4-16-7070/5

4-16-7070 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-7070 (2317,16,007872) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu B.U, ik XXX, elukoht: XXXX Oleg Klok, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond RESOLUTSIOON 1
2. B.U süüdi tunnistada NPALS § 15 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.
3. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest 5 päeva üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega tuleb asenduskaristusena menetlusalusel isikul teha üldkasulikku tööd 5 (viis) tundi.
4. KarS § 69 lg 3 alusel määrata 5 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 2 kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasulik töö peab olema tehtud hiljemalt 07.01.
6. Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib politseiasutuse taotluse alusel pöörata KarS § 69 lg 6 kohaselt aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Karistust täideviiva ametniku kontakt: Andres Tarvis, tel 6124962, andres.tarvis@politsei.ee.
7. B.U-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringu tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „B.U , 4-16-7070, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel B.U-le tema elukoha aadressile tavapostiga.
8. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded 1 täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 07.11.
9. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 06.09.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1440967 nähtuvalt peeti 05.08.2016 kell 22.42 Tallinnas Ed.Vilde tee 92 juures kinni B.U , kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet fentanüüli ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav, tunnistab ennast väärteo toimepanemises süüdi. Olid perekondlikud probleemid, naine läks ära. Varem taolisi väärtegusid toime ei pannud, olid kolm korda järjest ja seotud naise lahkumisega. Ülalpeetavaid ei ole. Töötab veel endises töökohas kuu aega, siis läheb puhkusele. Ei tarvita regulaarselt, sõltuvust ei ole. Ei tea mis teha, esimest korda puutub kokku, teeks parem üldkasulikku tööd. Saab aru, et tegi mis ei olnud hea. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud ja karistused eripreventiivset rolli ei täitnud. Lühikesea aja jooksul pani toime kolmanda väärteo, siis karistada arestiga 5 päeva ning välja mõista menetluskulu 35 eurot. Ei vaidle vasatu kui arest asendatakse üldkasuliku tööga. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid ütlusi, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja uuringu akti, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis uuringu tulemusena narkootilise aine fentanüüli sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku karistusandmeid, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 10.08.2016 tehtud uuringu 1640T tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud fentanüüli sisaldus. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud aine kasutamiseks. Seejuures ei kuulu fentanüül ka arsti ettekirjutusel tarvitatavate ravimite koostisse. Kohus peab sellise aine tarvitamise ettekirjutuse tegemist ka võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli 2 alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut 2016 aasta jooksul kahel korral samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, millised on tasutud. Sellele vaatamata, et menetlusaluse iisku suhtes on juba korduvalt kohaldatud kergemaliigilist karistust, jätkab menetlusalune isik samalaadsete väärtegude toimepanemist. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et seni kohaldatud karistuse liik oodatud mõju ei avalda ja rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises ja teda ei ole varem arestiga karistatud, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja menetlusalusele isikule võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuna menetlusalune isik taotles mõistetava aresti asendamist üldkasuliku tööga, leiab kohus, et kuna menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, siis võib esimesel korral aresti mõistes aresti asendada üldkasuliku tööga. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult V™S § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on uuringu kulu. Menetlusaluse isiku ankeetandmete kohaselt ta töötab ja menetlusalune isik ei ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on aasta jooksul juba kahel korral karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 3