KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-16-5160 Määruse kuupäev 08.12.2016, Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Väärteoasi K.A-le määra

§ 69lg 6 kohus määras: RESOLUTSIOON 1.

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus K.A-le mõistetud aresti täitmisele pööramiseks rahuldamata.

1. Pikendada K.A-le Viru Maakohtu 05.09.2016 kohtuotsusega nr 4-16-5160 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 1 (ühe) kuu võrra alates kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja õiguslik põhjendus
2. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 05.09.2016 otsusega tunnistati K.A süüdi

§ 63

lg 1 ja LS § 201 lg 2 alusel ja mõisteti karistuseks 20 päeva aresti.

§ 69lg 1 ja 3 alusel asendati K.A-le mõistetud arest 20 tunni üldkasuliku tööga.

Töö tegemise tähtajaks määrati 1 (üks) kuu. Kohtuotsus jõustus 13.09.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurilt saabus kohtule 17.10.2016 taotlus ühes lisadega K.A-le mõistetud aresti täitmisele pööramiseks.
3. Esitatud taotlusest nähtub, et 15.09.2016 ÜKT koordineerija võttis ühendust K.A-ga telefoninumbril xxxx. K.A teatas, et tal on põhitöökoht olemas ja ta töötab graafiku alusel. Süüdlane ütles, et ta on vaba esmaspäeviti, kolmapäeviti ja pühapäeviti ning saab teha ÜKT tunde nendel nädalapäevadel. Samuti K.A teatas, et 19.09.2016 läheb Rakverest ära ja jõuab tagasi 25.09.2016 ning peale 25.09.2016 ta on valmis asuma tööle.
4. Kokkuleppel nii töö andja (S.K. Rakvere Hooldekodu), kui ka K.A-ga , oli süüdlasele koostatud töö tegemise ajakava. Süüdlasega oli kokku lepitud, et 26.09.2016 tema ilmub Rakvere politseijaoskonda dokumentide (süüdase õigused ja kohustused ning ajakava) allkirjastamiseks. Määratud ajaks K.A ei ilmunud dokumentide allkirjastamiseks ega teavitanud ÜKT koordineerijat oma ilmumata jätmisest. Süüdlane K.A tuli Rakvere politseijaoskonda 27.09.2016, kus oli tutvustatud süüdlase õiguste ja kohustustega üldkasuliku töö tegemisel ning ta pani allkirja, et ta on sellega tutvustanud. Samuti K.A allkirjastas üldkasuliku töö tegemise ajakava, mille kohaselt ta pidi asuma tööle alates 28.09.
6. 05.10.2016 töö juhendaja A K (tel. xxxx) teatas telefonikõnes, et määratud ajaks süüdlane K.A ei ilmunud tööle. Samuti A K teatas, et süüdlane mitu korda helistas temale ja lubas tulla tööle, kuid ei ilmunud ühtegi korda. K.A ei teavitanud aga ÜKT koordineerijat oma ilmumata jätmisest ja selle põhjustest. ÜKT koordineerija proovis ühendust võtta K.A-ga telefoni teel, kuid süüdlane ei vastanud telefonikõnedele. 13.10.2016 töö juhendaja A K helistas ÜKT koordineerijale ning teatas, et 10.10.2016 K.A ilmus tööle ja töötas 7 (seitse) tundi. Peale seda kadus ära ja rohkem ei ilmunud tööle ega teavitanud nii töö andjat, kui ka ÜKT koordineerijat oma ilmumata jätmisest ja selle põhjustest. K.A on jäänud tegemata 13 (kolmteist) tundi üldkasulikku tööd.
7. Üldkasuliku töö asenduskaristusena sätestamine peamiseks põhjuseks on süüdimõistetu nõusoleku nõue. 05.09.2016 toimunud kohtuistungil K.A nõustus tegema üldkasulikku tööd. Seega süüdlane K.A oli teadlik talle määratud ÜKT tundidest ja ÜKT tegemise tähtajast. Süüdlane K.A oli teadlik oma kohustustest ka (Siseministri 22.12.2011 määruse nr 27 „Väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ lisa 2), kuna allkirjastas vastavat dokumendi, mille kohaselt süüdlane pidi tegema üldkasuliku töö määratud ajal ning tähtaegselt, kuid ei järginud seda. Samuti tema poolt oli allkirjastatud ajakava, kus olid määratud konkreetsed päevad, millal süüdlane pidi tööle ilmuma. Seega vastavalt

§ 69

lg 6 üldkasuliku töö tegemine on ebaõnnestunud, kuna süüdlane hoiab sellest kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid ja ei täida talle pandud kohustusi. Üldkasuliku tööst kõrvalehoidumine tähendab, et süüdlane ei tee üldkasuliku töö tunde ehk ei ilmu tööle, aga ka seda, et ta ei järgi tööle esitatavaid nõudeid ehk eirab töö kvaliteedinõudeid. Kohtulahendiga süüdimõistetule mõistetud karistuse asendamine üldkasuliku tööga tähendab seda, et isikule on loodud tema karistuse kandmiseks soodsamad tingimused ning süüdlane peab arvestama, et üldkasuliku tööst kõrvale hoidmisel, kontrollnõuete mittejärgmisel või talle kohtulahendiga pandud kohustuste mittetäitmisel, pööratakse mõistetud karistus täitmisele. Küsimuse lahendamisel, kas pöörata vangistus või arest kohesele täitmisele või kasutada rikkumisele reageerimisele leebemaid meetmeid, tuleb arvestada toimepandud rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus). K.A käitumisest nähtub, et ta ei soovinudki kasutada talle kohtu poolt antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. 7. ÜKT koordineerija pöörab Viru Maakohtu tähelepanu asjaolule, et nii kohtumääruses, mille ärakiri oli edastatud K.A-le , kui ka ajakavas on märgitud ÜKT koordineerija kontaktandmed, kuid K.A ei võtnud ühendust ÜKT koordineerijaga kuu jooksul ühtegi korda. ÜKT koordineerija on seisukohal, et kuna süüdlane K.A oli teadlik talle määratud ÜKT tundidest, oli tutvunud kooskõlastatud ajakavaga, aga ei järginud seda, omas ka ÜKT koordineerija kontaktandmeid, kuid ei võtnud temaga ühendust ja pole asenduskaristuse kandmise vastu huvi ilmutanud, on tegemist üldkasulikust tööst kõrvale hoidmisega vastavalt

§ 69lg 6.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 210´1 lg 1,

§ 69

lõikest 6 palun pöörata täitmisele Viru Maakohtu 05.09.2016 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-16-5160 süüdlasele K.A-le mõistetud arest täitmisele, selle kandmata osas, so. 13 (kolmteist) päeva aresti.

1. Süüdlane K.A võttis kohtuistungil 08.12.2016 omaks, et esitatud taotluses toodud asjaolud vastavad tõele. Tema laps jäi haigeks ja ta oli kahe nädalasel haiguslehel. Kui tööle läks, öeldi et 13.10.2016 lõppeb tähtaeg ÜKT sooritamiseks, tema rohkem tööle minna ei saanud. Töö koordineerijaga ta ühendust ei võtnud oma rumaluse tõttu.
2. VTMS § 2101 lg 1 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb Politsei- ja Piirivalveamet kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. VTMS § 2101 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdlasele kohtuotsusega mõistetud aresti täitmisele pööramise

§ 69

lg 6 järgi otsustab süüdlase elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega Politsei- ja Piirivalveameti taotluse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. 11.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. 12. Küsimuse lahendamisel, kas pöörata vangistus või arest kohesele täitmisele või kasutada rikkumisele reageerimisele leebemaid meetmeid, tuleb arvestada toimepandud rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus). Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus K.A-le mõistetud aresti täitmisele pööramiseks on põhjendatult esitatud, kuid kohtule esitatud põhjendustest nähtub, et üldkasulik töö jäi K.A osaliselt tegema lapse haiguse tõttu, kuid süüdlase suutmatusest sellest ÜKT koordineerijale teada anda, sai ühe kuune tähtaeg töö tegemiseks läbi. Kohus leiab, et K.A ei ole teadlikult ja tahtlikult hoidunud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ja tal olid selleks mõjuvad põhjused. Kohus jätab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotluse K.A-le mõistetud aresti täitmisele pööramiseks käesoleval ajal rahuldamata. Kohus pikendab K.A-le Viru Maakohtu 05.09.2016 kohtuotsusega nr 4-16-5160 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 1 (ühe) kuu võrra alates kohtumääruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik