lg 1 ja 2,
lg 2,
lg 1,
VS § 22 lg 1 p 2,4. MKM 13.06.2011 määruse nr 42 ning Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 art 34 nõudeid. Väärteod kvalifitseeriti
lg 1,
,
VS § 313 järgi. Menetlusalune isik O.K esitas väärteoprotokollile vastulause, milles selgitas juhtunu asjaolusid, ei nõustu AutoVS § 313 ja
Samas möönis vastulauses, et ülekaal võis tekkida vihmasest ilmast tulenevalt liiva massi muutumisega ning puudus ka võimalus sõidukit kaaluda karjääris. Vastulausele lisas O.K OÜ Kinnisvaraehituse poolt välja antud tõendid sõiduki kuuluvuse, sõiduki juhtimisõigust omava isiku ning sõidukiga teostatavate vedude korraldatuse kohta. 2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse xxxx H L 09.10.2015 otsusega väärteoasjas nr: 2440,15,006716 1 määrati menetlusalusele isikule O.K-le Liiklusseaduse (
) § 261 lg 1 alusel 1 karistuseks rahatrahv 71 trahviühikut, s.o 284 eurot, ja
104 eurot, kuna liikles normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil tee püsivust ohustavat sõiduki, autorongi või masinrongiga (rikutud
VS § 22 lg 1 p 4;
VS § 22 lg 1 p 2,
lg 1) ja rikkus sõidumeeriku või juhikaardi kasutamise nõudeid (rikutud
2 Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on väärtegude toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, tunnistaja ütlustega, massimõõtmeseadme kasutamise protokolliga, saatelehe koopiaga, dokumentide koopiatega ja sõidumeeriku salvestuslehtede koopiatega. Massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et registreerimisel määratud väärtusi ning majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi on rikutud olulisel määral. Veduki lubatud maksimaalset registrimassi on ületatud 17,2% võrra, kusjuures raskeks rikkumiseks loetakse tulemit, kui kogukoormuse puhul ületatakse lubatud piirmäära 8%. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaalumise võimaluse puudumine koorma peale laadimisel, ei ole kasutatav vabandatava asjaoluna õigusrikkumise toimepanemise põhjendamisel. Koorma kaalu hindamisel peab arvestama kehtestatud piirmääradega ja arvesse võtma ka ilmastiku oludest tulenevaid asjaolusid. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik kaubaveoks kohaldatud sõidukit, mille registrimass oli 32 tonni. Kohapeal ei olnud menetleja poolt tuvastatud ühtegi
lg 12 nimetatud erandit, mille puhul menetlusalune isik oleks vabastatud sõidumeeriku kasutamisest. Kohapeal teostatud kontrolli käigus esitas menetlusalune isik numbrita saatelehe, mille alusel ta väidetavalt veosevedu teostas. Samas veoselehel puudus kontrollimise hetkel see kuupäev, mil menetlusalune isik veost vedas. Sõidumeeriku salvestuslehtede koopiatelt nähtub üheselt, et menetlusaluse isiku põhitegevuseks on auto juhtimine, seega pidi O.K kasutama sõidumeerikut. Kontrollimise hetkel ei esitanud O.K ühtegi tõendit, mille puhul oleks saanud kaaluda sõidumeeriku mittekasutamise õigust. Ka vastulausega ei ole esitatud täpseid tõendeid, millest saaks välja lugeda, et menetlusaluse isiku poolt teostatud veo puhul on tegemist erandiga
Vastulausele lisatud tõendis on küll viidatud lepingutele, millega on koormatud OÜ Kinnisvaraehitus ja nimetatud ka tööd, kuid tegemist ei ole lepingu endaga, millest selgelt nähtuksid täpsed asjaolud, kas ja millega oli menetlusalune isik kontrollimise päeval 16.09.2015 seotud. OÜ Kinnisvaraehitus tegevusvaldkond on väga lai ja sinna hulka kuuluvad ka sellised tegevused, mille puhul on sõidumeeriku kasutamine kohustuslik. Seega selleks, et menetlusaluse isiku tegevus juhina saaks kohanduda
lg 12 erandite alla, peab juhi otsene veose vedu tulenema dokumentaalsetest tõenditest (lepingud, saatekiri vms). Kohtuväline menetleja on kogutud tõendite põhjal seisukohal, et menetlusaluse isiku teostatava veo puhul 16.09.2015 ei ole tegemist omal kulul veoga ning veosevedu ei ole OÜ Kinnisvaraehitus kõrval tegevus. Esmalt nähtub sõidumeeriku salvestuslehtedelt see, menetlusalune isik juhib veoautot sisuliselt iga päev, kui on tööpäev. Tegemist ei olnud üksiku veoga kõrval tegevusena, vaid vedu toimub terve tööpäev. Vastulausega ei ole lisatud küll otseseid lepinguid teostatavate tööde kohta, kuid lisatud tõendist on välja loetav, et OÜ Kinnisvaraehitus ei teosta töid temale kuuluval objektil, vaid teeb seda lepingu alusel kolmanda isiku kasuks. Kuna AutoVS § 313 ja
S § 63 lg 1 kohaselt karistus
Kuna
lg 1 ja
S § 63 lg 1 kohaselt
Kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja arvanud kehtivate karistuste puudumise ja raskendavad asjaolud on otsuse kohaselt puudunud. 3 Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud ning puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused.
lg 12 p 8, mille kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutatakse muu hulgas ka seoses kanalisatsioonitöödega. Nimetatust järeldub, et menetlusalune isik ei ole kehtivaid õigusnorme rikkunud ja teos puuduvad väärteo tunnused. O.K on ka seisukohal, et kohtuväline menetleja ei aktsepteerinud vastulausele lisatud tõendeid ega teinud ühtki päringut lisadokumentide saamiseks Kinnisvaraehitus OÜ’lt, millede täismahus puudumist kohtuväline menetleja O.K-le ette heidab. O.K taotleb väärteo otsuse täielikku tühistamist ja menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebusele on lisatud Kinnisvaraehitus OÜ alltöövõtulepingu 022281P-15 koopia, Kinnisvaraehitus OÜ ja O.K vahel sõlmitud töölepingu nr. 45 koopia, Kinnisvaraehitus OÜ tõendid 1 (tõendab kasutusel oleva mootorsõiduki valdust ja juhtimisõigust), 2 (tõendab kaebuse esitaja töösuhet ja kohustusi Kinnisvaraehitus OÜ’s, Kinnisvaraehitus OÜ lepingulist sidusust Kohala SF OÜ’ga, Kinnisvaraehitus OÜ lepingulist sidusust Lemminkäinen Eesti AS’ga, sellel lepingu sisuline ülevaade, tõendab Kinnisvaraehitus OÜ veose vedu kõrval tegevusena), 3 (tõendab asjaolu, et Kinnisvaraehitus OÜ teostab kanalisatsioonitöid ning mootorsõiduki sidusust objektiga) ja 4 (kaebuse esitajale Kinnisvaraehitus OÜ objektijuhi poolt antud 16.09.2015 töökohustuste loend tõendamaks, et O.K põhitegevuseks polnud auto juhtimine). O.K on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 4 4. Kohtuväline menetleja märgib oma 13.11.2015 vastuskirjas, et karistusotsuse koostamisel arvestas kohtuväline menetleja kergendavate asjaoludena menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kehtivate rikkumiste puudumist. Kohtuväline menetleja on jätkuvalt seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud, määratud karistus on põhjendatud ning menetlusaluse isiku kaebus ei ole põhjendatud. Kohtuväline menetleja põhjendab oma seisukohta järgmiselt: Menetlusalune isik on kohapeal andnud ütlusi, mille kohaselt kuna firma tegeleb vee ja kanalisatsiooni töödega, siis pole vaja sõidumeerikut üldse kasutada. Oma sõnade kinnituseks ei olnud menetlusalusel isikul esitada ühtegi dokumentaalset tõendit, samas puudus ka veose kohta dokumentatsioon, mille järgi saanuks tuvastada veose päritolu ja sihtpunkti. Ei kohapeal kontrolli teostades, ega ka hilisemalt ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis seoks omavahel 16.09.2015 veetava veose kanalisatsiooni tööde teostamisega menetlusaluse isiku poolt nimetatud objektiga. Kaebusele lisatud alltöölepingu p 2.2 kohaselt on lepingujärgsed teostatavad tööd: vee-, kanalisatsiooni ja sademevee torustike ehitustööd. Lepingust nähtub, et üks osa hõlmab
kanalisatsioonitööd. Samas on lepingus ka punktid, mis ei kohaldu erandite alla, mille puhul sõidumeeriku kasutamisest oleks vabastus. Selleks, et 16.09.2015 teostatavat vedu saaks käsitleda erandina, pidanuks menetlusalune isik juba kohapeal esitama veose kohta dokumentatsiooni, kui lähtuvalt toimikust seda ei tehtud. Kohtuväline menetleja lisab, et kaebuses märgitu põhjal on menetlusaluse isiku põhitegevus ehitaja ning vajadusel veab ta objektide tarbeks OÜ Kinnisvarale omandisse kuuluvaid materjale (lisatud tööleping nr 45). Esmalt juhib kohtuvälise menetleja esindaja tähelepanu töölepingule, kus on töö sisuks märgitud ka vajadusel professionaalne auto juhtimine s.t., et ka töölepingus on märge selle kohta, et menetlusalune isik võib teostada töid kutselise juhina. Seda, et menetlusaluse isiku põhitöö on autojuhtimine, kinnitavad ka sõidumeeriku salvestuslehed, millest nähtub üheselt, et sisuliselt iga tööpäev ja kogu päeva lõikes juhib menetlusalune isik sõidukit. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuna vedu teostas eraõiguslik äriühing OÜ Kinnisvaraehitus, siis võib niisugune vedamine kujutada endast äritegevust, milline on allutatud konkurentsile. Kui eraõiguslikust äriühingust teenuse osutaja sõiduk xxxx reg. nr xxxx, mis üksnes veab objektile materjale, vabastatakse kohustusest kasutada sõidumeerikut, võib äriühing saada konkurentsieelise teiste teenuse osutajate ees, sest ta hoiab kokku sõidukil sõidumeeriku paigaldamise ja hooldusega seotud kuludelt. Veose kaalu osas märgib kohtuväline menetleja järgmist: ei vaidle vastu asjaolule, et märg liiv on raskem, kui kuiv liiv. Selle asjaoluga aga peab juht arvestama enne väljasõitu. Veosel tuvastati lõplikult ülekaalu ca 5500 kg, sealt on juba maha arvestatud ca 1500 kg laiendmääramatust. Kogumis asjaolusid hinnates võib üheselt järeldada, et tegemist ei ole pelgalt vihamasajust tingitud ülekoormusega ning juhil oli võimalust seda olukorda vältida, lastes koorma peale laadimisel vähem liiva sõidukile panna. Eeltoodust tulenevalt ja V™S § 132 p 1 ja § 120 lg 1 alusel palub kohtuväline menetleja jätta otsus väärteoasjas 2440,15,006716 muutmata ning kaebus rahuldamata. 5 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 133 p 1 kohaselt selgitab kohus kaebuse lahendamiseks, kas väärteoasjas ei esine käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. 7.
lg 1 kohaselt kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama sõidumeerikuga nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 15 kohaselt.
lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) mällu salvestatud andmete järgi. EMÜ määrus 3821/85 art 15 sätestavad tööandja ja autojuhi vastutuse sõidumeeriku korrektse kasutamise ja toimimise eest. Art 15 lg 7 sätestab juhi kohustuse esitada nõudmisel jooksva nädala salvestuslehed ning igal juhul eelmise nädala viimase sõidupäeva salvestuslehe.
lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga.
lg 1 p 2, 4 kohaselt peavad autojuhil olema ja ta peab esitama teda kontrollivale politseiametnikule või muule teda seaduse alusel kontrollivale ametiisikule muu hulgas ka järgmised dokumendid: käesoleva seaduse § 4 lõike 1 kohaselt nõutav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri; autojuhi ametikoolituse tunnistus, kui see on nõutav ning, olenevalt veo liigist, ohtlikke veoseid vedava autojuhi või alarmsõidukijuhi tunnistus.
lg 1, 2 kohaselt ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. Kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §s 341 kehtestatud korras. 6
lg 2 kohaselt avalikult kasutataval teel on erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel, sõltumata sellest, millises riigis on sõiduk registreeritud. 8.
lg 1 sätestab, et mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku või juhi kaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. AutoVS § 313 sätestab, et tasulise rahvusvahelise või riigisisese autoveoteenuse osutamisel ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse või nõutava veoloa autojuhi poolt kontrollivale ametiisikule esitamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
sätestab, et mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
lg 1 sätestab, et normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil tee püsivust ohustava sõiduki, autorongi või masinrongiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. 8.1 Menetlusalusele isikule O.K-le on kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus selle eest, et ta 16.09.2015 Lääne-Viru maakonnas Tallinn-Narva mnt 108-ndal kilomeetril, juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid mida ta kasutas sõidumeeriku või juhi kaardi kasutamisele esitatavaid nõudeid rikkudes.
lg 1, mille rikkumist O.K-le ette heidetakse, rikkumise kindlakstegemiseks on esmaseks lahendamist vajavaks küsimuseks, kas O.K jaoks oli mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku kasutamine nõutav ja seejärel küsimus sellest, kas O.K kasutas sõidumeerikut nõuetekohaselt.
lg 1 kohaselt sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise (3,5 tonnise) lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85. EÜ määruse 561/2006 art 2 p 1a kohaselt kohaldatakse määrust, kui tegemist on kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni. Sama määruse art 4 alampunktid a ja c sisustavad mõisteid järgnevalt: autovedu on reisijate- või kaubaveoks kasutatava mis tahes koormaga või koormata sõiduki teekond täielikult või osaliselt üldkasutataval maanteel; juht on isik, kes juhib sõidukit, isegi lühiajaliselt, või kes oma kohustuste osana sõidab kaasa selleks, et olla vajaduse korral kättesaadav sõiduki juhtimiseks. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis O.K OÜ’le Kinnisvaraehitus kuuluvat sõidukit xxxx reg.märgiga xxxx. Seetõttu saab menetlusalust isikut käsitleda juhina ja tema tegevust autoveona EÜ määruse 561/2006 art 4 punktide a ja c mõistes. 7 EÜ määruse 561/2006 art 11 kohaselt võib liikmesriik kehtestada erandeid oma territooriumil toimuvate vedude osas, mil ei pea kasutama sõidumeerikut.
lg 12 loetleb üles juhud, mil juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol EÜ määruses 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata.
lg 12 p 8 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega, üleujutuste vastu kindlustamise töödega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenuse osutamisega, teehoolduse või -kontrolliga, olmejäätmete ukselt uksele kogumise ja kõrvaldamisega, telegraafi-, telefoni-, raadio- või televisiooniteenuse osutamisega ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega. VTMS § 31 lg 1 ja KrMS § 60 lg 3 alusel kontrollis kohus otsuse tegemisel äriregistris kandeid veoki omaniku OÜ Kinnisvaraehitus (reg.kood 11130776) kohta. Äriregistri andmetel on ettevõtte põhitegevusalaks vee- gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus (EMTAK kood 42211). Seega on OÜ Kinnisvaraehitus näol tegemist ehitusettevõtjaga, kelle põhitegevuseks on kanalisatsioonitööd. Kaebusele on lisatud Lemminkäinen Eesti AS kui peatöövõtja ja Kinnisvaraehitus OÜ kui alltöövõtja vahel 03.08.2015 sõlmitud ehituse alltööleping nr. 02-2281P-15 /tl 22-30/, mille punktide 2.2 ja 4.1 kohaselt on selle lepingu objektiks Rakvere J. Kunderi tänava vee-, kanalisatsiooni ja sademevee torustike ehitustööd, kusjuures töövõtu hulka kuuluvad kõik Rakvere J. Kunderi tänava vee-, kanalisatsiooni ja sademevee ehitustöödeks vajalikud tööd. Lepingu punkti 5.1.2 kohaselt on alltöövõtja kohustuseks kindlustada lepingus ettenähtud tööde teostamiseks muuhulgas ka vajalike materjalide transport töökohale. Kaebusele on lisatud Kinnisvaraehituse OÜ kui tööandja ja O.K kui töövõtja vahel 13.01.2012 sõlmitud tähtajatu tööleping /tl 32-34/, mille punktide 2.1 ja 2.2 kohaselt on O.K tööle võetud xxxx, kelle töö üldiseks sisuks on vee- ja kanalisatsioonitrasside paigaldamine, üldehitustööd ning vajadusel professionaalne auto juhtimine. Kohus on seisukohal, et töölepingu kohaselt on auto juhtimine O.K kõrval tegevus, mida ta teostab üksnes vastavalt vajadusele kindla põhitööülesande täitmiseks. Eelnimetatut toetab ka O.K tööandja poolt 29.09.2015 väljastatud tõend nr. 2 /tl 19/, mille kohaselt veab ta OÜ Kinnisvaraehitus objekti tarbeks, kus ta töötab, tööandja omandisse kuuluvaid materjale, kusjuures selline veosevedu on OÜ Kinnisvaraehitus kõrval tegevus. Kaebusele lisatud tõendiga nr. 1 /tl 18/ tõendab O.K tööandja, et OÜ’le Kinnisvaraehitus kuuluva sõiduki xxxx reg. nr xxxx juhtimisõigus on O.K. Väärteo toimikus oleva sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on vastutavate kasutajatena sinna kantud 4 isikut (k.a. menetlusalune isik). Ka sõiduki kinnipidamisel on O.K andnud muu hulgas ütluse, et ta ei ole kutseline juht. Kaebusele lisatud tõendiga nr. 4 /tl 21/ tõendab O.K tööandja, et seoses alltöölepingu 02-2281P-15 täitmisega oli 16.09.2015 O.K tööülesandeks lisaks torustiku põhja ettevalmistamisele ja torustiku paigaldusele ka täiteliiva vedu OÜ Kohala SF lepingulises kasutuses olevast karjäärist Sämi külas Sõmeru vallas Lääne-Virumaa objektile Kunderi tänaval Rakvere linnas. Kohus märgib, et seadus ei sätesta, et igapäevane töökäsk (tööandja korraldus) peab olema kirjalikus vormis (saatelehena, veoselehena), seega loeb kohus O.K-le 16.09.2015 antud tööülesanded, veose päritolu ja sihtpunkti tõendatuks tööandja poolt väljastatud tõendiga. 8 Väärteoprotokollile esitatud vastulauses /tl 11-14/ on menetlusalune isik selgitanud, et 16.09.2015 töötas ta tavapäraselt OÜ Kinnisvaraehitus alluvuses ja kuna tekkis vajadus materjali järele, siis vedas ta OÜ Kohala SF lepingulises kasutuses olevast karjäärist OÜ Kinnisvaraehitus objektile Kunderi tänaval Rakveres materjali sõidukiga xxxx reg. nr xxxx. Seega vedas ettevõte oma omandis olevat materjali oma objektile ehk oma tarbeks oma valduses oleva veokiga, mida juhtis ettevõtte enda töötaja, kelle põhitööks ei ole veoki juhtimine. Vastulauses on ka märgitud, et sõidukit kasutatakse üksnes vastavalt vajadusele. Kohus on seisukohal, et O.K on veenvalt kirjeldanud sõiduki kasutamise eesmärki ja korda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et mootorsõidukis xxxx reg, märgiga xxxx ei pidanud oma veose veol marsruudil Kunderi tänav Rakveres – Sämi küla Sõmeru vallas -Kunderi tänav Rakveres 16.09.2015 kasutama sõidumeerikut ning seega ei saanud O.K rikkuda ka sõidumeeriku või juhikaardi kasutamise nõudeid. Asjaolu, et O.K juhitud sõidukil sõidumeerik faktiliselt olemas oli ning sõidukis ka kasutatud salvestuslehed olid, ei tähenda, et O.K poolt teostatavatel sõitudel oli kohustus sõidumeerikut kasutada, kuna tema juhitud sõiduk ei kuulu määruse (EÜ) nr 561/2006 reguleerimisalasse.
lg 1 sätestatud nõuete puhul, mille rikkumist O.K-le ette heidetakse, on tegemist pööratud tõendamiskoormisega. Riigikohus on lahendis 3-1-1-11-14 asunud seisukohale (p 7.3), et sõiduki kasutamise või mittekasutamisega seotud asjaolusid peab
88 lg-s 10 ja määruse (EMÜ) nr 3821/85 artiklis 15 sätestatud juhtudel ning ulatuses tõendama sõiduki juht. Seega pidanuks O.K kohtuvälisele menetlejale sõiduki kinni pidamisel esitama vormi „Tõend tegevuste kohta“, millega kinnitatakse, et juht ei ole teatud ajavahemikul juhtinud sõidukit, mis kuulub määruse (EÜ) nr 561/2006 või AETRi kohaldamisalasse. Sõiduki mittekasutamise tuvastamine muude tõendite alusel ei ole lubatav. Tõendit tegevuste kohta O.K kohtuvälisele menetlejale ei esitanud ega ole seda lisanud ka kaebusele. Eeltoodust tulenevalt on võimalik, et O.K juhitud mootorsõiduki kasutamisel võivad esineda ettevõtja vastutuse alused, mis on sätestatud
lg 5.
lg 5 kohaselt kui mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestamisel ei ole võimalik kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõidumeeriku andmeid, peab juht kasutama ettevõtja poolt väljastatud, komisjoni otsuse 2009/959/EÜ, millega muudetakse otsust 2007/230/EL vormi kohta, mida kasutatakse autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide puhul (ELT L 330, 16.12.2009, lk 80–81), nõuetekohast dokumenti. Seega tõend tegevuste kohta peab olema allkirjastatud tööandja poolt enne väljasõitu.
lg 5 rikkumist ei ole aga kohtuväline menetleja O.K-le ette heitnud, seega ei saa
VS § 22 lg 1 p 2,4 ja
lg 1 rikkumist, kuna ta ei esitanud kontrollimisel nõuetekohast autojuhi ametikoolituse tunnistust ning tal puudus veoliigile vastav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri. AutoVS § 81 lg 1 kohaselt oma kulul korraldatava riigisisese ja rahvusvahelise veoseveo korraldamiseks peab ettevõtja täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud tingimusi. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d on sätestatud, et veoseveol mootorsõidukitega ei ole vaja ühenduse tegevusluba ning need on vabastatud kõigist veoloa nõuetest, kui on täidetud järgmised tingimused: veetav veos on ettevõtja omand või vara, mille ettevõtja on müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, kaevandanud, töödelnud või remontinud; reisi eesmärk on veose vedamine ettevõttesse või ettevõttest või veose ettevõttesisene või -väline ümberpaigutamine ettevõtja oma tarbeks; sellise veo puhul kasutatavaid mootorsõidukeid juhivad ettevõtja poolt tööle võetud töötajad või lepingulise kohustuse alusel ettevõtte käsutusse antud töötajad; veost vedavad sõidukid kuuluvad ettevõtjale või ettevõtja on need järelmaksuga ostnud või rentinud, kusjuures rentimise korral vastavad sõidukid tingimustele, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
VS § 313 järgi. 8.3 Veel heidetakse O.K-le ette
lg 1,2 rikkumist, kuna ta juhtis sõidukit, mille mass ja teljekoormused ületasid sõiduki registreerimisel määratud ning majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi ning ta ei omanud eriveo teostamiseks eriluba. Massimõõtmise protokoll tõendab, et 16.09.2015 Lääne-Virumaal Sõmeru vallas TallinnNarva mnt 108-ndal kilomeetril teostas xxxx O L riikliku järelevalve korras O.K poolt juhitud sõiduki xxxx reg. numbriga xxxx kaalumise kell 15.33 kasutades 10 mitteautomaatkaalusid Evocar 2000 nr 201473, Evocar 2000 nr 201475, Evocar 2000 nr 201476, Evocar 2000 nr 201478, Evocar 2000 nr 201479, Evocar 2000 nr 201480, Evocar 2000 nr 201482, Evocar 2000 nr 201483. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: kattega tee, visuaalselt hinnates tasane. Mõõtmise kokkuvõtteks on märgitud, et sõiduki kogumassi lõplik mõõtetulemus oli 37,491 tonni, lubatud on 32 tonni, ülekaal 5,491 tonni ehk 17,2%. O.K on massimõõtmise protokollile omakäeliselt kirjutanud „Viibisin kaalumise juures. Kaalude näitude ja protokolliga olen tutvunud“. Eeltoodut on O.K oma allkirjaga kinnitanud. Kaebuses märkis menetlusalune isik, et koorma ülekaal võis tekkida vihmasest ilmast tulenevalt liiva massi muutumisega, lisaks puudus karjääris võimalus sõidukit kaaluda. Tavapärastes oludes on puistematerjal kuiv ja kaalutud ning on teada veokile laetava kuiva liiva mass ekskavaatori kopa mahu ulatuses. Ka 16.09.2015 oli O.K-le teada sõidukile laetud kuiva veose kaal ekskavaatori kopa mahu massi järgi, kuid ilm oli vihmane, seega oli liiva mass muutunud ja sellest tulenevalt tekkis ka eksimus veose kaalu arvestamisel. Ka on O.K sõiduki kinnipidamisel andnud ütlusi, mille kohaselt . Menetlusalune isik selgitas kaebuses, et kuna tema näol ei ole tegemist järjepideva rikkujaga ega tahtliku ning sihipärase veose kaalu ületamisega, vaid eksimusega ebasoodsates oludes, siis võiks piirduda hoiatusega. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et O.K rikkus 16.09.2015 toimepandud tegevusega
lg 1,2 sätteid,
lg-s 2 sätestatud luba puudus ja toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud
Kohus on seisukohal, et O.K pani nimetatud teo toime hooletusest. Kuna menetlusalune isik on töölepingust ja tööülesannetest tulenevalt ilmselgelt ka varasemalt vedanud puistekoormaid sama sõidukiga xxxx reg.märgiga xxxx ning pidades silmas üldteada asjaolu, et vihmase ilmaga muutub liiv raskemaks, siis pidanuks ta vajaliku hoolsuskohustuse täitmise raames koormat peale laadides arvestama võimalikke ilmastiku oludest tulenevaid asjaolusid. Kohus nõustub ka kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaalumise võimaluse puudumine koorma peale laadimisel ei ole õigusrikkumise toimepanemist vabandav asjaolu. 9. Kohtuväline menetleja on käsitlenud O.K poolt toimepandud kahe teona, mille eest on moodustunud KarS § 63 lg 1 alusel kaks ideaalkogumit. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et kuna
lg 1 ja
S § 63 lg 1 kohaselt karistus
VS § 313 ja
S § 63 lg 1 kohaselt karistus
VS § 313 ja
lg 1 sätestatud väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt tõendamist ei leidnud, tuleb tühistada kohtuvälise menetleja otsus osas, millega määrati O.K-le
104 eurot ja lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. 10. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja 11 õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud.
Kohtuvälise menetleja otsusega on menetlusalusele isikule määratud
284 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv proportsionaalne teo toime pannud isiku (kehtivate karistuste puudumine) ning teo iseloomu suhtes olukorras, kus veoki lubatud kogukoormuse piirmäära ületamist 8% võrra loetakse raskeks rikkumiseks, kuid käesoleval juhul ületati sõiduki lubatud maksimaalset registrimassi 17,2% võrra. Eeltoodust tulenevalt on menetlusalusele isikule
lg 1 alusel karistuseks määratud rahatrahv 71 trahviühikut, s.o 284 eurot põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Ka ei ole menetlusalune isik taotletud rahatrahvi vähendamist ega ositi tasumise võimaldamist. 11. VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 133-135 tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse xxxx H L 09.10.2015 otsuse väärteoasjas nr 2440,15,006716 osaliselt osas, millega määrati O.K-le
104 eurot ja lõpetab selles osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu jättes muutmata
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Riigikohtu 17.11.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
VS § 313 järgi kvalifitseeritud väärtegude eest.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.