lg 1, 2 ja § 69 lg 1 alusel asendada K.T-le Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.06.2014. a otsusega väärteoasjas nr 2490,14,001327 määratud tasumata rahatrahv 130 eurot, s.o 32 trahviühikut, millele vastab 3 (kolm) päeva aresti, 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) nädal alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemine toimub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri kaudu. Üldkasuliku töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb K.T viivitamatult käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates võtta ühendust Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemspetsialist Anžela Murumägiga (tel: 730 8786, 5770 5922 Tartumaa, Tartu, Riia 132-A216 anzela.murumagi@politsei.ee). Kohtumäärus tuleb saata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, kohtutäitur Rita Lohule ja K.T-le. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalikult määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 12.06.2014. a otsusega määras Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuur väärteoasjas nr 2490,14,001327 K.T-le LS § 259 lg 2 p 1 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot (tl 3-4). Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta on jõustunud 30.06.2014. a. 10.11.2016. a edastati kohtule Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus K.T-le asenduskaristuse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud süüdlane rahatrahvi vabatahtlikult ning tema suhtes alustati täitemenetlus t. 13.10.2016. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest, rahatrahvi jääk 130 eurot (tl 5). Sellest ja juhindudes
§-st 72 ja TMS § 201 palub kohtuväline menetleja kohtul otsustada tasumata rahatrahvi summas 130 eurot asendamine arestiga (tl 2). Kohus pidas asjas kohtuistungi 22.11.2016. a. K.T selgitas kohtuistungil, et rahatrahv on tasumata, kuna tal puuduvad piisavad rahalised vahendid. K.T ei tööta, ta on 80% töövõimetuspensionär. Kuni ema surmani ta tasus rahatrahvi, siis tekkisid väljaminekud seoses matustega ja muude kohustustega (maa erastamine, tervislik seisund jne). K.T on valmis tegema üldkasulikku tööd. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et K.T-le karistuseks mõistetud, kuid tasumata rahatrahv tuleb asendada arestiga ja asenduskaristusena kohaldatav arest omakorda asendada üldkasuliku tööga.
lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras.
Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. K.T-le määrati Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.06.2014. a otsusega rahatrahv kogusummas 200 eurot. Rahatrahvist 130 eurot on K.T senini tasumata. K.T selgitustest lähtuvalt ei ole ta rahaliste vahendite puudumise tõttu rahatrahvi suutnud tasuda ja käesoleval ajal puuduvad tal samuti piisavad vahendid selleks, et rahatrahvi tasuda. Arvestades K.T võimalikke elatumisvahendeid ja kohustusi, on ilmne, et käesoleval ajal puuduvad igasugused väljavaated rahatrahvi tasumiseks. Lisaks nähtub kohtule esitatud materjalidest, et K.T puudub vara, millele sissenõuet pöörata (tl 5). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K.T ei ole võimeline talle karistuseks määratud rahatrahvi nõuetekohaselt tasuma ja see tuleb asendada teiseliigilise karistusega, s.o arestiga. K.T on kohtuistungil avaldanud, et ta on nõus rahatrahvi asendamisel tegema üldkasulikku tööd ja tema tervislik seisund võimaldab üldkasulikku tööd teha. Kuna Einar 2 K.T on kohtuistungil andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, siis tulenevalt
§st 69 on võimalik arest asendada üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et kuna vabaduse võtmise alternatiiviks on üldkasuliku töö tegemine, tuleb inimesele anda võimalus kanda karistus lõplikult ära vabaduses, s.o tehes üldkasulikku tööd. K.T-le määrati karistuseks rahatrahv kokku 50 trahviühikut, s.o 200 eurot, millest tasumata on 130 eurot, s.o 32 trahviühikut.
Nimetatud arestipäevad tuleb
Kohus määrab
lg 3 alusel töö tegemise tähtajaks 1 nädal käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Siinjuures võtab kohus arvesse K.T-le määratud üldkasuliku töö tundide arvu, aga ka asjaolu, et K.T ei tööta. Kohus selgitab, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel asendatakse see arestiga. Üldkasuliku töö tegemine toimub süüdlase elukohajärgselt Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri kaudu ning töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb K.T viivitamatult pärast kohtumääruse jõustumist võtta ühendust Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemspetsialisti Anžela Murumägiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.