus, s.o 90 km/h. Arvestades, et M.P oli rikkumise toimepanemise ajal kehtiv karistatus lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest, oli ta teadlik enda tegevuse keelatusest. Eelneva pinnalt teeb kohus kindla järelduse, et LS § 227 lg 4 kirjeldatud väärteo toimepanemine oli M.P teadlik ja tahtlik valik. Sellist järeldust kinnitab ka M.P poolt tema kinnipidamise järel koostatud väärteoprotokolli antud selgitus. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. III Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni. LS § 227 lg 5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 227 lg 4 sätestatud süüteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 47

lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

§ 48

kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on M.P väärteokorras korduvalt karistatud ja seda nii samalaadsete kui ka teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest. Rikkumise toimepanemise ajal oli tal 2 kehtivat väärteokaristust lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest: 19.05.

1. a LS § 227 lg 2 järgi rahatrahv 180 eurot (tasutud 26.08.
2. a) ning 21.10.
3. a LS § 227 lg 2 järgi rahatrahv 400 eurot (tasutud 16.11.
4. a). M.P puhul esineb karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Süüd iseloomustavaks asjaoluks on lubatud suurima sõidukiiruse märkimisväärne ületamine. Samuti, et videost nähtuvalt liikus antud teelõigul ka teisi sõidukeid, mis tähendab, et lisaks endale ja oma varale seadis M.P oma käitumisega potentsiaalsesse ohtu ka teiste teel liiklejate elud, tervise ja vara. M.P ei olnud lubatud suurima sõidukiiruse ületamiseks ühtegi aktsepteeritavat ja mõjuvat põhjendust. Varasemad kergemad karistused, s.o rahatrahvid ei ole toonud kaasa korrektiivide tegemist enda käitumisse ja mõtlemisse. Jätkuv norme eirav käitumine näitab, et ilmselt ei hinda M.P oma käitumist ja sellega kaasnevaid võimalikke tagajärgi kõige adekvaatsemalt isegi hoolimata sellest, et ta pidas istungil suurema õnnetuse juhtumist võimalikuks. Eeltoodut arvestades ei pea kohus käesoleval juhul võimalikuks kohaldada kergemat karistust, s.o rahatrahvi ega põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Arvestades süüd iseloomustavaid asjaolusid, varasema karistatuse olemasolu ning samuti üld- ja eripreventiivseid eesmärke, nõustub kohus kohtuvälise menetleja esindajaga, et M.P tuleb antud rikkumise eest karistada arestiga. Kuivõrd M.P ei ole varem aresti kandnud, on põhjendatud talle karistuseks mõista 7-ööpäevane arest, millest tuleb kantuks lugeda kinnipidamise aeg ajavahemikus 04.-05.08.
5. a. Seega kuulub kandmisele arest 6 ööpäeva. Tulenevalt sellest, et M.P on olemas pere ning töökoht, on põhjendatud aresti asendamine üldkasuliku tööga 6 tundi, mis tuleb teha ära 2 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemise võimaldamine aitab vältida M.P majandusliku ja sotsiaalse olukorra põhjendamatut halvendamist. Samuti ei väära üldkasuliku töö tegemine kohtu hinnangul karistuse kohaldamise eesmärke. M.P süüd arvestades ning asjaolu, et tal on varasemad karistused samalaadsete liiklusrikkumiste eest, mis ei ole teda seaduskuulekusele suunanud, toovad käesoleval juhul kaasa põhjendatud vajaduse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamiseks. See on vajalik nii tema enda kui ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara kaitseks. Samuti on lisakaristus põhjendatud, kuna M.P ei ole varasematest vähempiiravatest, kuid küllaltki suurtest rahatrahvidest vajalikke järeldusi teinud, vaid on jätkanud rikkumiste toimepanemist (käesolev rikkumine on pandud toime vähem kui aasta pärast eelmist). M.P-le oli ka rikkumise toimepanemise ajal teada, et ta peab oma töökoha tõttu palju mootorsõidukiga liiklema, kuid hoolimata sellest otsustas ta märkimisväärselt lubatud suurimat sõidukiirust ületada, seades sellega ohtu nii enda kui ka teised liiklejad. Samuti oleks M.P varem sarnaseid rikkumisi toime pannud isikuna pidama arvestama, et rikkumiste jätkumise puhul on võimalik kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtu hinnangul ei esine ühtegi asjaolu, millistel ei oleks võimalik või ei oleks põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine. Kuivõrd M.P-lt ei ole varem juhtimisõigust põhi- ega lisakaristusena ära võetud, peab kohus võimalikuks lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist selle minimaalses määras, s.o 6 kuuks. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/