S § 66 lg 2 järgi määrata, et U.F tasub talle määratud rahatrahvi ositi, 10 (kümne) kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem kui 76,00 EUR.
lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 15.09.2016.a otsuse alusel väärteoasjas nr 2317,16,008445, karistati U.F-i
lg 2 alusel rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, so 840,00 EUR ning
Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning taotles väärteoasjas mõistetud lisakaristuse tühistamist. Kaebuses esitatud selgituste kohaselt tunnistab kaebaja teo toimepanemist ning kahetseb enda tegu väga. Palub jätta juhtimisõigus alles, kuna tal on peres ainukesena juhtimisõigus. On kahe lapse isa, noorim on kõigest 7 kuune ning vanem laps käib aga lasteaias. Elukoht asub XXXX ning tööle peab minema XXXX, kuhu bussid ei sõida. Ilma autota oleks väga raske. Kahetseb oma tegu väga ning lubab, et enam seda ei juhtu. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja toimiku ja kirjaliku seisukoha. Kohtuistungil osalemist kohtuväline menetleja ei soovinud. Kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt jääb kohtuväline menetleja väärteoasjas tehtud otsuse juurde ning palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht: V™S § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused, menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha. Kohus tutvunud väärteoasja materjalidega, hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et U.F-i poolt toime pandud
lg 2 järgi rikkumine on tõendamist leidnud.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Teo aset leidmine ja toime panemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud: tunnistaja Jan Raik ütlustega, mille kohaselt said 28.08.2016.a väljakutse võimaliku joobes juhi kohta Laitse poe juurde. Pidasid sõiduki Volvo S80, r/n XXXX kinni kella 12:15 ajal Munalaskme-Laitse 4. kilomeetril ning tuvastasid selle juhil U.F (ik XXX) indikaatorvahendiga alkoholijoobe-0,53 mg/l. Seejärel toimetasid U.F-i Keila politseijaoskonda, kus tuvastasid tal tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe 0,46 mg/l (0,51 +/-0,05 mg/l); indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et U.F-i suhtes kasutati 28.08.2016.a kella 12:15 ajal indikaatorvahendit Alcoquant 6020, nr A104526, mille näit oli positiivne-tulem 0,53 mg/l; tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et 28.08.2016.a kella 12:47 ajal kasutati U.F-i suhtes tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST, nr ARAF-0013 (mõõtevahendi taatlustunnistuse nr. TTRC-16-00057), mille lõplik mõõtetulemus oli 0,46 mg/l (0,51 +/- 0,05); menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt U.F tunnistab oma tegu. Seletab, et jõi õlut ning sõitis seejärel sõidukiga. Arvas, et on kaine; U.F-i kahetsuskirjaga, millest nähtub, et U.F kahetseb enda tegu väga ning lubab, et enam seda ei juhtu. Kohtu hinnangul on U.F pannud teo toime tahtlikult –isik teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, tahtis või vähemalt möönis seda. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus: KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni. U.F-ile on menetleja otsuse alusel määratud
lg 2 alusel rahatrahv 210 trahviühiku ulatuses, so 840,00 EUR ning
Kohtuväline menetleja on oma otsuses märkinud, et U.F-ile määrati karistus KarS § 56 sätteid järgides. Karistust kergendavaks asjaoluks on loetud kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja määranud U.F-ile liialt range karistuse. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11; 3-1-1-52-13, p 19 ja 3-1-1-58-13, p 7). Kohtuväline menetleja on määranud U.F-ile põhikaristuse üle sanktsiooni keskmises määras, s.o rahatrahvi 210 trahviühikut ning kohaldanud ka tema suhtes lisakaristust. Samas on kohtuväline menetleja märkinud, et karistuse mõistmisel on ta arvestanud karistust kergendavat asjaolu-kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja arvestamine antud asjaoluga olnud ilmselt paljasõnaline, kuna karistuse kergendava asjaolu esinemine tingib karistuse mõistmist alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus ei pea vähetähtsaks asjaoluks ka seda, et U.F on varem väärteokorras olnud karistamata ning kahetseb oma tegu väga (vt. U.F-i poolt koostatud kahetsuskirja). Kohus märgib, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks peab (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Oma liiklusalaselt käitumiselt on menetlusalane isik olnud liigeldes seaduskuulekas, varasemad õigusrikkumised puuduvad (vt. karistusregistriõiendit). Kohus möönab, et kuigi U.F on pannud toime olulise rikkumise, tuleb siiski karistuse mõistmisel hinnata kõikide asjaoludega kogumis ning mõista seejärel süüle vastav karistus. Arvestades menetlusaluse isiku suhtes kergendava asjaolu esinemist, samuti varasemat karistatust, peab kohus põhjendatuks vähendada mõistetud rahatrahvi 20 päeva võrra. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist, siis peab kohus vajalikuks märkida, et menetlusalusel isikul tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,46 mg/l, s.o.
Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda ka seda, et U.F-i suhtes joobeseisundile viitavaid tunnuseid kinnipidamisel ei esinenud; Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et U.F oli reaktsioonikiirus normaalne, kõne selge, koordinatsioon häireteta ning käitumine normaalne. Kohtu hinnangul tuleb karistuse valikul lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku suhtes eelpool loetletud asjaolusid aga tuvastatud ei ole. Kohtupraktika seisukoha kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhul, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohus, hinnates isiku iseloomustavaid asjaolusid, sh ühiskonnaohtlikust, leiab, et menetlusalusele isikule on karistuse eripreventiivsed eesmärgid täidetud ka üksnes rahatrahviga ja seda 190 trahviühiku ulatuses. Eeltoodut arvesse võttes tuleb U.F süüdi mõista
S § 66 lg 2 alusel, et Dmitri Muravjov tasub talle määratud rahatrahvi ositi, 10 (kümne) kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem kui 76,00 EUR. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.