Obsah (8)

§ 66§ 15§ 16§ 18§ 47§ 56§ 57§ 58

4-16-8032 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. novembril 2016. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-16-8032 Kohtukoosseis Kohtunik Vel

§ 66

lg-te 2 ja 3 alusel määrata G.M-ile mõistetud 300 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi 4 (nelja) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 75 (seitsekümmend viis) eurot. 4-16-8032

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus selgitab, et vastavalt V™S § 107 lg-le 3 sisalduvad rahatrahvi täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või epostiaadressile või kinnipidamisasutusse. V™S § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt V™S §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
2. KAEVATAV OTSUS 06.10.
3. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Merilyn Linnas üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2302,16,013102 G.M-i suhtes (KVM tl 8-9). Otsusega karistati G.M liiklusseaduse (edaspidi: LS ) § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 100 trahviühiku ehk 400 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati LS § 201 lg 1 järgi selle eest, et ta 19.09.
4. a kell 06:58 Harjumaal Võsu-Kotka
5. kilomeetril suunaga Loksa-Liiapeksi tee poole juhtis mootorsõidukit Audi80 registreerimismärgiga XXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus G.M sellise tegevusega LS § 90 lg 1 p-s 1 sätestatut ja pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
6. KAEBUS 01.11.
7. a esitas menetlusalune isik G.M-i kaebuse koos lisadega Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 06.10.
8. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,16,013102 (kohtu tl 1-8). Kaebaja taotles temale määratud rahatrahvi vähendamist põhjusel, et tal puuduvad varasemad rikkumised ning nüüdseks on tal juhtimisõigus olemas. Kaebaja lisas samuti, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta.
9. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 10.11.
10. a saabus Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse seisukoht G.M-i esitatud kaebusele (kohtu tl 12). Kohtuväline menetleja nõustus kirjalikus seisukohas väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälisele menetlejale jäi arusaamatuks see, mida G.M enda kaebuses kohtult täpselt taotleb. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et G.M-i poolt toimepandud väärtegu on tõendatud tunnistaja XXXXütluste ja Maanteeameti liiklusregistri andmete väljatrükiga. G.M-i tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi. Kuivõrd mootorsõiduki näol on tegemist kõrgema ohu allikaga liikluses, siis on seadusandja 2 4-16-8032 liiklusohutuse tagamiseks kehtestanud nõuded juhi ettevalmistusele. Vastavalt LS § 100 lg-s 1 sätestatule antakse mootorsõiduki juhtimisõigus isikule, kelle alaline elukoht on Eestis või kes on Eestis õppinud vähemalt 6 kuud, kelle vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kes on omandanud mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni. Juhtimisõiguse taotleja peab mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni omandamiseks läbima ettevalmistuse, esmaabikoolituse ja sooritama edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Juhi teadmisi ja oskusi hindab eksamineerija. Juhi ettevalmistuse eesmärgiks on luua eeldused vastutustundliku juhi liikluskäitumise kujunemiseks ning juhi ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemisele. Mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikul on keelatud iseseisvalt mootorsõidukijuhina liikluses osaleda. Mootorsõiduki juhtimine omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ja mootorsõiduki juhtimiseks vajalikke teadmisi ning kogemusi kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik reaalselt ohtu nii enda kui teiste kaasliiklejate elu, tervise ning vara. Menetlusaluse isiku käitumine näitab tema üleolevat suhtumist liikluskorda ja kaasliiklejate ohutusse. Karistamise aluseks on isiku süü ning Riigikohtu praktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et G.M-ile karistuseks määratud rahatrahv sanktsiooni keskmises määras, s.o 100 trahviühiku ulatuses, on õiglane ja proportsionaalne isiku süüga. Eeltoodud põhjustel palus kohtuväline menetleja jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.
11. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t karistuse määra ja kandmise viisi osas. 4.
12. Koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu LS § 201 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Kuivõrd väärteoprotokolli kohaselt heidetakse G.M-ile ette mootorsõiduki (KVM tl 1), mitte trammi või maastikusõiduki, juhtimist ilma juhtimisõiguseta, siis analüüsib kohus, kas G.M on 19.09.
13. a juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Objektiivne koosseis Politseiametnikust tunnistaja XXXXütlustest (KVM tl 4 pöördel) nähtuvalt peatas ta 19.09.
14. a kell 6:58 Harjumaal Võsu-Kotka tee
15. kilomeetril Loksa-Liiapeksi tee poole liikuva sõiduki Audi80 registreerimisnumbriga XXXX. Sõidukit juhtis G.M, kelle andmeid kontrollides selgus, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Tunnistaja ütlusi selle kohta, et G.M juhtis 19.09.
16. a kell 6:58 Harjumaal VõsuKotka tee
17. kilomeetril sõiduki Audi80 registreerimisnumbriga XXXX, kinnitab ka G.M-i sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (KVM tl 2). G.M on 19.09.
18. a kell 07:03-07:05 toimunud ülekuulamisel ehk vaid mõned minutid peale tema politsei poolt sõiduki juhtimiselt kinnipidamist ja juhtimiselt kõrvaldamist samuti tunnistanud sõiduauto juhtimist (KVM tl 3). Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt ei ole G.M olnud 20.09.
19. a seisuga juhtimisõigust (KVM tl 5). Juhtimisõiguse puudumist 19.09.
20. a sõiduki juhtimise ajal kinnitavad ka nii tunnistaja XXXXütlused (KVM tl 4 pöördel) kui ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt on G.M kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt 3 4-16-8032 19.09.
21. a alates kella 06:58-st põhjusel, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (KVM tl 2). Seega nähtub eeltoodud tõenditest, et G.M on 19.09.
22. a kell 6:58 juhtinud Harjumaal Võsu-Kotka tee
23. kilomeetril mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, mistõttu on G.M on pannud toime LS § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo. Subjektiivne koosseis

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning

§ 18lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et G.M pani väärteo toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb toime teo kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. G.M on kohtuvälises menetluses andnud järgmisi ütlusi: Sõitsin hommikul autoga tööle, kuna jäin eelmine päev bussist maha (KVM tl 3). Seega oli G.M-i eesmärgiks sõita autoga tööle. Samas oli G.M sel ajal teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus. Seda kinnitab ka G.M kohtule esitatud kaebuses märkides: Nüüdseks on mul ka load ilusti tehtud (kohtu tl 2). Kohus kontrollis nimetatud asjaolu ning selgus, et G.M-ile on 21.10.

1. a välja antud esmane juhiluba (kohtu tl 11). On üldteada asjaolu, et ilma juhtimisõiguseta ei või mootorsõidukit juhtida. Seda teab ka G.M . Sealjuures teab G.M ka seda, et juhtimisõiguse saamiseks on vajalik läbida eelnevalt autokool ning seejärel edukalt sooritada ka riiklik teooria- ja mootorsõiduki sõidueksam. Seega oli G.M teadlik 19.09.
2. a, et talle ei ole veel juhtimisõigust omistatud (mida kinnitaks juhilubade väljastamine) ning ta ei tohi mootorsõidukit juhtida, kuid sellest hoolimata oli tal plaanis sõita autoga tööle ehk tema eesmärgiks oli jõuda tööle juhtides ise mootorsõidukit. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et G.M pani LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetusega. Seega on G.M täitnud LS § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid G.M-i teos ei esine. Samuti on G.M süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud
3. aastal – KVM tl 1, 2, 3, 10; kohtu tl 11). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et G.M on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi. 4.
4. Karistus Karistuse määr LS § 201 lg 1 sätestab sanktsioonina kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 200 trahviühikut ning raskema karistusliigina aresti. Arvestades, et G.M on olemas töökoht (KVM tl 1, 3), tal puuduvad kehtivad karistused (KVM tl 10), siis on tema suhtes võimalik kohaldada kergeimat karistusliiki, s.o rahatrahvi, millest on lähtunud ka kohtuväline menetleja. Kuivõrd LS §-s 201 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see karistusseadustiku (edaspidi:

) § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut.

§ 47lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot.

Seega peab G.M-ile 4 4-16-8032 mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-200 trahviühikut (s.o 12-800 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks 100 trahviühikut, s.o. 400 eurot.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. G.M-i süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning G.M pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetusega, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise vorm, on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku suurele süüle. Kohtule esitatud kaebuses on G.M viidanud asjaolule, et tal on käesolevaks hetkeks juhtimisõigus omistatud (kohtu tl 2). Selles osas leiab kohus, et juhtimisõiguse hilisem omandamine ei saa iseenesest vähendada isiku süüd väärteo toimepanemises, mis seisnes ilma juhtimisõiguseta sõiduki juhtimises. Samas arvestab kohus siiski asjaoluga, et antud väärtegu ehk juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise pani G.M toime 19.09.

1. a, samas kui talle omistati juhtimisõigus vaid kuu aega hiljem ehk 21.10.
2. a (kohtu tl 11). Nimetatud väiksest ajavahemikust ning ka asjaolust, et G.M-ile juhtimisõigus omistati, saab siiski järeldada, et isikul olid suure tõenäosusega 19.09.
3. a olemas vajalikul määral teadmised nii liiklusteooriast kui kogemused mootorsõiduki juhtimisel. Seega ei ohustanud tema tegevus liikluskorda niivõrd reaalselt võrreldes näiteks isikuga, kes ei ole kunagi isegi mitte autokooli läbinud või kellel on vastav ettevalmistus riiklike eksamite sooritamiseks alles pooleli, kuigi ka viimasena nimetatud isikuid karistatakse esmakordselt ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise korral sama sätte, s.t LS § 201 lg 1 alusel. Samas märgib kohus, et G.M-ile omistati Maanteeameti poolt juhtimisõigus vaid seetõttu, et tema poolt 19.09.
4. a toime pandud väärtegu ei olnud riiklike eksamite tegemise hetkeks ega juhtimisõiguse omistamise hetkeks veel jõudunud. Nimelt näeb LS § 106 lg 1 p 3 ette, et auto ja mootorratta juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel ei ole muuhulgas karistatust LS §-s 201 sätestatud väärteo eest. Ehk kui käesolevas väärteoasjas oleks väärteootsus jõustunud enne 21.10.
5. a, siis ei oleks Maanteeamet väljastanud G.M-ile juhtimisõigust ka siis, kui ta oleks kõik riiklikud eksamid jõudnud eelnevalt edukalt sooritada. Eeltoodud G.M-i süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades tuleb tema süüd lugeda keskmiseks. Kohtuväline menetleja on leidnud, et G.M-i puhul esineb karistust kergendava asjaoluna kahetsus (KVM tl 8). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja selles, et G.M-i puhul esineb

§ 57lg 1 p 3 alt 2 mõttes karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus.

Nimelt on G.M juhtunu osas väljendanud kahetsust kohtuvälises menetluses vahetult peale sõiduki juhtimisel kõrvaldamist toimunud ülekuulamisel (KVM tl 3). Kohus leiab, et G.M-i puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes, millisel seisukohal on olnud ka kohtuväline menetleja.

Eeltoodust nähtuvalt arvestades G.M-i süü suurust mõjutavaid asjaolusid, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist kahetsuse näol ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et G.M-i süü jääb mõnevõrra alla keskmise, mistõttu tuleks talle mõista karistuseks rahatrahv mõnevõrra alla sanktsiooni keskmise. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub selle, kuidas on võimalik G.M mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades, et G.M puuduvad karistusregistri kohaselt kehtivad karistused (KVM tl 10) ning käesolevaks hetkeks on talle juhtimisõigus omistatud (kohtu tl 11), leiab kohus, et on alust uskuda, et G.M edaspidi liiklusalaseid õigusrikkumisi toime ei pane. Seetõttu on kohtu hinnangul võimalik G.M-ile mõistetavat karistust veelgi vähendada, mistõttu 5 4-16-8032 tuleb talle mõista karistuseks rahatrahv, mis jääb sanktsiooni keskmisest allapoole, kuid mis ei ole siiski alammääras või alammäära lähedases määras. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse eripreventsiooniga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Kuigi juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi näiteks joobes juhtimise kõrval, ei pea kohus siiski antud juhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik ühiskonnale saata piisav signaal juba seeläbi, et isegi kui ollakse juhtimisõiguse saamisega n-ö lõpusirgel, s.t autokooli ettevalmistus on läbitud ja riiklik teooria- ja sõidueksam on osaliselt läbitud või kohe läbimas, siis ei ole mitte mingil juhul õigustatud mootorsõiduki juhtimine enne tegelikult juhtimisõiguse isikule omistamist ning sellisele käitumisele järgneb alati ka karistus, mis võib juhtimisõiguse saamise mõne nädala ja kuu asemel lükata edasi veel vähemalt aasta võrra. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt G.M-ile määratud sanktsiooni keskmises määras rahatrahv, s.t 100 trahviühikut ehk 400 eurot, ei vasta G.M-i süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Seetõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus G.M-ile määratud rahatrahvi määra osas tühistada. Kuivõrd kohus leidis, et G.M-i süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele vastav karistus oleks rahatrahv, mis jääb alla keskmise, kuid mis ei ole siiski alammääras või alammäära lähedases määras, siis mõistab kohus G.M-ile karistuseks rahatrahvi 75 trahviühiku ehk 300 euro suuruses määras. Rahatrahvi tasumine ositi Peale kohtuvälise menetleja poolt väärteootsuse tegemist ning enne Harju Maakohtule kaebuse esitamist on G.M 24.10.2016. a esitanud kohtuvälisele menetlejale küsimuse, kas tal oleks võimalik trahvi tasuda maksegraafiku alusel (KVM tl 7). Kohtuväline menetleja on 25.10.2016. a telefoni teel G.M-ile selgitanud menetluskorda ehk seda, et isikul on võimalik kaevata otsus kohtusse või küsida kohtuväliselt menetlejalt maksegraafiku koostamist (KVM tl 6). Seejärel on G.M 01.11.2016. a esitanud kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule, milles ei ole G.M aga rahatrahvi ositi tasumist taotlenud, kuid on soovinud rahatrahvi vähendamist (kohtu tl 1-2). Kohus on 11.11.2016. a saates G.M-ile e-posti teel kohtuvälise menetleja seisukoha tema esitatud kaebuse osas ühtlasi selgitanud, et tal on võimalik kohtult taotleda

§ 66

lg-te 2 ja 3 alusel rahatrahvi tasumist ositi ja seda maksimaalselt 1 aasta jooksul (kohtu tl 13). Nimetatud e-kirjas andis kohus G.M-ile võimaluse oma seisukohti täiendada ja esitada vajadusel menetluslikke taotlusi kuni 21.11.

1. a (kohtu tl 13), kuid menetlusalune isik seda võimalust ei kasutanud. Seega nähtub eeltoodust, et G.M on 24.10.
2. a avaldanud soovi rahatrahvi ositi tasumiseks, kuid kohtule 01.11.
3. a esitatud kaebuses ei ole isik seda otsesõnu taotlenud. Väärteoprotokollis ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on märgitud, et G.M on töökoht, kus ja kellena G.M aga töötab, seda ei ole menetlusalune isik täpsustanud (KVM tl 1, 3). Samas leiab kohus, et G.M-ile mõistetud 300 euro suurune rahatrahv on piisavalt suur summa, mis vähemasti Eesti keskmist sissetulekut teenival isikul oleks raskendatud tasuda ühekordse maksena.

§ 66

lg 3 kohaselt võib ositi tasutava rahatrahvi täitmise tähtaeg olla kuni üks aasta. Kuivõrd kohtul puuduvad täpsemad andmed 6 4-16-8032 G.M-i sissetulekute kohta, siis lähtud kohus käesoleval juhul mõistetud rahatrahvi suurusest ning leiab, et G.M-ile võib anda võimaluse tasuda temale mõistetud 300 euro suurune rahatrahv ositi 4 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt kuulub tasumisele 75 eurot. Samas märgib kohus siinkohal, et rahatrahvi võib tasuda ka ühekordse maksena ning kiiremini ja igakuiselt suuremates osamaksetes kui kohtu määratud osamaksed. Nimelt kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem, kantakse see ka arhiiviandmetesse. 4.

1. Kokkuvõte Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus G.M-i kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 06.10.
2. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,16,
3. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.t karistuse määra ja kandmise viisi osas. Kohus teeb tühistatud osas uue otsuse ning mõistab G.M-ile LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 75 (seitsekümmend viis) trahviühikut, s.o 300 (kolmsada) eurot, mis tuleb tasuda ositi 4 (nelja) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt tuleb tasuda 75 (seitsekümmend viis) eurot. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7