Obsah (5)

§ 156§ 155§ 123§ 69§ 313

K O H T U I.M EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus I.M-i tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2016, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-16- 4988 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi Vastustaja I.M k

) § 156 lõikes 11 nimetatud juhul.

§ 156

lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on

§ 156

lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. 1 Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Täisotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 14.11.

1. Asjaolud ja kaebus
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Sander Urbas koostas menetlusalusele isikule I.M-ile 20.05.2016 väärteoprotokolli nr AB 1461482, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 20.05.2016 kell 08.06 mootorsõidukit xxxx r/m xxxx, Rakvere linnas, Karja tänava-Rägavere tee ringristmikul liikudes Võidu tänava suunas. Juhtis mootorsõidukit, ei olnud sõidu ajal kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga. Rikkudes sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 33 lg 3, Majandus- ja kommunikatsiooni ministri (edaspidi) MKM määrus 42 lisa 1, kood 620, mis suunab direktiivile 77/541/ (Euroopa Majandusühendus) EMÜ ja lisas 1 toodut. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 239 lg 1 p 1 järgi.
3. 13.06.2016 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula menetlusalusele isikule I.M-ile otsuse, mille kohaselt menetlusalune isik 20.05.2016 kell 08.06 Rakvere linnas, Karja tänav, juhtis mootorsõidukit, ei olnud sõidu ajal kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga. Rikkudes sellega LS § 33 lg 3, MKM määrus 42 lisa 1, kood 620, mis suunab direktiivile 77/541/ EMÜ ja lisas 1 toodut. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 239 lg 1 p 1 järgi. Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 56 lg 1 alusel määrati menetlusalusele isikule LS § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses s.o. 60 eurot.
4. 27.06.2016 esitas menetlusalune isik I.M Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse, mille kohaselt ta taotleb otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Süütegu ta ei tunnista. Kaebuse kohaselt menetlusalune isik, 20.05.2016 hommikul, alustades sõitu mootorsõidukiga xxxx, kinnitas turvavöö. Rägavere tee ja Karja tänava ringristmikul nägi politseiautot, mis talle järgnes. Ehituspoe ABC parklas alustas juhi kõrval istuv politseinik menetlustoimingutega, nõudes dokumente ja sisenemist politseiautosse. Kaebuse esitaja on kindel, et ringteel on võimalik vaid politseiautojuhil näha kas sõiduauto juhil on turvavöö kinnitatud. Tal olid tumedad riided ja autol on kinnine külgsein ja seljatagune on kinnine. Kaebuse esitaja võis hoida turvavööd vasaku käega, et paremini ristmikku näha. Menetlust rikuti, politseinik alustas menetlustoimingutega ja nõudis dokumente, hiljem oli tunnistaja. Vastus 2
5. Kohtuvälise menetleja esindaja Key Paju oma kirjalikes vastustes menetlusaluse isiku I.M-i kaebusele oli seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust ei ole.
6. Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula, tutvudes väärteoasjas kogutud materjalidega leidis, et I.M-i on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ning ei olnud sõidu ajal kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga. Menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud tunnistaja poolt antud ütlustega aga ka osaliselt menetlusaluse isiku enda ütlustega. Tunnistaja kirjeldab üksikasjalikult juhtunut. Menetlusalune isik, jättes turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata, seadis ohtu ennekõike enda elu ja tervise. Turvavöö mõju on suurem madalatel kiirustel. Seepärast on oluline kinnitada turvavöö ka asulasisestel teedel. Kohtuväline menetleja arvestades otsuse tegemisel asjaoluga, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Menetlusalusel isikul kehtivad rikkumise puuduvad. Seetõttu pidas kohtuväline menetleja, Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse menetlusteenistuse (F. R. Kreutzwaldi tn 5a, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond) vanemväärteomenetleja Aulis Vahula õiglaseks sellise rikkumise korral määrata rahatrahv, mis on väiksem sanktsiooni keskmisest määrast. Menetlusalune isik on oma 20.05.2016 antud ütlustes väitnud, et kasutas turvavööd nõuetekohaselt. Turvavöö nõuetekohane kinnitamine tuleneb MKM määrus 42 lisa 1, kood 620, mis suunab direktiivile 77/541/ EMÜ (Euroopa Majandusühendus) ja lisas toodule milles on selgitatud turvavööde vajadus, turvavööde paiknemine sõidukis, tehnilised nõuded jne.
7. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt. Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja toimepandud teo ohtlikkust ja asjaolu mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ja karistus peab olema piisav, et mõju avaldada ning peab toimima. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Eeltoodust lähtuvalt palub vastustaja jätta Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula otsus väärteoasjas nr. 2590,16, 002432 muutmata ja I.M-i kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused 6.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 3

1. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et I.M-i kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 13.06.2016 otsus väärteoasjas nr 2590, 16, 002432 muutmata.
2. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 33 lg 3 rikkumises ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.
3. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 1, kood 620 suunale direktiivi 77/541/EMÜ ja lisas 1 toodu rikkumises. Liiklusseaduse § 33 lg 3 kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.
4. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” (RT I, 16.06.2011, 8, jõust.01.07.2011) lisa 1 Kood 620 sätestab turvavöö ja turvasüsteemi nõuded, samuti viidatakse nende nõuet osas direktiivi 77/541/EMÜ nõuetele, mille kontrollimine toimub vaatluse ja mõõtevahendiga. Vaidlust ei ole selles, et I.M-i poolt juhitud mootorsõidukil xxxx r/m xxxx, puuduksid turvavöö kinnituskohad ja seal hulgas turvavöö. Vaidlus on kas menetlusalune isik turvavööd kasutas nõuetekohaselt.
5. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

§ 69

lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku süü tõendatuks loetud tunnistaja ütlustega ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. I.M-ist nähtub, et menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud tunnistaja poolt antud ütlustega aga ka osaliselt menetlusaluse isiku enda ütlustega. Tunnistaja kirjeldab üksikasjalikult juhtunut. Menetlusalune isik vastulauset esitanud ei ole.

1. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku I.M-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: menetlusaluse isiku enda ütluste ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga.
2. Kohus loeb menetlusaluse isiku I.M-i süü tõendatuks tunnistaja T L ütlustega. Tunnistaja andis ütlusi, et mais teostas ta koos Sander Urbasega liiklusjärelevalvet Rakvere linnas, sõites mööda Võidu tänavat Karja tänava suunas. Rägavere ringristmiku poole sõites, tuli vahetult IT-Shopi poolt vasakult valget värvi kaubik , mis sooritas politseiauto kõrvalt pööret. Politseiautot juhtinud tunnistaja nägi selgelt, et juhil, kes kaubikut juhtis ei olnud turvavöö kinnitatud. Kuna tunnistaja oli politseiautoga kaubikule nii lähedal, siis ta nägi turvavöö metallotsa, mis läikis ja mida ei olnud kinnitatud turvavarustuse lukku. Kuna politseiauto oli ringile sisenemas, siis sõitis politseiauto ringristmikul ringi ja keeras kaubikule järgi. Kaubik sõitis Võidu tänaval asuvasse Ehitus ABC parklasse. Kui kaubik hakkas poe parklasse tagurdama, siis tunnistaja nägi et kaubiku juht tagurdades hoidis sel ajal turvavööd käes. 4 Tunnistaja küsis isikult dokumente, mille edastas paarimehele, kes hakkas rikkumist menetlema. Sander Urbas kuulas tunnistaja üle ja siis kuulas menetleja üle menetlusaluse isiku. Tunnistaja täpsustas, et see helkiv metallots, millest jutt, seda kutsub tunnistaja „isaseks otsaks“, mis läheb turvavöö kinnitusse. Teatud autodel ja teatud ilmaga on kohe näha, et turvavöö ei ole kinnitatud, selle nägemine on tunnistaja sõnul juba kogemuse asi. Sõidu ajal turvavöö rippus ja ei tulnud isikul pealt, turvavöö oli lahti. Isikul olid mõlemad käed rooli peal, kui ringteelt maha sõitis. Seda, et ta oleks turvavööd endast eemal hoidnud, tunnistaja ei näinud.
3. Kohus loeb menetlusaluse isiku I.M-i süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta möönas, et ringristmikul võis ta turvavöö endast eemale lükata, et paremini ristmikku näha, kuid ei kinnitanud, et ta ei kinnitanud turvavööd.
4. Kohus kontrollis, kas väärteomenetlust on toimetatud seaduslikult. Kohus kuulas üle väärteomenetlust läbiviinud isiku Sander Urbase. Sander Urbas viis läbi menetlusaluse isik ülekuulamise, tutvustades enne ülekuulamist isikule tema õi gusi ja kohustusi. Tunnistaja kirjeldas menetlustoimingute läbiviimist, kinnitas, et isikule tutvustati väärteoprotokolli, mis anti talle tutvumiseks ja mille ta allkirjastas. Kohtus ülekuulatud menetleja kinnitas, et protokolli koostamine ei sujunud ladusalt, isik karjus politseinike peale, et nad käituvad seadusevastaselt. Kohus leiab, et menetlust viidi läbi seaduslikult. Menetlusaluse isiku arusaam, et kuna tunnistaja küsis temalt dokumente, siis on menetlus ebaseaduslik, ei ole õige.
5. Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 sätestab, et väärteomenetluses järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikust tulenevate erisustega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Viidatud sätte kohaldamisel on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Mõistetavalt saab kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, s.t kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Samas ei ole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-73-08 p 9.1, p 9.2).
6. Kohtueelses menetluses T L tunnistajana üle kuulates ei ole eelpool tsiteeritud põhimõtete vastu eksitud, sest T L ei ole käsitatav kohtuvälise menetleja ametnikuna. Viibides patrullsõidukis, tajudes süüteo toimepanemise faktilisi asjaolusid ja osaledes ka menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki peatamisel ning küsides, isikult dokumente, võttis ta sisuliselt osa üksnes liiklusjärelevalve teostamisest. Väärteomenetluse raames ei ole T L koostanud ühtegi menetlusdokumenti. Ka asjaolu, et tunnistaja menetlusalust isikut kõnetas, ei asetanud teda 5 kohtuvälise menetleja ametniku rolli, kuivõrd kirjeldatud situatsioon ei ole käesoleval juhul võrdsustatav menetlustoiminguga (ülekuulamisega). 16.

§ 313

lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtuvõi kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Eeltoodu tõttu kuulas kohus Sander Urbase ära kohtus tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Eeltoodu alusel ei ole väärteoasja menetlemise rikutud menetlusnorme.

1. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS § 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud väärteo. LS § 239 lg 1 p 1 alusel määrati I.M-ile rahatrahv 15 trahviühik s.o. 60 eurot.
2. Kohus leiab, et I.M pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt on tegu pandud toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. I.M juhtides sõiduauto, olles nõuetekohaselt jätnud turvavöö kinnitamata, teadis või vähemalt möönis, et ta paneb toime väärteo.
3. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku I.M-i poolt toimepandud väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine

§ -s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele

§-s 30 sätestatud alustel.

1. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 kohaselt sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 kohaselt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi poolt karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
2. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik süüd ei tunnistanud. Menetlusalusele isikule LS § 239 lg 1 p 1 alusel määrati karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses s.o. 60 eurot, karistus on alla sanktsiooni keskmist määra.
3. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul kehtivad väärteokaristused puuduvad ja karistuse määramisel on seda asjaolu arvestatud, siis on I.M-ile Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 13.06.2016 otsusega väärteoasjas nr 2590, 1 6, 002432 määratud karistus seaduslik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada I.M-i hoiduma süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega. Kohtu hinnagul on sellise 6 karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid. I.M-i väited, et ta oli nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud ning et kaubiku kinnise külgseina ja kinnise seljataguse tõttu ei saanud politseiametnik turvavöö kinnitust näha, on ümber lükatud tunnistaja T L ütlustega, kel ei olnud mingit põhjust sündmust välja mõelda ja kes on andnud asja kohta ükskiasjalikke ütlusi.
4. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta menetlusaluse isiku I.M-i kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 13.06.2016 otsus väärteoasjas nr 2590, 16, 002432 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 7