Obsah (5)

§ 2§ 32§ 33§ 56§ 66

4-16-6401 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.oktoober 2016. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-6401 Kohtunik Piia Jaaksoo

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas M.J on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. M.J on tunnistanud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis / VTT tl 2/, et ületas kiirust ilusa ilma, looduse ja hea muusika tõttu ning seepärast sõitis kiiremini. M.J sõitis Kärdlast Käina suunal. M.J tunnistab oma eksimust ja kahetseb tegu. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli /VTT 3/ kohaselt teostati kiiruse mõõtmist kiirusmõõturiga Stalker II MDR nr AS

1. Kiirust mõõdeti 25.08.2016 Pühalepa vallas, Kärdla-Käina mnt
2. k m sõiduauto Subaru Outback reg.nr * suhtes. Sõiduki kiirus oli mõõtmistulemuse kohaselt 115 km/h +/2 4-16-6401 4 km/h, lõpliku mõõtmistulemus oli 111 km/h. M.J-ile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et M.J on toime pannud teo, mis talle kiirmenetluse otsuses süüks arvatakse, ta ületas lubatud sõidukiirust 21 km/h. M.J rikkus oma tegevusega LS § 15 lg 1 p 1, mis sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Kohus leiab, et M.J poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21-40 kilomeetrit tunnis. Seega on kohtuväline menetleja väärteo õigesti kvalifitseerinud. Kohus leiab, et M.J pani talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega. Kohapeal tunnistas M.J, et sõitis kiiresti, sest oli ilus ilm ja hajameelsusest ilusa looduse ning hea muusika tõttu läks sõidukiirus lubatust suuremaks. Kaebuses M.J selgitas /tl 8/, et kiiruse ületamise põhjuseks oli puhkusest tingitud hajameelsus ja ere päike pikal sirgel teel. Kohus leiab, et M.J olukorras, kus lasi autot juhtides tähelepanul hajuda, möönis, et võib lubatud kiirust ületada. Sellises olukorras, kus tähelepanu lastakse kõrvalistel asjaolude tõttu hajuda ja kui ei kasutata püsikiiruse hoidjat, ei ole mingit põhjus tarvata, et sõiduki kiiruse mitte jälgimisel kiirust ei ületata. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et M.J on talle süüks arvatud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et M.J poolt toime pandud tegu vastab LS § 2 27 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on M.J-i karistanud LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 18 trahviühikut s.o 72 eurot.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis M.J-i puhul on tuvastatud.

Kohus leiab, et M.J süü ei olnud suur – kiirust on ületatud lõike 2 ette nähtud süüteo alammääras ja väärtegu pandi toime kaudse tahtlusega. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud süü tunnistamise ning kohus nõustub selle seisukohaga. M.J kahetseb oma tegu ja tunnistab süüd. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. M.J on karistamata isik /tl 23/, mistõttu temA mõjutamiseks ei ole vajalik range karistuse määramine. Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. M.J on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul ületas lubatud sõidukiirust. Kohus leiab, et selline käitumine liikluses seab ohtu kaasliiklejad, sest on üldteada asjaolu, et kiiruste suurenemisel ootamatute olukordade puhul reageerimiseks jääb vähem aega ja seeläbi ohuolukorrad võivad realiseeruda reaalseks õnnetuseks. Seetõttu kujutabki kiiruseületamine endast reaalset ohtu kaasliiklejatele. Kohus leiab, et karistuse üldpreventiivne eesmärk tingib M.J-i karistamist, sest VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestatud aluseid 3 4-16-6401 menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel ei esine, kuna lubatud sõidukiiruse ületamisel on ilmselgelt olemas avalik menetlushuvi. M.J on oma kaebuses viidanud osalise koormusega töötamist /konto väljavõtted tl 5-6/, täiskoormusega õppimist ettevõtluskõrgkoolis Mainor ja asjaolule, et rahatrahv on suurem kui 20% tema igakuisest sissetulekust /tl 22/. Kohus märgib, et isiku majanduslik olukord ei kuulu karistuse mõistmise aluste hulka. Küll aga sätestab

§ 66lg 2, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

M.J ei ole taotlenud rahatrahvi tasumist ositi ja vastavalt kohtuvälise menetleja esitatud teabele on ta rahatrahvi tasunud 08.09.2016 a. /tl 17/. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuväline menetleja, määrates M.J-ile karistuseks rahatrahvi sanktsiooni alammäära lähedases määras, on määranud karistuse vastavalt seaduses sätestatud alustele. Lähtudes eeltoodust jätab kohus M.J kaebuse rahuldamata ja PPA Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 25.08.2016 otsuse väärteoasjas nr 2390,16,000451 muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, § 15 lg 1 p 1,

§ 56lg 1, VTMS § 120 lg 1, 132 p 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 4