lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas M.J on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. M.J on tunnistanud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis / VTT tl 2/, et ületas kiirust ilusa ilma, looduse ja hea muusika tõttu ning seepärast sõitis kiiremini. M.J sõitis Kärdlast Käina suunal. M.J tunnistab oma eksimust ja kahetseb tegu. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli /VTT 3/ kohaselt teostati kiiruse mõõtmist kiirusmõõturiga Stalker II MDR nr AS
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et M.J poolt toime pandud tegu vastab LS § 2 27 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on M.J-i karistanud LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 18 trahviühikut s.o 72 eurot.
Kohus leiab, et M.J süü ei olnud suur – kiirust on ületatud lõike 2 ette nähtud süüteo alammääras ja väärtegu pandi toime kaudse tahtlusega. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud süü tunnistamise ning kohus nõustub selle seisukohaga. M.J kahetseb oma tegu ja tunnistab süüd. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. M.J on karistamata isik /tl 23/, mistõttu temA mõjutamiseks ei ole vajalik range karistuse määramine. Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. M.J on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul ületas lubatud sõidukiirust. Kohus leiab, et selline käitumine liikluses seab ohtu kaasliiklejad, sest on üldteada asjaolu, et kiiruste suurenemisel ootamatute olukordade puhul reageerimiseks jääb vähem aega ja seeläbi ohuolukorrad võivad realiseeruda reaalseks õnnetuseks. Seetõttu kujutabki kiiruseületamine endast reaalset ohtu kaasliiklejatele. Kohus leiab, et karistuse üldpreventiivne eesmärk tingib M.J-i karistamist, sest VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestatud aluseid 3 4-16-6401 menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel ei esine, kuna lubatud sõidukiiruse ületamisel on ilmselgelt olemas avalik menetlushuvi. M.J on oma kaebuses viidanud osalise koormusega töötamist /konto väljavõtted tl 5-6/, täiskoormusega õppimist ettevõtluskõrgkoolis Mainor ja asjaolule, et rahatrahv on suurem kui 20% tema igakuisest sissetulekust /tl 22/. Kohus märgib, et isiku majanduslik olukord ei kuulu karistuse mõistmise aluste hulka. Küll aga sätestab
M.J ei ole taotlenud rahatrahvi tasumist ositi ja vastavalt kohtuvälise menetleja esitatud teabele on ta rahatrahvi tasunud 08.09.2016 a. /tl 17/. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuväline menetleja, määrates M.J-ile karistuseks rahatrahvi sanktsiooni alammäära lähedases määras, on määranud karistuse vastavalt seaduses sätestatud alustele. Lähtudes eeltoodust jätab kohus M.J kaebuse rahuldamata ja PPA Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 25.08.2016 otsuse väärteoasjas nr 2390,16,000451 muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, § 15 lg 1 p 1,
/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.