4-16-4952 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. novembril 2016.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi Väärteoasi nr 4-16-

§ 69

lg 1 sätteid kohaldades asendada D.M-ile mõistetud arest üldkasuliku tööga 5 (viie) tunni ulatuses (arvestusega, et ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd).

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel määrata D.M üldkasuliku töö tegemise ajaks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri järelevalve alla.

§ 69

lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus politseiasutuse taotluse alusel pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Määratud kaitsjale makstud tasu summas 600 (kuussada) eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista D.M-ilt või viimase rahaliste vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt XXXXlt riigituludesse menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu summas 52 (viiskümmend kaks) eurot ja 20 (kakskümmend) senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud summas 52 (viiskümmend kaks) eurot ja 20 (kakskümmend) senti tuleb tasuda 2 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded 1 täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetluse käik ja kohtu seisukoht

1. D.M-ile koostati 01.06.
2. a väärteoprotokoll AB 1436352 selle kohta, et ta 31.05.2016 kell 22:27 juhtis Randvere tee ja Veehoidla tee ristmiku juures, Viimsi vallas, Harjumaal L1E kategooria mootorsõidukit Piaggio C29 (reg.nr XXXX), kuigi tal puudus vastav juhtimisõigus ja ta oli varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus ta LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg 2 koosseisule vastavad väärteo.
3. Kohtuväline menetleja esitas väärteoasja materjalid arutamiseks maakohtule, leides, et kohtuliku arutamise vajalikkus on põhjendatud asjaoludega, et D.M on alaealine, ei oma püsivat kindlat sissetulekut ning menetlusalust isikut tuleb karistada arestiga, mille saab asendada ÜKT tundidega.
4. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 23.09.2016.a toimunud kohtuistungil menetlusalune isik D.M kinnitas, et kohtuistungil ta oma ütluste protokollimist ei soovi ja oma süüd ei tunnista. Menetlusalune isik selgitas kohtule, et tema elukoht on Soomes ema juures, käib vahel ka isal Eestis külas. Isa ütles talle, et temal, kui isikul, kelle alaline elukoht on välisriigis, ei pea Eestis mopeedi juhtimiseks luba olema. Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja XXXX selgitas kohtule, et tütar elab alaliselt ema juures Soomes. 23.09.2016 toimunud kohtuistungil menetlusaluse isiku kaitsja juhtis tähelepanu, et LS § 264 lg 11 kohaselt mopeedi ja mopeediga võrdsustatud sõiduki juhtimiseks ei nõuta juhiluba isikult, kelle alaline elukoht ei ole Eestis. Kaitsja leidis, et menetlusalune isik elab emaga Soomes ning käib isa juures Eestis nii palju kui on vajalik, mistõttu tema elukohaks tuleb lugeda Soome Vabariiki. Kaitsja soovis kohtule tõendina D.M ema elukoha kohta esitada üürilepingu koopia, mis aga oli soomekeelne ja ilma tõlketa ning kohus ei võtnud nimetatud tõendit vastu juhindudes KrMS §-st 10 lg
5. Kaitsja hinnangul puudub väärteokoosseis ning menetlus tuleb lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 järgi. Samuti leidis kaitsja, et kui isegi kohus leiab, et D.M alaline elukoht on Eestis, siis puudub väärteokoosseisu subjektiivne külg, kuivõrd menetlusalusel isikul puudus tahtlus seadust rikkuda, sest menetlusaluse isiku isa oli talle öelnud, et temal kui välismaal elaval isikul ei pea lube olema. Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu taotles D.M karistamist talle süüksarvatava väärteo eest arestiga, mis tuleks asendada üldkasuliku tööga.
6. Kohus leiab, et mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta on tõendatud. D.M suhtes on
7. mail
8. a tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millega keelati mootorsõiduki juhtimine kuni juhtimisõiguse saamiseni (tl 8). Toimikus oleva juhtimisõiguse päringu väljatrüki (tl 7) kohaselt D.M juhtimisõiguse andmed puuduvad. Väärteoprotokolli kohaselt tõendavad liiklusrikkumist muuhulgas tunnistaja ütlused, mille kohaselt mootorsõiduki Piaggio C29 (reg.nr XXXX) kinnipidamisel 31.05.2016 kell 22:27 2 juhtis nimetatud sõidukit D.M, kelle puudus vastav juhtimisõigus (tl 5). Isikuandmete õigsust, protokolli ärakirja ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kättesaamist on D.M kinnitanud allkirjaga (tl 3, 4). D.M kinnipidamise kohta on olemas videosalvestus (CD toimiku tagakaanel). Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et D.M alaline elukoht on Soome Vabariigis, mistõttu LS § 264 lg 11 kohaselt ei pea temal mopeedi või mopeediga võrdsustatud sõiduki juhtimiseks juhiluba olema. LS § 100 lg 2 viimase lause kohaselt liiklusseaduse tähenduses tõendavad alalist elukohta rahvastikuregistri andmed. Rahvastikuregistri andmetel on D.M elukoht Eestis, Harju maakonnas, Viimsi vallas, Randvere külas, Tülli tee 14, millisel aadressil elab ka menetlusaluse isiku isa. Seega D.M suhtes ei saa kohaldada LS § 264 lg 11 sätestatud, kuivõrd menetlusaluse isiku elukoht liiklusseaduse tähenduses on Eestis. Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on väärtegu õigesti kvalifitseeritud. Seega kohtu hinnangul on selliselt käitudes D.M toime pannud LS §is 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Karistusseadustik (edaspidi

) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

§ 18lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus.

Kohus leiab, et LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo pani menetlusalune isik toime kergemeelsusest, kuivõrd olles hiljuti sama teo eest karistatud oleks ta kohusetundliku suhtumise korral pidanud suhtuma kriitiliselt oma isa väidetesse ning teadma, et sama rikkumise toimepanemisel võib järgneda sellele taaskord karistus.

1. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on D.M varasemalt samalaadse teo toimepanemise eest karistatud. Seega ei ole D.M hoolimata varasemast karistusest oma käitumisviisi muutnud. Samas tuleb arvestada, et D.M on alaealine, vanemate ülalpidamisel ning tal puudub iseseisev sissetulek. Arvestades, et D.M õigusrikkumiste toimepanemine hoolimata varasemast kergemaliigilise karistuse kohaldamisest jätkus ning menetlusalusel isikul puudub kindel sissetulek, leiab kohus, et mentlusalust isikut tuleb karistada arestiga. Käesoleval juhul karistust kergendavad asjaolud ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et alaealise karistamise eesmärgiks on esmajoones kasvatamine, aga mitte karistamine ise. Nii on Riigikohus mitmel korral rõhutanud (RKKKo 3-1-1-43-06 p 13.1; 3-1-1-77-11 p 10.1), et alaealise karistamisel on enam tähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Alaealiste poolt toimepandud süütegude korral on esmatähtsad just karistuse eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest oluliselt väiksem ning talle võib mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuna D.M ei ole varem aresti kandnud, on andnud nõusoleku teha üldkasulikku tööd, siis võib kohtu hinnangul temale mõistetava aresti asendada üldkasuliku tööga.
2. Menetluskuludeks käesolevas väärteoasjas on määratud kaitsjale makstav tasu 652,20 eurot. Juhindudes KrMS §-st 180 lg 3 leiab kohus, et kuivõrd menetlusalusel isikul puudub sissetulek ning ta on alaealine, siis on põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Kohus mõistab menetlusaluselt isikult ja tema esindajalt välja kaitsjatasu 52,20 eurot, ülejäänud osas jätab kohus menetluskulud riigi kanda, ning määrab, et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kahe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 3 4