Obsah (7)

§ 66§ 16§ 18§ 47§ 56§ 57§ 58

4-16-5592 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. septembril 2016. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-16-5592 Kohtukoosseis Kohtunik Ve

§ 66

lg-te 2 ja 3 alusel määrata D.K-le määratud 200 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 20 (kakskümmend) eurot.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus selgitab, et vastavalt V™S § 107 lg-le 3 sisalduvad rahatrahvi täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo 4-16-5592 lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või epostiaadressile või kinnipidamisasutusse. V™S § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt V™S §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
2. KAEVATAV OTSUS 07.07.
3. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse piirkonnapolitseinik Kiur Klippberg kiirmenetluse otsuse nr 10220152196823 väärteoasjas nr 2570,16,000795 D.K (D.K) suhtes. Otsusega karistati D.K narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi: NPALS) § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 50 trahviühiku, s.o 200 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati NPALS § 151 lg 1 järgi selle eest, et ta 07.07.
4. a kell 14:00 aadressil XXXX ilma arsti ettekirjutuseta tarvitas narkootilist ainet THC (kanep). Sellise tegevusega rikkus D.K NPALS § 3 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-s ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil).
5. KAEBUS 21.07.
6. a esitas menetlusalune isik D.K Pärnu Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 07.07.
7. a kiirmenetluse otsuse nr 10220152196823 peale väärteoasjas nr 2570,16,000795 (kohtu tl 1-7). Kaebuses vaidlustas D.K kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi suurust ning palus seda vähendada. Menetlusaluse isiku põhjenduste kohaselt oleks temale määratud rahatrahv majanduslikult liiga koormav ja liigselt range arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusalase isiku süüd. Menetlusalasel isikul poleks võimalik niivõrd suurt rahatrahvi tasuda tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, sest 200 euro suuruse rahatrahvi tasumine raskendaks tema igapäevast toimetulekut. Menetlusalane isik leiab, et kuigi kohtuväline menetleja on arvestanud kiirmenetluse otsuse kohaselt rahatrahvi määramisel menetlusaluse isiku kahetsust kergendava asjaoluna, siis ei ole seda karistuse määramisel piisavalt arvestatud. Menetlusalane isik märgib, et lisaks sügavale kahetsusele, avaldas ta politseiametnikule süüteo toimepanemise kohta ja aja, mis näitab, et ta võttis enda süüteo toimepanemist ja selle ebaseaduslikkust tõsiselt. Seega leidis menetlusalane isik, et tema rahatrahvi suurust tuleb täiendavalt vähendada süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamise tõttu. Lisaks leidis menetlusalane isik, et rahatrahvi suurus (s.o 200 eurot) ei ole põhjendatud, kuna süüteo avastamise ajal (s.o 07.07.
8. a kell 17.05 XXXX surfilaagris) ei olnud ta narkojoobes ega rikkunud avalikku korda. Samuti D.K märgib, et tal puudub kehtiv karistus ja ta hoidub edaspidi sarnaste süütegude toimepanemisest. Seega 2 4-16-5592 leidis D.K , et oleks põhjendatud ja õigustatud talle määratud rahatrahvi suuruse vähendamine 45 trahviühiku võrra 5 trahviühikuni, s.o 20 euroni. Ühtlasi nõustus D.K väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning ta ei soovinud kaitsjat oma esindajaks. 03.09.
9. a edastas D.K Harju Maakohtule kaebuse täienduse alternatiivse nõudega (kohtu tl 24-27). Kaebuse täienduse kohaselt taotleb D.K kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist või alternatiivselt määratud rahatrahvi vähendamist 5 trahviühikuni. Menetlusalune isik põhjendas väärteootsuse täieliku tühistamise nõude esitamist asjaoluga, et talle ei olnud varasemalt teada asjaolu, et koostöös XXXX surfilaagriga viidi narkokontrolli toiminguid läbi ennetustegevusliku initsiatiivi alusel. Kaebaja leidis, et kuivõrd tema suhtes alustati väärteomenetlust narkootilise aine tarvitamise tuvastamise toiminguga lähtudes üldisest ennetustegevusest, mitte menetlusalusest isikust lähtuvatest asjaoludest, siis poleks tema suhtes tohtinud narkootikumide tuvastamise toimingut rakendada korrakaitseseaduse (edaspidi: KorS) § 37 alusel, sest menetlusalusel isikul narkojoovet kontrollimise hetkel ei esinenud. Vastavalt KorS §-le 37 on isiku suhtes õigustatud toimingut läbi viia ainult juhul, kui isikul esinevad narkojoobe tunnused, mida menetlusaluse isiku puhul aga ei tuvastatud. Kuivõrd menetlejal ei olnud KorS § 37 kohaselt õigust menetlusaluse isiku suhtes toimingut läbi viia, siis viidi tema suhtes süüteomenetlus läbi KorS §-s 37 sätestatud tõendite kogumise korda ja seega ka väärteomenetluse korda oluliselt rikkudes, mille tulemusel loodi lubamatu tõend 07.07.
10. a indikaatorvahendi kasutamise protokolli näol, mille osakaal isiku süüdimõistmisel oli oluline. Kaebaja on seisukohal, et teda ei saa süüdi mõista 07.07.
11. a kiirmenetluse otsusega lubamatu tõendi alusel ning sel põhjusel tuleb otsus tühistada. Menetlusaluse isiku hinnangul on kohtuväline menetleja tema suhtes ennetustegevusliku toimingu läbiviimisega teda diskrimineerinud põhiseaduse § 12 vastaselt, kuna teiste isikute suhtes, kes surfilaagri üritusele sisenesid, vastavaid narkokontrolli toiminguid läbi ei viidud, kuigi ka neil narkojoovet sarnaselt menetlusalusele isikule ei esinenud. Kaebaja hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja otsus ka sel põhjusel tühistada. Lisaks esitas kaebaja kaebuse täienduses ka vastuväiteid kohtuvälise menetleja 04.08.
12. a kirjalikule seisukohale. Kaebaja leidis, et temale on rahatrahv määratud selliselt, et see oleks piisavalt ebamugav, mitte lähtudes süütegude toimepanemisest hoidumise ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et 5 trahviühiku suurune rahatrahv täidab tema puhul karistuse ennetavat eesmärki. Kohtuväline menetleja on liiga suurt rahatrahvi määrates käitunud vastuolus oma väidetava ennetustegevusliku eesmärgiga ja valges raamatus esitatuga. Valge raamatu eesmärk on karistamise kaudu vähendada narkootikumide levikut. Menetlusalune isik ei ole aga narkootikume levitanud, mida kinnitab ka asjaolu, et tema juurest narkootikume ei leitud ega konfiskeeritud. №orte, s.t kuni 26-aastaste isikute puhul viitab valge raamat isikute informeerimise vajadusele, mitte sanktsioneerimisele. Menetlusalune isik leidis, et ennetustegevusliku eesmärgiga on ka vastuolus olukord, kus kohtuväline menetleja hirmutab avalikult isikuid hoiduma eemale rahvaspordi üritustest, kuna nende organismis võib leiduda eelnevast ajast keelatud aineid, kuigi isiku sooviks on elada edaspidiselt tervislikku eluviisi, mida taotleb ka valge raamat. Kaebaja on seisukohal, et narkojoobe puudumine ei ole ebaoluline asjaolu, sest narkojoobe puudumisest tuleneb, et avalik kord KorS § 4 järgi surfilaagri üritusel menetlusaluse isiku poolt ohustatud ei olnud. Menetlusaluse isiku hinnangul tuleks ennetustegevusliku kampaania käigus avastatud süütegude suhtes rakendada vähendatud trahvimäärasid, mis mõjutaksid isikuid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Samuti tuleb kaebaja hinnangul kohaldada väiksemat trahvimäära tulenevalt tema subjektiivsete õiguste suuremast riivest KorS § 37 sätestatu järgimata jätmise tõttu. Samuti ei nõustunud kaebaja kohtuvälise menetleja väitega, et talle on määratud miinimummäära lähedane rahatrahv, sest miinimummäär on 3 trahviühikut, kuid kaebajale määrati 17 korda suurem trahv ehk tegemist on rahaliselt olulise erinevusega. 3 4-16-5592
13. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 04.08.
14. a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse piirkonnapolitseinik Kiur Klippberg’i poolt koostatud kirjalik seisukoht D.K esitatud kaebuse osas (kohtu tl 14-16). 15.08.
15. a edastas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kohtunik Piia Jaaksoo väärteoasja kohtualluvuse kohaseks lahendamiseks Harju Maakohtule (kohtu tl 17). 02.09.
16. a edastas Harju Maakohus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile kohtunõude edastamaks D.K kaebuse osas Harju Maakohtule nõusolek kirjaliku menetluse kohaldamiseks ning seisukoht kirjalikus menetluses (kohtu tl 21). Kohus selgitas, et kuivõrd vaidlustatud 07.07.
17. a kiirmenetluse otsuse on koostanud ning ka kohtuvälise menetleja seisukoha on Pärnu Maakohtule 04.08.
18. a esitanud sama kohtuvälise menetleja esindaja ametnik Kiur Klippberg, siis tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi: V™S) § 31 3 lg-test 1 ja 2 ei ole võimalik kohtul 04.08.
19. a esitatud kirjalikku seisukohta arvestada, mistõttu tuleb Harju Maakohtule esitada nõusolek ja kirjalik seisukoht, mis oleks koostatud ametniku poolt, kellele ei laiene kohtuvälise menetleja esindamise keeldu kohtumenetluses V™S § 31 3 lg 2 kohaselt. 22.09.
20. a saabus Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Vello Vichterpal’i poolt edastatud nõusolek kirjalikuks menetluseks ning kirjalik seisukohta D.K esitatud kaebuse osas (kohtu tl 35-37). Kohtuväline menetleja ei nõustunud kaebuses esitatud taotlusega vähendada D.K-le kiirmenetluse otsusega nr 10220152196823 määratud rahatrahvi 45 trahviühiku võrra 5 trahviühikuni (s.o 20 euroni), kuid nõustus kohtu poolt rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamisega näiteks kohustusega tasuda trahv ositi poole aasta jooksul. Järgnevatel põhjustel palus kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja märkis, et karistuse määramisel on arvestatud kergendava asjaoluga, s.o kahetsuse esinemisega. Riik peab uimastiennetust prioriteediks ning oma osa selle täitmisel on ka Politsei- ja Piirivalveametil, sest uimastitarvitamise poliitika keskendub kolmele põhitegevusele: ennetus, narkomaaniaravi, politsei koostöö. Püstitatud eesmärgi kohaselt aastaks 2018 väheneb narkootikume 12 kuu jooksul tarvitanud täiskasvanute elanike osakaal. Politsei koostöös XXXX surfilaagri korraldajatega on soovinud ennetada narkootikumide tarvitamist ning muuta laager turvaliseks. Selleks oli surfilaagri kodulehel uudis selle kohta, et laagri väravates tehakse narkokontroll ning laagrialal hoitakse silma peal, et kõik käituksid viisakalt. Ka politsei kodulehel oli informatsioon reidi korraldamisest avalik, mistõttu kohtuväline menetleja leidis, et menetlusaluse isiku käitumine on olnud hooletu nii enda kui teiste suhtes ja ta on rikkumise toime pannud teadlikult. Süüteo tunnistamine ja selle kahetsemine ei muuda toimepandut olematuks. Kohtuväline menetleja märgib, et karistuse eesmärgiks on ennetada süütegude toimepanemist edaspidi ning tagada õiguskorra kaitstus. NPALS § 151 lg 1 kohaselt on võimalik karistuseks määrata rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Karistusliikidest on valitud kergem, s.o rahatrahv, kuivõrd tegemist on esimese sama liiki väärteo toimepanemisega. Menetlusalusele isikule on määratud karistuseks 50 trahviühikut, mis on alammäära lähedases määras, veerand maksimumist. Kohtuväline menetleja märkis, et toetudes oma menetluspraktikale on D.K-le määratud karistus väiksemas määras, kui tavapäraselt sama teo toimepannule määratakse. Just see näitab, et kahetsust on kergendava asjaoluna piisavalt karistuse määramisel arvesse võetud. See, et riik on välja andnud valge raamatu uimastitarvitamise vähendamise poliitika määratlemiseks, näitab, et uimastite tarvitamist riigis taunitakse ja seda eelkõige rahvatervise kaitseks ning uimasti tarvitamisega seotud kuritegude ärahoidmiseks. Uimastid ei tekita ohtu mitte ainult 4 4-16-5592 tarvitajale endale, vaid ühiskonnale tervikuna. Karistust määrates peab menetleja olema veendunud, et just selline karistusliik ja määr mõjutavad süüdlast edaspidi samalaadse teo toimepanemisest hoiduma. Karistus ei peagi olema selle kandjale mugav, vaid karistus peab olema mõjus. Miinimummäära lähedane trahvimäär on piisav mõjutamaks isikut, tema sotisaaleetilist käitumisväärtust. Menetlusalune isik pani teo toime teadlikult ning pidi arvestama, et teda kontrollitakse. Samuti selgitas kohtuväline menetleja, et isikut ei ole karistatud narkojoobes olemise, vaid narkootilise aine tarvitamise eest. Narkojoove on tõepoolest kaduv nähtus. Narkootilistest ainetest põhjustatud joobes olek on karistatav vaid sel juhul, kui isik näiteks juhib mootorsõidukit. Samas on siiski narkootikumide, sh kanepi tarvitamisel joobe saavutamine eesmärgiks.
21. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid kohtuvälise menetleja otsus tuleb osaliselt tühistada karistuse kandmise viisi osas. 4.
22. Kaebaja etteheited joobe tuvastamise läbiviimisele Menetlusalune isik on kohtule 03.09.
23. a esitatud kaebuse täienduses seisukohal, et kuivõrd KorS § 37 alusel ei olnud õigust politseil tema suhtes joovet kasutada, siis on saadud indikaatorvahendi kasutamise protokoll lubamatu tõend ja kuivõrd otsus põhineb olulisel määral nimetatud tõendil, siis tuleks otsus sel põhjusel tühistada. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Esmalt märgib kohus, et politseil oli KorS § 37 alusel õigus D.K joovet tuvastada. Nimelt sätestab KorS § 37 lg 1 p 1, et politsei võib joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholi piirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamine. KorS § 37 lg 1 p 2 kohaselt võib politsei joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile allutada ka isiku, kellel esinevad ilmsed joobeseisundile viitavad tunnused, kui ta võib olla ohtlik endale või teistele. Seega ei ole KorS §-s 37 sätestatud, et joobeseisundi tuvastamisele võib allutada isiku vaid siis, kui tal esinevad väliselt ilmsed joobeseisundile viitavad tunnused (p 2), vaid piisab joobeseisundile allutamiseks ka politseiametnikul tekkinud kahtlusest, et isik võib olla toime pannud mõne joobeseisundiga seotud süüteo, sh tarvitanud narkootilisi aineid (p 1). Selline kahtlus võib politseinikul tekkida ka enda praktilise töö- ja elukogemuse pinnalt. Käesoleval juhul on kahtluse tekkimise objektiivne alus fikseeritud ka väärteoasja materjalides. Nimelt nähtub indikaatorvahendi kasutamise protokollist, et isikul esinesid suured pupillid (tl 3 pöördel). Silmade pupillide tavapärasest erinev suurus, kas siis väiksemad või suuremad, on üks kõige tavapärasem indikaator ja n-ö kahtluse tekitamise allikas, mis võib viidata sellele, et isik on eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid. Selle kahtluse kontrolliks ongi politsei kasutanud D.K suhtes indikaatorvahendit. Sealjuures on D.K enda allkirjaga kinnitanud peale temale õiguste selgitamist, et ta on nõus indikaatorvahendi kasutamisega (tl 3). Selgitatud õigusteks on olnud muuhulgas ka õigus teada toimingu tegemise põhjust ja eesmärki ning ka õigus keelduda indikaatorvahendiga enda kontrollimisest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 02.05.
24. a kohtuotsuse nr 3-1-1-6-07 punktis 6 väljendanud järgmist seisukohta: On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta. Seega tuginedes eeltoodule leiab kohus, et politseil oli KorS alusel õigus D.K joobe olemasolu tuvastada indikaatorvahendiga (millega isik ka ise nõustus), mistõttu ei ole indikaatorvahendi kasutamise protokoll lubamatu tõend antud väärteoasjas. 5 4-16-5592 Samuti ei ole D.K võrreldes teiste surfilaagri külastajatega diskrimineeritud, kuivõrd tema kontrollimiseks esines seadusest tulenev alus. Nendel põhjustel ei rahulda kohus ka menetlusaluse isiku taotlust kohtuvälise menetleja otsus täielikult tühistada. 4.
25. Koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu NPALS § 15 1 lg 1 alusel karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. 1 Vaidlust ei ole selles, et D.K on täitnud NPALS § 15 lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu (narkootilise aine tarvitamine), sest seda tõendavad nii tema enda väärteo kohta antud ütlused kui ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Nimelt on D.K kiirmenetluse otsuse nr 10220152196823 (tl 2) kohaselt andnud väärteo kohta järgmisi ütlusi: 07.07.2016 kella 14.00 paiku tarvitasin Tallinnas Põhja pst 21-62 rõdul kanepit. Kanepi ostsin nädalavahetusel Tulika tn klubi juurest isikutelt, kes seal tarvitasid. Neid isikuid ma ei teadnud. Kahetsen juhtunut väga. D.K nõustus vabatahtlikult indikaatorvahendi kasutamisega (tl 3). Kasutati DrugControl indikaatorvahendi kiirtesti Urine Cup Secure 1 (indikaatorvahendi kehtivusaeg: kuni juuni
26. a. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 3) nähtub, et 07.07.
27. a kell 17:05 Lääne maakonnas XXXX vallas XXXX külas XXXX Puhkekülas D.K-le tehtud narkotest osutus positiivseks: indikaatorvahend reageeris ainele THC (tetrahüdrokannabinool, mida leidub kanepis). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt esinesid D.K narkootilise aine tarvitamise tunnused ning tema silma pupillid olid suured. NPALS § 31 lg 1 alusel välja antud sotsiaalministri 15.08.
28. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ Lisa 1 kohaselt kuuluvad kanep (mis sisaldab üle 0,2% THC-d ehk tetrahüdrokannabinooli) ning THC ehk tetrahüdrokannabinool narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on aga narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Käesoleval juhul ei nähtu väärteoasja materjalidest mitte ühtki erandit, mille puhul oleks antud juhul olnud D.K lubatud kanepi käitlemine (sh omandamine, valdamine ja tarvitamine). Eelnimetatud põhjustel leiab kohus, et D.K on pannud toime NPALS 15 sätestatud väärteo ehk tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. 1 lg 1 Karistusseadustiku (edaspidi:

) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning

§ 18lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et D.K pani väärteo toime kavatsetult

§ 16

lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Nimelt ostis D.K enda ütluste kohaselt (tl 2) kanepit talle võõrastelt isikutelt Tulika klubi juures ning 07.07.

1. a kella 14:00 paiku tarvitas D.K kanepit aadressil Põhja pst 21–62 asuval rõdul. Sellest järeldub, et D.K seadis endale eesmärgiks keelatud narkootilist ainet kanepit esmalt osta ja seejärel ka tarvitada. Seega 1 leiab kohus, et D.K pani NPALS § 15 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult. Seega on D.K täitnud NPALS §15 subjektiivse koosseisu. 6 1 lg-s 1 sätestatud väärteo nii objektiivse kui ka 4-16-5592 Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid tema teos ei esine. Samuti on D.K süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka praegu süüdiv ja vähemalt 14aastane (sünniaeg XXX - tl 1, 3; kohtu tl 20). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et D.K on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav NPALS § 151 lg 1 järgi. 4.
2. Karistus Karistuse määr NPALS § 151 lg 1 alusel narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Arvestades, et D.K on karistusregistri väljavõtte kohaselt kriminaal- ja väärteokorras karistamata (kohtu tl 20), leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergeimat karistusliiki, s.o rahatrahvi, millest on lähtunud ka kohtuväline menetleja. Kuivõrd NPALS § 15 1 lg-s 1 sätestatud sanktsioon ei sätesta rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see

§ 47

lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut.

§ 47lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot.

Seega peab D.K-le mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3 – 300 trahviühikut (ehk 12 kuni 1200 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks ca 150 trahviühikut (ca 600 eurot).

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 1 D.K süü suurust mõjutavad esmalt teo toimepanemise asjaolud. NPALS §15 lg 1 alusel karistatakse isikut narkootilise aine tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta. D.K tarvitas kanepit aadressil Põhja pst 21–62 asuval rõdul ilmselgelt ilma arsti ettekirjutuseta. Samas aga ei olnud tegu pandud toime avalikult, s.t väärteomenetluses ei ole tuvastatud, et isik oleks sellega otseselt häirinud teisi ühiskonnaliikmeid. Lisaks tunnistas D.K ausalt oma väärtegu (tl 2). Seega leiab kohus, et kõik eelmainitu viitab isiku väiksele süü suurusele. Samas aga mõjutab D.K süü suurust väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Väärtegu saab toime panna tahtlikult või ettevaatamatusest. D.K pani aga antud väärteo toime kavatsetult, eesmärgipäraselt ostes ja tarvitades keelatud narkootilist ainet. Antud asjaolu suurendab isiku süüd. Seega kokkuvõtlikult tuleb D.K süüd lugeda mõnevõrra alla keskmise jäävaks. Ühtlasi leiab kohus, et D.K puhul esineb karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus

§ 57

lg 1 p 3 alt 2 mõttes, mida isik on avaldanud kohtuvälises menetluses ütlusi andes (tl 2). Kohus ei nõustu menetlusaluse isikuga, et tema puhul esineb ka teine karistust kergendav asjaolu ehk

§ 57

lg 1 p-s 3 nimetatud süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine või süü ülestunnistamisele ilmumine. Esmalt nähtub väärteoasja materjalidest, et D.K tunnistas teo toimepanemist alles peale seda, kui politsei oli tema suhtes viinud juba läbi indikaatorvahendi kasutamise kontrolli, mis näitas narkootikumide tarvitamise tunnuseid. Süü ülestunnistamisele ilmumisest kui karistust kergendavast asjaolust saab rääkida olukorras, kus isik läheb vabatahtlikult pärast teo toimepanemist ametiasutusse ning tunnistab oma süüteo üles. Sealjuures on veel oluline, et enne isiku poolt süü ülestunnistamist ametiasutus (nt politsei) ja avalikkus kas üldse ei teagi, et süütegu on toime pandud või ei ole teada, et konkreetne isik nimetatud süüteo toime pani. Seega süü ülestunnistamisele ilmumine oleks esinenud juhul, kui D.K oleks vahetult peale 07.07.2016. a kella 14 ajal Tallinnas kanepi tarvitamist läinud politseisse ja enda poolt tehtu üles tunnistanud ilma, et varasemalt 7 4-16-5592 oleks võimuesindajatele olnud teada või kahtlus, et isik on tarvitanud narkootilist ainet. Käesoleval juhul ei esine kohtu hinnangul ka süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Menetlusaluse isiku seisukoha kohaselt tuleb aktiivseks kaasaaitamiseks lugeda seda, et ta avaldas politseile tegeliku kanepi tarvitamise aja ja koha (kohtu tl 3). Kuivõrd NPALS § 151 lg 1 alusel saab isikut karistada mh narkootilise aine tarvitamise eest, siis on väärteo toimepanemise tuvastamiseks vajalik tõendada vaid narkootilise aine tarvitamine. Ehk narkootilise aine tarvitamise aeg ja koht ei ole antud väärteo toimepanemise seisukohalt oluline. Oluline on vaid tarvitamise fakt kui selline. Sealjuures kui D.K oleks tarvitanud narkootilist ainet väga kaua aega tagasi, siis ei oleks ka tema politsei poolt kontrollimisel indikaatorvahend sellele väga ammusele tarvitamisele reageerinud. Seega ajaline faktor mõjutab vaid seda, kas organismis leidub veel tarvitamise jääkprodukte ning kas isik varasema narkootikumide tarvitamise tõttu kontrollimisel võib ka n-ö vahele jääda ja karistuse saada või mitte. Ka narkojoobes olek ei ole vajalik NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise puhul tuvastada. Narkojoobes olek suurendab aga isiku süü suurust ja seeläbi mõistetava karistuse määra. Ehk kui D.K oleks politsei kontrollimise ajal surfilaagris olnud veel narkojoobes, siis oleks ka politsei poolt mõistetav rahatrahv olnud oluliselt suurem, sest narkojoobes isik on enda ettearvamatu käitumise tõttu nii endale kui teistele ohtlikum võrreldes isikuga, kelle joove on möödunud ja alles on vaid jääknähud organismis. Samuti selgitab kohus, et narkootikumide tarvitamine on väärtegu, mis on karistatav nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest toime panduna. Seega isegi kui kanepi toimeaine THC oleks D.K organismi sattunud mittetahtlikul viisil, siis oleks samuti tulnud isikut karistada NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Sellisel juhul oleks antud juhtumiga täpselt samade muude asjaolude esinemisel aga tahtluse puudumise ja ettevaatamatuse tõttu narkootikumide tarvitamine toonud kaasa väiksema trahvimäära. Lisaks märgib kohus siinkohal, et kui menetlusalune isik oleks ise juhtinud mootorsõidukit, millega ta surfilaagrisse kohale tuli ning olnud juhtimise ajal veel ka narkojoobes Tallinnas tarvitatud kanepist, oleks tegemist juba kuriteo toimepanemisega karistusseadustiku § 424 järgi ning selle teo eest oleks võimalik isikut karistada kuni 3-aastase vangistusega. Ka suures koguses ehk vähemalt 10-ks doosiks (mis kanepi puhul on kohtupraktika kohaselt 7,5g) piisava narkootilise aine koguse omandamine ja ka hoidmine on karistatav juba kuriteona karistusseadustiku § 184 lg 1 alusel ning sellise teo toimepanemise eest ootab toimepanijat 110 aastat vangistust. Kohus on seisukohal, et D.K poolt toimepandud väärteo puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes.

Eeltoodust nähtuvalt on D.K süü alla keskmise ning teda tuleks karistada rahatrahviga, mis jääb sanktsiooni keskmise ja alammäära vahele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik D.K mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd D.K puuduvad samalaadsete väärtegude eest kehtivad karistused (kohtu tl 20), siis on kohtu hinnangul tema mõjutamiseks piisav ka rahatrahv, mis on väiksem võrreldes tema süü suurusele vastavast karistuse määrast. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Siinkohal märgib kohus, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Antud väärteo puhul ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. 8 4-16-5592 Kuigi kohus on eelnevalt leidnud, et isiku süü suurusele vastav karistus peaks jääma sanktsiooni keskmise ja alammäära vahele ning eripreventsioonist tulenevalt on võimalik seda veelgi vähendada, ei saa vaid varasema karistamatuse tõttu isikule mõistetavat karistust vähendada niivõrd olulisel määral, et see oleks sisuliselt alammääras nagu taotleb menetlusealune isik. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi määr, s.t 50 trahviühikut ehk 200 eurot, mis on kõigest 1/6 sanktsioonist ja jääb keskmise (150 trahviühikut) ja alammäära (3 trahviühikut) vahele, olles pigem alammäära lähedane, vastab D.K süü suurusele ning eri- ja üldpreventiivsetele eesmärkidele, mistõttu jätab kohus rahuldamata D.K kaebuse kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi määra vähendamiseks. Rahatrahvi tasumine ositi Kohtule esitatud kaebuses on D.K märkinud, et 200 euro suurune rahatrahv oleks talle majanduslikult liiga koormav ning raskendaks oluliselt tema igapäevast toimetulekut (kohtu tl 3). Kuivõrd kohus jätab kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi suuruse (50 trahviühikut ehk 200 eurot) muutmata ning isiku enda sõnul oleks talle 200 eurot suuruse trahvi tasumine ühekorraga üle jõu käiv, siis peab kohus

§ 66

lg 2 alusel võimalikuks rahatrahvi tasumise võimaldamist ositi pikema aja jooksul.

§ 66

lg 3 kohaselt võib ositi tasutava rahatrahvi täitmise tähtaeg olla kuni üks aasta. Arvestades, et kaebuse kohaselt ei oleks D.K probleeme tasuda ühekorraga 20 euro suurust rahatrahvi (kohtu tl 4), siis leiab kohus, et D.K tuleb 200 euro suurune rahatrahv tasuda võrdsetes osades 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega igakuiselt tuleb tasuda 20 (kakskümmend) eurot. Siinkohal märgib kohus, et rahatrahvi võib tasuda ka kiiremini ja igakuiselt suuremates osamaksetes kui kohtu määratud 20 eurot. Nimelt kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiivandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiivandmetesse. Eeltoodud põhjustel jätab kohus rahuldamata D.K kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 07.07.2016. a kiirmenetluseotsuse nr 10220152196823 peale väärteoasjas nr 2570,16,000795. Kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 07.07.2016. a kiirmenetluse otsuse nr 10220152196823 väärteoasjas nr 2570,16,000795 osaliselt, s.t karistuse kandmise viisi osas ning määrab, et 200 euro suurune rahatrahv tuleb tasuda 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 20 eurot. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 9