4-16-7337/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.oktoober 2016, Rapla Väärteoasja number 4-16-7337 Kohtunik Lea Pavelson Kaebus H.K (H.K) kaebus kohtuvälise menetleja juhi 30.09.2016 määrusele väärteoasjas nr 2700,16,001385 Kaebuse esitaja H.K , isikukood xxx, elukoht xxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, e-post xxx@xxx, telefon xxxxxxx. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo Lääne prefektuur Rapla politseijaoskond asukoht Savi 2, 79514 Rapla, laane@politsei.ee. RESOLUTSIOON Jätta V™S § 79 lg 3 p 1 alusel H.K kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna juhi Janno Ruusi poolt 30.09.2016 koostatud määrusele väärteoasjas 2700,16,001385 rahuldamata. Koopia määrusest saata H.K-le ja Politsei-ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Tulenevalt V™S § 191 p 12 järgi ei ole määrus vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud 11.10.2016.a. esitas kaebuse esitaja H.K kaebuse Politsei-ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna juhi Janno Ruusi poolt 30.09.2016.a. koostatud määrusele väärteoasjas 2700,16,001385, millega jäeti rahuldamata H.K poolt 17.08.2016 esitatud kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. H.K ületas 17.06.2016 mootorsõidukit juhtides piirkiirust, tunnistas oma rikkumist väärteoprotokolli koostamisel. H.K leiab, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusnorme ja jätnud olulise menetlusdokumendi edastamata, rikkudes nii väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 19 lg 1 p 4 ja 5 sätestatud menetlusaluse isiku õigusi. Lisaks leiab, H.K , et kohtuväline menetleja on rikkunud V™S § 77 lg 1 kohaselt menetlustähtaega, mille puhul on tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega, tuues kaasa väärteomenetluse põhjendamatu venimise, ebavajalikke kulutusi ja kohtumenetluse ressursi ebamõistliku kasutamise. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja juht peab vastavalt V™S § 77 lg 1 lahendama kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse selle kaebuse kättesaamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses. Kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale lahendas Politsei-ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna juht alles 30.09.2016, aga oleks pidanud selle lahendama 22.08.2016.a. Kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale sai esitatud H.K poolt 17.08.2016.a. PPA Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonnale meili teel, mille kohta on saadetud automaatteavitus dokumendi kättesaamise kohta. Politsei-ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskond esitas 17.08.2016 H.K kaebuse kohtule. H.K päringule, miks on tema kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kohtule, vastust ei tulnudki. Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et kohtuväline menetleja on olulisel määral rikkunud menetlusnormi, mis tõi kaasa kiire ja efektiivse menetluse läbiviimise põhimõtte rikkumise. Samuti on H.K seisukohal, et kohtuväline menetleja tegevusetus ja normi rikkumine on kaasa toonud selle, et kaebuse esitaja on oma õiguste kaitseks pidanud kandma õigusabikulusid olukorras, kus neid ei oleks kohtuvälise menetleja õiguspärasel käitumisel tekkinud. Kaebuse esitaja leiab, et digitaalselt koostatud väärteoprotokoll on õigustühine, kuna kohtuvälise menetleja poolt esitatud tegevusest lähtuvalt ei ole tagatud menetlusosalise õiguste kaitse ega menetluse raames koostatud dokumentide vastavus tegelikkusele, kuna sellel puudub menetlusosalise poolne kontrolli moment dokumendi koostamisel nagu see on paberkandjal koostatud dokumendi puhul. Olemasolev dokument tuleb e-toimikusse kanda selle sama dokumendi digitaliseerimise teel (skaneerimine), mitte selle alusel uue dokumendi loomise teel, isegi olukorras, kus e-toimik võimaldab vastavat dokumenti antud keskkonnas luua. Selline võimalus on loodud olukordadeks, kus kogu menetlus toimubki digitaalselt, mida antud juhul ei ole rakendatud. Samuti leiab kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja on e-toimikus digitaalselt väärteoprotokolli koostades loonud dokumendi, millel ei ole mitte mingit õiguslikku tähendust kuivõrd V™S ega e-toimiku põhimäärus ei näe ette paberkandjal koostatud menetlusdokumendi uuesti digitaalset koostamist. Seda seisukohta kinnitab ka asjaolu, et paberkandjal oleval dokumendil on menetlusosaliste allkirjad dokumendi sisuga tutvumise kohta. Hiljem digitaalselt koostatud väärteoprotokollil kaebuse esitaja allkirja ei ole, ei tavapärast ega ka mitte digitaalset. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on digitaalses dokumendis muutnud andmeid võrreldes paberkandjal koostatud dokumendiga. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtualluvuse saatmise määrus peab olema põhjendatud. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on ise „Kohtualluvusse saatmise määrust“ käsitlenud põhistatava määrusena. Samuti nõuab selle dokumendi sellisel viisil määratlemist ka dokumendi tegelik sisu ja mõju. Kuivõrd kohtuväline menetleja ei ole oma sanktsiooni valikut sisuliselt põhjendanud, seda analüüsinud ning vastu ega poolt argumente esitanud, siis on ta rikkunud V™S § 48 lõike 3 tegelikke nõudeid ja eesmärki ning rikkunud V™S § 48 lõikest 4 lähtuvat kaebuse esitaja teavitamist tema õigusest kaebemenetlusele. Põhistatav on määrus, millega määruse tegija oluliselt mõjutab menetluse käiku (nt väärteoasjade ühendamine ja eraldamine, teisest menetlusest tõendite juurde võtmine, sundtoomise rakendamine jne). Sellele tingimusele vastab ka väärteoasja kohtualluvusse saatmine kuivõrd kohtuväline menetleja muudab menetlusasutust viisil, mille kohaselt on uue menetleva asutuse menetluspädevus kasvanud. Samuti omab aresti määramine oluliselt suuremat riivet menetlusosalise isikule ja perekonnale kui seda on rahatrahv. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole oma sanktsiooni valikut sisuliselt põhjendanud, seda analüüsinud ning vastu ega poolt argumente esitanud, mis on viinud V™S § 48 lõike 3 tegelike nõuete ja eesmärgi rikkumisele. Samuti on kohtuväline menetleja rikkunud V™S § 48 lõikest 4 lähtuvat kaebuse esitaja õigust kaebemenetlusele. Praegusel juhul on kohtuväline menetleja teinud meelevaldse otsuse seda ühegi tõendiga, sh menetlusaluse isiku ütlustega, tõendamata. Kaebuse lahendamise käigus oli kohtuvälisel menetlejal kohustus kontrollida väärteomenetluse materjale, sh ka tehtud menetlusotsuse aluseks olnud asjaolude kehtivust kaebuse lahendamise ajal, kuid vaidlustatud määrust analüüsides on ilmselge, et seda kontrolli ei teostatud. Samuti leiab kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja on rikkunud talle kehtestatud menetlusnormi, kuna vastavalt V™S § 71 lg 1 saadab kohtuväline menetleja 20 päeva möödudes pärast menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kättesaamist, materjalid asja arutamiseks maakohtule. „Kohtualluvusse saatmise määrus“ on koostatud 06.07.2016 ehk varem kui 20 päeva Kaebuse esitaja poolt väärteoprotokolli kätte saamisest. Vastavalt Pärnu Maakohtule esitatud päringule on vaidlustatud määrus adressaadini jõudnud 07.07.2016 ehk materjalid on kohtule edastatud enne 20 päeva möödumist menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokolli kättesaamisest. Samuti ei ole kohtuväline menetleja taganud menetluses menetlusliku sammu astumisel menetlusalusele isikule täiendavalt V™S § 19 lg 1 p 4 õiguste realiseerimist ja on rikkunud V™S § 19 lg 1 p 5 ja

1. V™S § 48 lg 4 kohaselt esitatakse põhistatava määruse lõpposas lahendamisel tehtud otsus ja määruse peale edasikaebamise kord. 06.07.2016 koostatud „Kohtualluvusse saatmise määrus“ ei sisalda määruse peale edasikaebamise korda. Lisaks ei ole 06.07.2016 määrust Kaebuse esitajale edastatud. Kaebuse esitaja sai 06.07.2016 määrusest teadlikuks alles 04.08.2016 kohtu vahendusel, mil kohtuistungi sekretär edastas e-maili teel antud määruse. Eeltoodu alusel palub kaebuse esitaja 17.06.2016 väärteoprotokoll nr AB1442016 väärteoasjas nr 2700,16,001385 (elektroonne) lugeda õigustühiseks ja eemaldada väärteoasja materjalidest ning tühistada 06.07.2016.a. kohtualluvuse saatmise määrus ja saata väärteoasi lahendamiseks kohtuvälisele menetlejale. Politsei-ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus jättis 30.09.2016.a. koostatud määrusega H.K kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale väärteoasjas nr 2700,16,001385 rahuldamata. Menetlusalusele isikule koostati 17.06.2016 väärteoprotokoll AB1442016, milles protokolli koostaja eksis kuupäevaga, millal lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Antud viga parandati samal päeval ning menetlusalusele isikule saadeti menetlusinfosüsteemist välja prinditud protokoll õige lahendi kättesaamise kuupäevaga, milleks on 18.07.2016.a. Kohtuväline menetleja juht leiab, et V™S § 68 lg 2 reguleerib protokolli täiendamist kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni. Antud juhul parandati kuupäeva, millal lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on väärteoprotokoll sisestatud e-toimikusse ning sisuliselt ei ole tegemist protokolli puhul uue protokolliga, vaid andmebaasi sisestatud protokolli digitaalse koopia väljatrükiga. Kohtuvälise menetleja juht leiab, et määrus väärteoasjas nr 2700,16,001385 kohtualluvuse saatmise ja tühistamise osas, tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja tutvus väärteoasjas kogutud tõenditega ja edastas selle maakohtule, sest aluseks võeti V™S § 71 lg 1, mis ütleb, et kui väärteoasja arutamine allub käesolevas seadustiku §-le 83 maakohtule, saadab kohtuväline menetleja 20 päeva möödudes pärast menetlusaluse isiku või tema kaitsja poolt väärteoprotokolli koopia saamist väärteotoimiku, esitades vastulause ja sellele lisatud materjalid asja arutamiseks maakohtule. V™S § 83 p 3 kohaselt on väärteoasja arutamine kohtu pädevuses, kui on vaja asja arutades otsustada aresti mõistmine ja kohtuväline menetleja ei pea seejuures määrust põhistama. V™S ei sätesta kohtule võimalust nimetatud alusel taotluse vastuvõtmisest keelduda, seda ka sel põhjusel kui taotluses puudub põhistus. Tegemist on otsustusega, mis on menetleja ainupädevuses, nagu ka menetlusliikide valik. Kohus sellise taotluse juures saab vaadata, kas see on põhjendatud või mitte ning vastavalt sellele, kas mõistab karistuseks aresti või mõne muu karistusliigi. Kaebusest nähtuvalt on see suunatud siiski aresti mitte mõistmise soovile, miks peaks kasutama tema suhtes muud karistusliiki, kui aresti. Kohtule aresti taotluse esitamine pole menetlusõiguse rikkumine vaid menetlusaluse isiku seisukohta tuleb võtta seisukoht temale määratava karistuse osas. Kohtuvälise menetleja juht leiab, et kaebuse esitaja menetlusõigusi ei ole rikutud. Väärteotoimiku saatmine asja arutamiseks maakohtule on V™S § 84 järgi kohtuvälise menetleja õigus ja selle realiseerimine toimub menetlusaluse isiku tahtest sõltumata. Kohtuvälise menetleja otsustuse osas menetlusaluse isiku teistsugune arvamus ei ole väärteoasja kohtumenetlusse võtmisel takistavaks asjaoluks. Kohtu seisukoht Tulenevalt V™S § 78 lõikest 1 kui isik ei nõustu V™S § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. V™S § 79 lg. 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. V™S § 79 lg. 3 alusel kaebust lahendades võib maakohtunik: 1) jätta kaebuse rahuldamata; 2) rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist ning 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 76 lg 1 alusel on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. V™S § 77 lg 1 alusel kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendab kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik kaebuse kättesaamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et Politsei-ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna juhil oleks tulnud H.K kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale lahendada 5 päeva jooksul alates kaebuse kättesaamisest, s.o 22.08.2016 mitte 30.09.2016.a. Kohtuväline menetleja on eksinud ja saatnud ekslikult 17.08.2016.a. esitatud H.K kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale kohtule seoses sellega, et väärteoasi on kohtus arutamisel. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja kaebuse lahendamise tähtaja rikkumist ei saa lugeda oluliseks rikkumiseks, sest Politsei-ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus on 30.09.2016 kaebuse esitaja kaebuse osas seisukoha võtnud peale kohtu poolt kaebuse tagastamist vastavalt V™S § 77 lg 1 järgi. Kiire ja efektiivse menetlustähtaja põhimõtet ei ole rikkunud mitte Rapla politseijaoskond, vaid H.K ise, sest kaebuse sisu hinnates ilmneb, et ta on esitanud kaebuse menetluse venitamise eesmärgil. V™S § 81 1 lg 1 alusel e-toimiku menetlemise infosüsteem (edaspidi e-toimiku süsteem) on väärteomenetluses menetlusandmete ja isikuandmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on: tagada ülevaade kohtuvälise menetleja ja kohtu menetluses olevatest väärteoasjadest, samuti alustamata jäetud väärteomenetlustest; kajastada andmeid väärteomenetluse käigus tehtud toimingute kohta; võimaldada menetleja töö korraldamist; tagada karistuspoliitiliste otsustuste tegemiseks vajaliku statistika kogumine; võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt andmekogusse kantakse: andmed menetluses olevate, alustamata jäetud ja lõpetatud väärteomenetluste kohta; andmed väärteomenetluse käigus tehtud toimingute kohta; digitaalsed dokumendid käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel; andmed menetleja, menetlusosalise, süüdlase, eksperdi ja tunnistaja kohta ja kohtuvälise menetleja ja kohtu lahend. E-toimiku süsteemi asutamise ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimääruse § 12 lg 3 kohaselt kannab kohtuväline menetleja enda tuvastatud andmed e-toimiku süsteemi hiljemalt väärteomenetluse lahendi koostamise või väärteoasja kohtusse saatmise. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja seda ka teinud koheselt peale väärteoprotokolli koostamist, on kandnud etoimiku süsteemi andmed, mis on nõutavad vastavalt e-toimiku põhimääruse lisa 3 järgi. 17.06.2016 koostatud väärteoprotokollis AB1442016 on kohtuväline menetleja ekslikult pannud valesti kuupäeva, millal lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ja see viga sai kohtuvälise menetleja poolt parandatud samal päeval ning see edastati menetlusalusele isikule menetlusinfosüsteemi kaudu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja juhi seisukohaga, et V™S § 68 lg 2 reguleerib protokolli täiendamist kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni. Samuti sätestab e-toimiku süsteemi pidamise põhimääruse § 12 lg 2, et kui sisestatud andmed osutuvad hiljem ebaõigeks või ebatäpseks, parandab õiged või täpsed andmed tuvastatud menetleja kande. Käesoleval juhul ongi kohtuväline menetleja seda teinud, parandades kuupäeva, millal lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, õigeks ja selleks kuupäevaks on 18.07.2016.a. V™S § 81¹ kohaselt registreeritakse väärteoasjad ning peetakse asja kohta e-toimikut. Kohus nõustub J.Ruusi seiskohaga, mille kohaselt ka käesolevas väärteoasjas on väärteoprotokoll sisestatud e-toimikusse ning sisuliselt ei ole tegemist parandatud protokolli puhul uue protokolliga, vaid andmebaasi sisestatud protokolli digitaalse koopia väljatrükiga. Seega on tagatud menetlusosaliste õiguste kaitse ja menetluse raames koostatud dokumentide vastavus tegelikkusele. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et kohtuväline menetleja oleks pidanud V™S § 71 lg 1 järgi, kui väärteoasja arutamine allub vastavalt käesoleva seadustiku §-83 maakohtule, saatma 20 päeva möödudes pärast menetlusaluse isiku või tema kaitsja poolt väärteoprotokolli koopia kättesaamist väärteotoimiku, esitatud vastulause ja sellele lisatud materjalid asja arutamiseks maakohtule. Käesoleval juhul sai H.K kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokolli kätte 17.06.2016.a. ja kohtualluvuse saatmise määrus koostati juba 06.07.2016, aga oleks pidanud olema 07.07.
2. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtualluvuse määruse üks päev varem, kui oleks pidanud. Kohus ei tuvastanud kaebuse menetlemisel, et H.K oleks Rapla politseijaoskonnale esitanud 20 päeva jooksul, arvates väärteoprotokolli kättesaamisest, tõendeid ja taotlusi ning väljendanud oma seisukohti. H.K ei kasutanud oma V™S §-s 19 lg 1 p 4 toodud õigusi ning see ei tähenda, et Rapla politseijaoskond ei taganud H.K-le V™S §-s 19 lg 1 p 4 toodud õigusi. V™S § 14 lg 1 sätestab, et väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust arutab see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. V™S § 83 p 1 sätestab, et väärteoasja arutab maakohtunik, kui väärteoasja arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel maakohtu pädevuses. Väärteoprotokolli kirjeldusest nähtub, et H.K 17.06.2016 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 48.kilomeetril juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel, kus lubatud sõidukiirus oli 90 km/h, kiirusega 148 +- 5 km/h. Seega väärteoasja nr 2700,16,001385 arutamine on Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja pädevuses. V™S § 83 p 3 kohaselt on väärteoasja arutamine kohtu pädevuses, kui on vaja asja arutades otsustada aresti mõistmine. V™S § 48 lg 1 p 1 kohaselt määrus on kohtuvälise menetleja või kohtu põhistatud menetlusotsustus, mis vormistatakse eraldi menetlusdokumendina ja pannakse väärteotoimikusse- nt väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel (V™S § 73 lg 1 p 2). V™S § 48 lg 1 p 2 kohaselt määrus on kohtuvälises menetluses või kohtumenetluses üksikküsimuse lahendamise kohta tehtud menetlusotsustus, mida ei pea põhistama-nt lahendatakse otsuse täitmisega seonduvaid küsimusi (otsuse sundtäitmisele pööramine). Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja kohtualluvuse saatmise määruse saab liigitada V™S § 48 lg 1 p 2 alla ning seda ei pea põhistama, kui tegemist on üksikküsimuse lahendamiseks tehtud menetlusotsustusega. Kohus nõustub J.Ruusiga, et kohtuväline menetleja ei pea kohtualluvusse saatmise määrust põhistama ning V™S ei sätesta kohtule võimalust nimetatud alusel taotluse vastuvõtmisest keelduda, ka põhjusel, kui taotluses puudub põhistus. Kohtualluvusse saatmise määruses toodud karistus on kohtuvälise menetleja ettepanek karistuse määramiseks. Väärteoasja arutatakse V™S §-de 95-104 alusel ning kohus teeb otsuse karistuse määramise või menetluse lõpetamise kohta. H.K osaleb väärteoasja arutamisel ning saab esitada taotlusi, tõendeid ja oma seisukohti. Kohtuistungil kohtuväline menetleja põhjendab oma karistuse valikut. Määrus, mida ei pea põhistama V™S § 48 lg 1 p 2 alusel, ei pea sisaldama edasikaebamise korda. Seega Rapla politseijaoskond ei ole rikkunud V™S § 48 lg-de 3 ja 4 sätteid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja poolt kohtualluvuse määruse kohtule üks päev varem esitamisega ei ole tegemist olulise rikkumisega. Seega Rapla politseijaoskond ei ole rikkunud V™S § 19 lg 1 p-de 4 ja 5 sätteid. V™S § 150 lg 1 p 1-10 järgi loetakse väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks: väärteomenetlust ei ole lõpetatud käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud asjaoludel; väärteomenetluses on teinud lahendi ebaseaduslik menetleja; lahend on tehtud isiku kohta, kellele ei ole teatatud asja arutamise aega ja kohta; menetlusalust isikut käesoleva seadustiku § 22 kohaselt määratud korras esindav kaitsja ei ole menetluses osalenud; menetleja ei ole otsusele alla kirjutanud; asjas puudub väärteoprotokoll, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud; menetleja otsust ei ole põhistatud, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud; menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele; väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda; puudub väärteoasja arutamise või kohtuistungi protokoll, kuigi selle koostamine on käesolevas seadustikus ette nähtud, või protokollil puudub kohtuniku või kohtuistungi sekretäri allkiri. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Kohus leiab, et H.K kaebus ei sisalda ühtegi väidet, mida saaks käsitelda väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. H.K vastuväited kohtuvälise menetleja tegevuse peale on otsitud ja paljasõnalised. H.K kaebuse esitamise eesmärk on menetluse venitamine. Tuginedes eeltoodule, leiab kohus, et H.K kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna juhi Janno Ruusi poolt 30.09.2016.a. koostatud määrusele väärteoasjas 2700,16,001385 tuleb jätta rahuldamata, tuginedes V™S §-st 79 lg 3 p
3. Kaebuse esitaja taotlused, mis on esitatud V™S § 78 alusel: 1) Vastava õigusliku aluse puudumisel on elektroonilisel teel esitatud väärteoprotokoll õigustühine ning tuleb väärteomaterjalidest eemaldada; 2) Tühistada 06.07.2016 „kohtualluvuse saatmise määrus“ ja saata väärteoasi lahendamiseks kohtuvälisele menetlejale. Eelnimetatud taotlused tuleb jätta kohtu hinnangul rahuldamata, kuna kohus eelpool tuvastas, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja nr 2700,16,001385 menetlemisel rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson Kohtunik