4-16-7496 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoobril 2016. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-16-7496 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kaebuse sisu R.E kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 23.09.2016. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2317,16,008488 KarS § 218 lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) (isikukood: XXX) R.E Kodakondsus: Eesti Vabariigi Aadress: XXXX E-post: XXXX Töökoht: Mittetulundusühing XXXX Karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 2 ja kehtivaid väärteokaristusi 2 Kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar Advokaadibüroo CLARUS Aadress: Parda 12 Tallinna Harjumaa 10151 E-post: info@clarusab.ee Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistus Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harjumaa 11316 E-post: pohja@politsei.ee Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 118 lg 2 p-st 1 kohtunik määras: 1. Jätta rahuldamata R.E ennistamiseks. kaitsja esitatud taotlus kaebetähtaja 2. Jätta R.E kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 23.09.2016. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2317,16,008488 läbi 4-16-7496 vaatamata seoses kaebetähtaja möödalaskmisega. 3. Tagastada esitatud kaebus menetlusalusele isikule R.E-le ja tema kaitsjale vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar’ele. Edasikaebamise kord V™S § 192 lg 1 ja § 193 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD, KOHTULE ESITATUD KAEBUS JA ENNISTAMISTAOTLUS 23.09.2016. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Signe Nõmme väärteoasjas nr 2317,16,008488 üldmenetluse otsuse, millega karistas R.E karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 50 trahviühiku ehk 200 euro suuruse rahatrahviga (KVM tl 12-13). Väärteootsuse kohaselt karistati R.E selle eest, et ta 26.08.2016. a kell 09:52 Klooga maanteel Vääna-Jõesuu külas Harku vallas Harjumaal lõhkus tahtlikult mingi terava esemega Jelena Rešetnikova’le kuuluva mootorsõiduki Honda Accord reg nr-ga XXXX esimese parema ning tagumise vasaku autorehvi, tekitades teoga varalist kahju 200 eurot (KVM tl 12). 14.10.2016. a saabus Harju Maakohtule menetlusaluse isiku R.E kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar’e poolt esitatud kaebus koos kaebetähtaja ennistamise taotlusega Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 23.09.2016. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2317,16,008488 (kohtu tl 1-5). Kaebuses taotletakse Politsei- ja Piirivalveameti 23.09.2016. a otsuse tühistamist ja väärteoasjas nr 2317,16,008488 väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (edaspidi: V™S) § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega. Kaebaja on seisukohal, et väärteootsuse tegemisel on tuginenud kohtuväline menetleja sisuliselt üksnes tunnistaja Jelena Rešetnikova ütlustele, kes ei ole aga objektiivne tõendiallikas ning uuritud ei ole võimalust, et tunnistaja andis valeütlusi. Kohtuväline menetleja ei ole sisuliselt põhjendanud, miks peab usaldusväärsemaks tunnistaja ütlusi võrreldes menetlusaluse isiku ütlustega. Kaebetähtaja ennistamise taotlust põhjendas kaebaja järgmiselt. Kaitsjal ei olnud võimalik esitada kaebust kaebetähtaja jooksul, sest kaitsjale ei olnud esitatud väärteotoimikut aja jooksul, mis sellega arvestaks. Kaitsja esitas Politsei- ja Piirivalveametile juba 03.10.2016. a ehk kaheksa päeva enne kaebetähtaja lõppu, kuid vastus sellele koos toimikuga laekus alles kaebuse esitamise viimasel päeval. Kui väärteotoimikuga tutvumiseks, menetlusaluse isikuga nõupidamiseks, tõendite kogumiseks ning kaebuse koostamiseks jääb kaitsjale vaid üks päev, siis on tegemist ilmselgelt ebamõistliku ajaga kaebuse koostamiseks. Kui kohtuväline menetleja oleks kaitsjale teinud toimiku kättesaadavaks mõistliku aja, nt 3-4 päeva jooksul, oleks kaitsja saanud kaebuse koostada ja esitada tähtaegselt. Kuivõrd väärteotoimikut ei olnud kohtuväline menetleja kaitsjale mõistliku aja jooksul saatnud, siis oli kaebuse tähtaegne esitamine objektiivselt võimatu, mistõttu oli kaebaja seisukohal, et esineb mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. 2 4-16-7496 KOHTU SEISUKOHT Väärteomenetluse seadustiku § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Arvestades, et käesolevas väärteoasjas on koostatud kohtuvälise menetleja poolt otsus üldmenetluses, mitte kiirmenetluses, siis tuleb juhinduda kaebetähtaja puhul V™S § 114 lg-st 4, mille kohase tuleb kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et (rõhutused lisatud maakohtu poolt) „Väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule allkirja vastu kätteandmise või sellest keeldumise kohta protokollile vastava märke tegemisega loetakse väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks. V™S § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel.“ (RKKKo nr 3-1-1-84-13, p 8.1; RKKKo nr 3-1-1-99-10, p 16). R.E suhtes 26.08.2016. a koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 23.09.2016. a (KVM tl 9). Väärteoprotokolli on R.E saanud allkirja vastu kätte selle tegemise päeval ehk 26.08.2016. a (KVM tl 9). Kuivõrd eeltoodud Riigikohtu seisukoha kohaselt on kaebetähtaja arvutamise juures oluline vaid see, millal väärteoprotokolli kohaselt oli kohtuvälise menetleja lahend (sh otsus) kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, oli käesoleval juhul V™S § 114 lg 4 kohane 15-päevase kaebetähtaja viimane päev kohtuvälise menetleja otsuse peale 10.10.2016. a, sest 15. päev (08.10.2016.
- a)langes laupäevasele päevale, mistõttu loetakse V™S § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 171 lg 3 kohaselt, et tähtaja viimane päev on puhkepäevale järgnev esimene tööpäev. R.E kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar esitas kaebuse Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale aga alles 14.10.2016. a (vt kohtu tl 1). Seega on käesoleval juhul kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale esitatud 4 päeva peale selleks ettenähtud tähtaja möödumist. V™S § 118 lg 2 p 1 alusel tuleks peale seaduses ettenähtud tähtaega esitatud kaebus jätta läbi vaatamata, kui ennistamistaotlust ei ole esitatud või kui kohus jätab ennistamistaotluse rahuldamata. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kaebuses muuhulgas ka kaebetähtaja ennistamise taotluse, mida kohus järgnevalt analüüsibki. Kuivõrd väärteomenetluses ei ole eriregulatsiooni kaebetähtaja ennistamiseks sätestatud, siis tuleb V™S § 2 kohaselt kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) sätteid. KrMS § 172 lg 2 sätestab, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: 1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Lõige 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas kaebaja esiletoodud argumendid kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuvad KrMS § 172 lg 2 mõttes ning kui esines mõjuv põhjus, siis, kas ennistamistaotlus on esitatud 14 päeva jooksul alates päevast, mil takistus ära langes. Antud juhul ei ole kaebaja ennistamistaotluses välja toonud äraolekut, mis oleks takistanud kaebust õigeaegselt esitada, mistõttu peab kohus hindama, kas kaebaja poolt esile toodud argumendid kaebetähtaja ennistamiseks on kohtu hinnangul mõjuvad. 3 4-16-7496 Kohtule esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluses on kaitsja kaebuse hilinenud esitamist põhjendatud asjaoluga, et kaitsjal ei olnud piisavalt aega kaebuse koostamiseks, sest kohtuväline menetleja edastas kaitsjale väärteotoimiku alles kaebetähtaja viimasel päeval, mistõttu ei saanud kaitsja ühe päeva jooksul väärteotoimikuga tutvuda, menetlusaluse isikuga nõu pidada, tõendeid koguda ja kaebust koostada. Esmalt märgib kohus, et kaebaja esiletoodud põhjendused kaebetähtaja möödalaskmiseks on tõendamata ning paljasõnalised. Seega ainuüksi sel põhjusel leiab kohus, et kaebetähtaeg tuleb jätta ennistamata, kuivõrd kaebuse möödalaskmise mõjuva põhjuse esinemist ei ole kaebaja tõendanud. Sellest hoolimata selgitab kohus järgnevalt, et isegi kui kaebaja poolt oleks tõendatud, et kaitsja esitas Politsei- ja Piirivalveametile 03.10.2016. a väärteotoimiku nõude ning kaitsjale saadeti kohtuvälise menetleja poolt väärteotoimik alles kaebetähtaja viimasel päev, ei esine siiski kohtu hinnangul käesoleval juhul mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Arvestades kaebuse mahtu ja sisu, oleks jõudnud kaebuse koostada ka toimiku saamise päeval. Väärteokaebuse esitamisel uurib kohus väärtegu algusest peale (ab ovo) ja ei ole seotud kaebuse põhjendustega ega alati isegi taotluse ulatusega. Seega ei ole kaebuse esitamise vältimatuks eelduseks väärteotoimikuga tutvumine. Samuti leiab kohus, et kuivõrd kohtuvälise menetleja lahend oli kättesaadav juba alates 23.09.2016. a, siis ei ole ei menetlusalune isik ega tema kaitsja toonud esile mitte ühtegi mõjuvat põhjust, miks ei saanud kas menetlusalune isik või tema kaitsja juba enne 03.10.2016. a esitada kohtuvälisele menetleja väärteotoimiku nõuet. Ehk kohtuvälise menetleja lahendi kättesaadavaks tegemisest oli möödunud juba 10 päeva (15-päevasest kaebetähtajast), enne kui kaitsja ja menetlusalune isik hakkasid üldse antud väärteoasjas kaebuse esitamiseks mingeid samme astuma. Sealjuures oli võimalik nii menetlusalusel isikul kui tema kaitsjal minna kohtuvälise menetleja enda juurde (ja seda ka juba enne 03.10.2016.
- a)ning tutvuda väärteotoimikuga kohtuvälise menetleja juures kohapeal selle asemel, et jääda ootama seda, millal kohtuväline menetleja saadab kaitsjale toimikust koopia. Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja väärteotoimikuga tutvumise õigus kohtuvälise menetleja juures on ära toodud ka R.E suhtes juba 26.08.2016. a koostatud ja samal päeval isikule ka kätte antud väärteoprotokollis (vt KVM tl 9 pöördel). V™S § 114 lg-s 5 on samuti sõnaselgelt välja toodud, et: Kaebuse esitamise tähtaja jooksul asub väärteotoimik kohtuvälise menetleja juures ja seda ei väljastata. Menetlusosalised võivad väärteotoimikuga tutvuda ja teha sellest väljakirjutusi või taotleda tasu eest koopiate tegemist toimiku materjalidest. Seega ei esinenud kohtu hinnangul mittemingisuguseid takistusi väärteotoimikuga tutvumiseks ei menetlusaluseks isikul ega tema kaitsjal kogu kaebetähtaja jooksul, s.t vahemikul 23.09.2016. a – 10.10.2016. a. Käesoleval juhul on alust arvata, et nii menetlusalune isik kui tema kaitsja on lähtunud enda mugavusest ning eelistanud, et kohtuväline menetleja saadaks kaitsjale väärteotoimikust (digitaalse) koopia, selle asemel, et menetlusalune isik või tema kaitsja peaksid ise füüsiliselt minema kohtuvälise menetleja juures asuva väärteotoimikuga tutvuma. Kaitsjal oli võimalik menetlusaluse isikuga nõu pidada kogu kaebetähtaja jooksul. Sealjuures on ka menetlusaluse isiku positsioon antud väärteoetteheite osas olnud algusest peale üheselt selge – isik ei tunnista teo toimepanemist (vt KVM tl 9, 2-2 pöördel). Samuti on menetlusalusele isikule teada ka kõik varasemad sündmused, mis neil on tunnistajaga olnud, mis tema hinnangul muudavad tunnistaja ütlused ebausaldusväärseteks. Seega ei saanud kohtu hinnangul käesoleval juhul olla kaebuse esitamise takistus see, et kaitsjal ei olnud võimalik menetlusaluse isikuga nõu pidada, sest antud võimalus on kaitsjal olnud kogu kaebetähtaja jooksul. Seetõttu oleks saanud kaitsja juba enne kaebuse koostamist ja väärteotoimikuga tutvumist välja selgitada menetlusaluse isiku positsiooni ja argumendid antud väärteoasjas. Sealjuures arvestades ka asjaolu, et väärteomenetluses ei ole kaitsja osalemine enne kohtumenetlust üldse kohustuslik ning kohtumenetluses on kaitsja osavõtt kohustuslik vaid 14-18-aastaste ja psüühikahäirega isikute puhul, siis on seadusandja 4 4-16-7496 eeldanud, et menetlusalune isik on võimeline väärteomenetluses iseseisvalt oma õigusi kaitsma. Seega ei ole väärteokaebuse esitamisel maakohtule kaitsja olemasolu tingimata vajalik. Kohus on seisukohal, et täisealine täieliku süüvõimega isik on suuteline väärteoasjas koostama kaebuse maakohtule ka iseseisvalt ehk märkima põhjused ja taotluse, miks ta soovib Politsei- ja Piirivalveameti otsuse täielikku tühistamist. Väide, et kaitsjal ei olnud võimalik kaebetähtaja jooksul koguda tõendeid, mistõttu esitas ta kaebuse peale kaebetähtaega, on arvestades kohtule esitatud kaebust kohtu hinnangul kohatu. Nimelt ei ole kaebusega koos kohtule esitatud mitte ühtegi kaitsja poolt kogutud tõendit, vaid kaebuse põhistustes on koguni märge, et Kaitsja esitab kõnealused kriminaalmenetluse lõpetamise määrused väärteoasja menetlemise käigus (kohtu tl 2 pöördel). Seega kui kaebusega koos ei olnudki kaitsjal kavatsust esitada täiendavaid tõendeid, siis ei ole ka võimalik, et täiendavate tõendite kogumine iseenesest oleks kuidagiviisi takistanud kohtule kaebuse tähtaegset esitamist. Siinkohal märgib kohus, et maakohtule 4 päeva peale seaduses sätestatud tähtaega esitatud kaebusele ei ole kaitsja poolt lisatud isegi mitte seadusest tulenevalt kohustuslikus korras kohtuvälise menetleja otsuse koopiat (vt V™S § 115 lg 5 p 1). Kohus on seisukohal, et eeltoodud põhjustel tuleb jätta R.E kaitsja esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, kuivõrd kaebaja ei ole esitanud mõjuvat põhjust kaebetähtaja möödalaskmiseks. Seetõttu tuleb jätta läbi vaatamata ka R.E kaitsja poolt Harju Maakohtule esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 23.09.2016. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2317,16,008488. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 5