Obsah (8)

§ 221§ 239§ 242§ 58§ 33§ 7§ 30§ 227

4-16-4725 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juulil 2016. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-16-4725 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar

§ 221

lg 1,

§ 239

lg 1 p 1 ja

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 40 (nelikümmend) trahviühikut ehk 160 (ükssada kuuskümmend) eurot. 4-16-4725

1. I.R-ile mõistetud 160 euro suurune rahatrahv tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda võrdsetes osades 4 (nelja) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 40 (nelikümmend) eurot. Kohus selgitab, et vastavalt V™S § 107 lg-le 3 sisalduvad rahatrahvi täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või epostiaadressile või kinnipidamisasutusse. V™S § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt V™S §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
2. KAEVATAV OTSUS 31.05.
3. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Anatoli Sergejev kiirmenetluse otsuse nr 10220152427518 väärteoasjas nr 2315,16,005949 I.R-i suhtes (KVM tl 1-2). Otsusega karistati I.R-i liiklusseaduse (edaspidi:

) § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 40 trahviühiku ehk 160 euro suuruse rahatrahviga ning

§ 239

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 20 trahviühiku ehk 80 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati kiirmenetluse otsuse kohaselt

§ 221

lg 1 ja

§ 239lg 1 p 1 järgi selle eest, et ta 31.05.2016.

a kell 10.13 Harjumaal Tallinnas Peterburi tee ja Väike-Paala ristmiku vahel liikudes suunaga Smuuli tee poole juhtides mootorsõidukit alustas ristmiku ületamist foori keelava (punase) tule korral, sõidu ajal ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga ning hoidis mobiiltelefoni käes. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus I.R sellise tegevusega

§ 58

lg-s 3 ning

§ 33

lg-s 3 ja

§ 33lg 11 p-s 1 sätestatut.

03.06.2016. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Anatoli Sergejev määruse väärteomenetluses ebaselguste lahendamise kohta väärteoasjas nr 2315,16,005949 (KVM tl 5, kohtu tl 2). Määruses on märgitud, et hilisemal kiirmenetluse otsuse kontrollimisel selgus, et blokis „karistus“ on ekslikult märgitud liitkaristus 160 eurot

§ 221

lg 1 ja

§ 239lg 1 eest kokku trahvisummaga 240 eurot.

Õigeks tuleb blokis „karistus“ lugeda trahvisummaks 160 eurot

§ 221lg 1 eest.

1. KAEBUS Menetlusalune isik I.R esitas 13.06.
2. a kaebuse Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 31.05.
3. a kiirmenetluse otsuse nr 10220152427518 peale väärteoasjas nr 2315,16,005949 (kohtu tl 1-5). Kaebuses vaidlustatakse kohtuvälise menetleja otsust osaliselt ning palutakse see osaliselt tühistada karistuse määramise osas rakendades karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 63 lg-s 1 sätestatud põhimõtet. Menetlusalune isik selgitas kaebuses, et ta juhtis 31.05.
4. a sõidukit Volkswagen Crafter reg nr-ga XXXX Peterburi teel Tallinnas ja kell 10.13 sõitis ta Väike-Paala tänava ristmikule keelava punase fooritulega. Samuti ei olnud ta kinnitatud turvavööga ja hoidis käes mobiiltelefoni. Mõne aja pärast peatas politseipatrull teda ja koostas kiirmenetluse otsuse 2 4-16-4725 kvalifitseerides teo

§ 221lg 1, § 241 lg 2 ja § 239 lg 1 p 1 alusel.

Kaebaja selgitas lisaks, et ta kiirustas ja ei märganud foori keelavat tuld ja seepärast, et kiirustas, ei kinnitanud ka turvavööd. Kaebaja lisas, et ta saab aru, et selline käitumine liikluses on lubamatu ja ta puhtsüdamlikult kahetseb, et nii juhtus. Patrullpolitseinik määras kaks karistust –

§ 221

lg 1 alusel 40 trahviühikut, s.o 160 eurot ja

§ 239lg 1 p 1 alusel 20 trahviühikut, s.o 80 eurot ja liitis need.

Üldiseks trahvisummaks kujunes seega 60 trahviühikut, s.o 240 eurot. Kaebaja leidis, et patrullpolitseinik läks karistuse määramisel vastuollu KarS § 63 põhimõtetega, mis käsitlevad põhikaristuse kohaldamist mitme süüteo eest ja politseinik oleks pidanud rakendama KarS § 63 lg-t 1. Kaebaja on seisukohal, et tema pani toime ühe teo, mis vastab mitmele süüteokoosseisule ja nendest suurema sanktsiooni näeb ette

§ 221lg 1.

Menetlusalune isik palus võimaldada

§ 221lg 1 alusel määratud karistuse tasumist ositi 4 kuu jooksul.

Menetlusalune isik soovis kirjaliku menetluse kohaldamist.

1. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 20.06.
2. a saabus Harju Maakohtule kohtuvälise menetleja, s.t Politsei- ja Piirivalveameti, kirjalik seisukoht I.R-i esitatud kaebuse osas (kohtu tl 9). Kohtuväline menetleja leidis, et kuivõrd menetlusalune isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, nõustub kohtuväline menetleja kaebusega ning ei vaidlusta seda. Kohtuvälise menetleja avaldas, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond nõustub kiirmenetluse otsuse

§ 239

lg 1 p 1 alusel karistuse tühistamisega ning peab võimalikuks

§ 221lg 1 alusel määratud rahatrahvi ositi tasumist.

Kohtuväline menetleja nõustus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

1. KOHTU PÕHJENDUSED 4.
2. Koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu 4.1.1.

§ 221

lg 1 (juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal) koosseis Objektiivne koosseis Liiklusseaduse § 221 lg 1 kohaselt on väärteona karistatav juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine. Nähtuvalt tunnistaja politseiametnik Anatoli Jazõkovi ütlustest (KVM tl 3) alustas I.R, juhtides mootorsõidukit Vw-Craften reg/nr XXXX, ristmiku ületamist keelava tulega. Sama kinnitavad ka menetlusaluse isiku enda ütlused (KVM tl 2), mille järgi ta sõitis punase tulega, kuna arvas, et oli kollane ja tal oli kiire. Arvestades, et ütlused olid antud kiirmenetluses, mille kirjeldusest (KVM tl 1) nähtub, et etteheidetav tegu toimus Peterburi tee ja Väike-Paala ristmikul 31.05.2016. a kell 10:13, on ilmne, et nii tunnistaja kui menetlusalune isik peavad silmas Tallinnas Peterburi tee ja Väike-Paala tee ristmiku ületamist 31.05.2016. a kell 10:13. Tulenevalt

§ 7

lg 1 p-dest 3-5 on keelavateks foorituledeks kollane, punane ning punane ja kollane korraga, kusjuures foori kollase tulega tohib peatumiseks ettenähtud kohast edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu. Nähtuvalt menetlusaluse isiku ütlustest ületas ta ristmikku punase tulega. Arvestades, et menetluses ei ole tuvastatud, et keelava fooritulega ristmiku ületamisega kaasnes ka liiklusoht (

§ 221

lg 2), on I.R-i tegu kvalifitseeritav

§ 221lg 1 järgi.

3 4-16-4725 Subjektiivne koosseis Karistusseadustiku § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et I.R pani

§ 221lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetusega. Kar

S § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Nähtuvalt menetlusaluse isiku ütlustest ületas ta ristmikku punase foortulega seetõttu, et ta arvas, et on kollane ja tal oli kiire. Seega seadis I.R eesmärgiks ületada kollase fooritulega ristmiku. Asjaolu, et kollane foorituli on keelav foorituli, on üldteada ja on teada igale isikule, kellele on omistatud juhtimisõigus. Seega oli tema tahtlus suunatud ristmiku ületamise alustamisele keelava valgusfoori tule ajal ja järelikult pani ta teo toime tahtluse raskeimas vormis, s.o kavatsetult. 4.1.2.

§ 239

lg 1 p 1 (turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmine sõidukijuhti poolt) koosseis Objektiivne koosseis Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 kohaselt on väärteona karistatav turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine sõidukijuhi poolt. Nähtuvalt politseiametnik Anatoli Jazõkovi

1. mail
2. a ütlustest (KVM tl 3) oli I.R mootorsõidukiga Tallinnas Peterburi tee ja Väike-Paala tee ristmiku ületamisel turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata. Menetlusaluse isiku enda ütlustest (KVM tl 2) nähtub, et rihma ei pannud ta peale liigse kiirustamise tõttu.

§ 30

lg 1 järgi peab sõidukis, millel on turvavööd, sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et sõitjal ei pea olema turvavöö kinnitatud jääteel sõites; kui tema tööülesande täitmine on seotud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit või kui tal on kaasas arsti kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta. Menetluses ei tuvastatud, et oleksid esinenud

§ 30lg-s 2 loetletud teo õigusvastasust välistavaid asjaolud.

Nähtuvalt tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustest oli I.R sõiduki juht. Seega oli tegemist turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmisega sõidukijuhi poolt. Arvestades, et karistusregistri väljavõttest isiku kohta (kohtu tl 10) ei nähtu, et teda oleks enne 31.05.2016. a karistatud

§ 239

lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud teo eest, on I.R-i tegu kvalifitseeritav

§ 239lg 1 p 1 järgi.

Subjektiivne koosseis Nähtuvalt menetlusaluse isiku ütlustest jättis ta turvavöö kinnitamata liigse kiirustamise tõttu. On üldteada, et sõidukis tuleb sõidu ajal nii sõidukijuhil kui ka reisijatel end kinnitada turvavööga. Nähtuvalt kohtuvälise menetleja poolt kontrollitud ja kiirmenetluse otsusesse kantud andmetest on menetlusalusel isikul esmane juhiluba. Olles omandanud juhtimisõiguse vähem kui 2 aastat tagasi peaks talle olema eriti värskelt teada turvavöö kinnitamise kohustus. Kohtu hinnangul nähtub seega menetlusaluse isiku ütlustest, et rihma ei pannud ma peale liigse kiirustamise tõttu, et turvavöö kinnitamata jätmise eesmärgiks oli soov aega kokku hoida. Eeltoodu viitab, et isik jättis turvavöö kinnitamata kavatsetult, seega esines tal tahtlus raskeimas vormis. 4 4-16-4725 4.1.3.

§ 242

lg 1 (mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine) koosseis Objektiivne koosseis Liiklusseaduse § 242 lg 1 kohaselt on väärteona karistatav mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub

§-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt heidetakse I.R-ile täpsemalt ette sõidu ajal mobiiltelefoni käes hoidmist, millega isik on rikkunud

§ 33lg 11 p-s 1 sätestatut (KVM tl 1).

Tunnistaja politseiametnik Anatoli Jazõkov andis

1. mail
2. a ütluseid (KVM tl 3), et 31.05.
3. a I.R, juhtides mootorsõidukit Vw-Craften reg/nr XXXX hoidis mobiili ilma käsi vabaks jätva abivahendita. Nähtuvalt menetlusaluse isiku enda ütlustest oli ta telefonis, et oma elukaaslasele helistada (KVM tl 2).

§ 33

lg 11 p 1 järgi on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Kuivõrd

§ 33

lg 11 p 1 nõude rikkumise eest ei ole liiklusseaduses ette nähtud eraldi väärteokoosseisu, on tegemist rikkumisega, mille eest nähakse ette karistus

§-ga 242. Et kohtuvälises menetluses ei tuvastatud, et telefoni käes hoidmisega tekitas menetlusalune isik täiendava liiklusohu (

§ 242

lg 2), on I.R-i tegu kvalifitseeritav

§ 242lg 1 järgi.

Subjektiivne koosseis Nähtuvalt menetlusaluse isiku ütlustest oli ta telefonis, et oma elukaaslasele helistada. Nimetatud ütlusest nähtub, et tema tegevuse eesmärgiks oli sõiduki juhtimise ajal telefoniga rääkimine. Eeltoodu viitab, et isik pani toime

§ 33lg 11 p-s 1 sätestatud keelu rikkumise kavatsetult.

Seega esines tal ka selle süüteokoosseisule vastav rikkumine tahtluse raskeimas vormis. 4.1.

1. Õigusvastasus, süü ja kokkuvõte Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid I.R-i teos ei esine. Samuti on I.R süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud
2. aastal – KVM tl 1). Seega on I.R pannud toime koosseisulised, õigusvastased ning süülised väärteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 221

lg 1,

§ 239

lg 1 p 1 ja

§ 242lg 1 järgi.

Kohus on seisukohal, et I.R pani

§ 221

lg 1,

§ 239

lg 1 p 1 ja

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime ideaalkogumis Kar

S § 63 lg 1 mõttes. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud oma seisukohta, et ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (RKKKo 3-1-1-99-04, p 10.4; RKKKo 3-1-1-1-08, p 5; RKKKo 3-1-13-08, p 10; RKKKo 3-1-1-15-08, p 15; RKKKo 3-1-1-17-13, p 13.1). Antud juhul on menetlusalusele isikule kiirmenetluse otsuse kohaselt ette heidetud 31.05.

1. a kell 10.13 Harjumaal Tallinnas Peterburi tee ja Väike-Paala ristmiku vahel suunaga Smuuli tee poole mootorsõiduki juhtimisel ristmiku ületamist foori keelava (punase) tulega, sõidu ajal turvavöö kinnitamata jätmist ja mobiiltelefoni käes hoidmist (KVM tl 1). Väärteoetteheitest nähtub seega, et kõik I.R-ile etteheidetavad teod on toime pandud põhimõtteliselt 5 4-16-4725 samaaegselt, s.t auto juhtimise ajal hoidis I.R telefoni käes, tal oli turvavöö kinnitamata ning samal ajal ületas ta ristmiku ka punase tulega. Sealjuures saab kõiki I.R-ile etteheidetavaid rikkumisi toime panna ainult sõiduki juhtimisel. Käesoleval juhul on kõik rikkumised toime pandud ka ühe ja sama n-ö sõidu ajal, s.t 31.05.
2. a kell 10.13 Tallinnas Peterburi tee ja Väike-Paala ristmiku vahel. Nendel põhjustel on kohus seisukohal, et I.R täitis ühe teoga kolm erinevat väärteokoosseisu. Eeltoodud põhjustel tühistab kohus kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 31.05.
3. a kiirmenetluse otsuse nr 10220152427518 väärteoasjas nr 2315,16,005949 I.R-i süüditunnistamises

§ 221

lg 1 ja

§ 239

lg 1 p 1 järgi reaalkogumis ning tunnistab I.R-i

§ 221

lg 1,

§ 239

lg 1 p 1 ja

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemises süüdi Kar

S § 63 lg 1 kohaselt ideaalkogumis. Siinkohal märgib kohus lisaks, et väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt on kohtuväline menetleja saanud enda eksimusest reaalkogumi kohaldamisel ideaalkogumi asemel aru ning püüdnud 31.05.

1. a kiirmenetluse otsuses esinevat ebaõiget seisukohta parandada 03.06.
2. a määrusega väärteomenetluses ebaselguste lahendamise kohta väärteoasjas nr 2315,16,005949 (KVM tl 5, kohtu tl 2). Kriminaalmenetluse seadustik § 306 lg 5 sätestab, et kriminaalmenetluses võib pärast kohtuotsuse allkirjastamist kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kuivõrd erinormi ei ole selle põhimõtte osas väärteomenetluses ette nähtud, siis tuleb sama põhimõtet väärteomenetluse seadustiku § 2 alusel kohaldada ka väärteomenetluses. Seetõttu leiab kohus, et ka väärteomenetluses on ebaselguste lahendamise määrusega võimalik parandada tekkinud trükitehnilisi või arvutusvigu, mis ei mõjuta lahendit sisuliselt. Käesoleval juhul on aga kohtuväline menetleja 03.06.
3. a määrusega soovinud 31.05.
4. a kiirmenetluse otsust muuta sisuliselt, sest kiirmenetluse otsuse kohaselt määrati menetlusalusele isikule kaks karistust, kuid määruse kohaselt tuleks menetlusalusele isikule määrata üks karistus. Kohtu hinnangul on selline otsuse sisuline muutmine ebaselguste lahendamise määrusega lubamatu. Lubatud oleks karistuse muutmine näiteks olukorras, kus otsuses on märgitud, et menetlusalust isikut karistatakse 40 trahviühiku ehk 150 euro suuruse rahatrahviga, siis võib ebaselguste määrusega parandada lõppsummat otsuses esineva arvutusvea tõttu (40 trahviühikut x 4 eurot/trahviühik = 160 eurot) õigeks. 4.
5. Karistus 4.2.
6. Karistuse määr Arvestades, et I.R pani

§ 221

lg 1,

§ 239

lg 1 p 1 ja

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime ideaalkogumis, tuleb talle Kar

S § 63 lg 1 kohaselt mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

§ 221

lg 1 sätestab sanktsioonina rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

§ 239

lg 1 p 1 sätestab sanktsioonina rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

§ 242lg 1 sätestab sanktsioonina rahatrahvi kuni 20 trahviühikut.

Seega raskeima karistuse toimepandud rikkumistest näevad ette nii

§ 221

lg 1 kui ka

§ 239lg 1 p 1 sätestades sanktsioonina rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Seega ei ole oluline, kas mõista I.R-ile karistus Kar

S § 63 lg 1 alusel lähtudes

§ 221

lg-s 1 või

§ 239lg 1 p-s 1 sätestatud sanktsioonist, kuivõrd need on ühesugused.

Igal juhul ei tohi aluseks võtta aga

§ 242lg-s 1 sätestatud kergemat sanktsiooni.

Kuivõrd

§ 221

lg-s 1 ega

§ 239lg 1 p-s 1 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see Kar

S § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. Seega peab I.R-ile mõistetav karistus jääma vahemikku 3-50 trahviühikut ehk keskmine karistuse määr oleks ca 25 trahviühikut. 6 4-16-4725 KarS § 56 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. I.R-i süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et ta pani väliselt vaadeldava ühe teoga toime tegelikkuses kolm erinevat väärtegu. Seega kuigi talle tuleb KarS § 63 lg 1 alusel mõista üks karistus raskeima väärteo sanktsiooni järgi, siis suurendab toimepandud väärtegude arv kohtu hinnangul isiku süüd, sest ainuüksi turvavööta sõitmise eest saab karistuseks määrata kuni 50 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Olukorras, kus isik on toime pannud kolm väärtegu, on tema süü suur. I.R-i süüd suurendab ka asjaolu, et ta pani kõik kolm rikkumist toime kavatsetusega, mis on väärteo toimepanemise vormidest kõige raskem. Seega on I.R-i süü niivõrd suur, et peaks kaasa tooma maksimaalses määras või selle lähedale jääva karistuse. Kohtuvälises menetluses I.R ei avaldanud toimepandu suhtes kahetsust, mistõttu ei saanud kohtuväline menetleja seda ka karistust kergendavad asjaoluna arvestada (KVM tl 2). Samas leiab kohus, et kuivõrd I.R on kohtule esitatud kaebuses avaldanud kahetsust toimepandu suhtes ning isik ei vaidlusta isegi tegude toimepanemist, vaid ainult seda, et kohtuväline menetleja on valesti kohaldanud karistusseadustikku rakendades tema suhtes toimepandud väärtegude puhul reaalkogumit, mitte ideaalkogumit (kohtu tl 1), leiab kohus, et ei ole alust kahtluse alla seada I.R-i avaldatud kahetsuse siirust. Seega esineb I.R-i puhul karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes ehk puhtsüdamlik kahetsus. Muid karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes I.R-i puhul ei esine. Samuti ei esine I.R-i puhul karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Kuivõrd I.R-i puhul esineb üks karistust kergendav asjaolu, siis on võimalik talle mõista karistuseks rahatrahv, mille määr jääb mõnevõrra alla maksimaalse määra, ületades siiski oluliselt sanktsiooni keskmist määra. Eripreventsiooni ehk isiku edasiseks mõjutamiseks hoidumaks tulevikus süütegude toimepanemisest leiab kohus järgmist. I.R on karistusregistri kohaselt käesoleval hetkel kehtivaid väärteokaristusi kaks (kohtu tl 10). Kuid antud asjas menetletavate väärtegude toimepanemise ajal, s.t 31.05.2016. a, oli I.R vaid üks kehtiv väärteokaristus, sest hiljutisim väärteokaristus on talle mõistetud 21.06.2016. a kohtuvälise menetleja otsusega. Antud asjas menetletavate väärtegude toimepanemise ajal oli I.R kehtiv väärteokaristus samuti liiklusalase rikkumise eest – kiiruse ületamise eest

§ 227lg 1 mõttes.

Kohus on tuvastanud, et I.R pani 31.05.

1. a toime kolm erinevat liiklusalast väärtegu ning nende toimepanemise ajal oli menetlusalusel isikul ka üks kehtiv liiklusalane väärteokaristus. Arvestades, et I.R-ile on juhiluba väljastatud 17.04.
2. a, s.t veidi üle aasta enne rikkumise toimepanemist, nõuaks tema puhul eripreventsioon (vajadus isikut mõjutada edaspidi rikkumisi mitte toime panema) karistuse karmistamist. Kuivõrd kohus menetleb asja I.R-i kaebuse tõttu, siis ei saa kohus reformatio in peius (kaebus ei või muuta kaebaja olukorda halvemaks) põhimõtte tõttu tema olukorda halvendada ja seetõttu jätab kohus karistuse rangemaks muutmata. Kohus leiab, et üldpreventsiooni ehk õiguskorra/ühiskonnaliikmete kaitsmise huvisid arvestades ei ole vajalik antud juhul isiku süü suurusele vastavat karistust suurendada. Seda põhjusel, et väärteod, mis I.R toime pani, ei kuulu kõige ohtlikemate liiklusalaste väärtegude hulka nagu nendeks on näiteks alkoholijoobes või ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et I.R-ile mõistetav karistus peab jääma mõnevõrra alla sanktsiooni maksimaalse määra, mistõttu mõistab kohus I.R-ile

§ 221

lg 1,

§ 239

lg 1 p 1 ja

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel karistuseks 40 (nelikümmend) trahviühiku suuruse rahatrahvi, s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot. 7 4-16-4725 4.2.

1. Rahatrahvi ositi tasumine Menetlusalune isik I.R on kohtult taotlenud temale mõistetava rahatrahvi ositi kandmisele jätmist nelja kuu jooksul (kohtu tl 1). Kuivõrd juba kohtuväline menetleja on 31.05.
2. a kiirmenetluse otsuses andnud isikule võimaluse tasuda karistus nelja kuu jooksul võrdsetes osades, siis ei saa kohus tulenevalt reformatio in peius põhimõttest menetlusaluse isiku olukorda kaebemenetluses raskendada. Samas märgib kohus lisaks, et kohtuväline menetleja on ka kohtule 20.06.
3. a esitatud kirjalikus vastuses olnud jätkuvalt nõus rahatrahvi ositi tasumisega (kohtu tl 9). Nendel põhjusel rahuldab kohus I.R-i taotluse rahatrahvi ositi tasumise võimaldamiseks 4 kuu jooksul ning määrab, et rahatrahv summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 4 (nelja) kuu jooksul võrdsetes osades, s.t igakuiselt tuleb tasuda 40 (nelikümmend) eurot. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 8