) § 63 lg 1, § 63 lg 3; liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 140 trahviühikut, s.o 560 eurot, LS 223 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut s.o 120 eurot ja LS § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 55 trahviühikut s.o 220 eurot Kohtunik Kadi Aavik Taotlus väärteoasjas asenduskaristuse kohaldamine Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur Süüdlane M.U (isikukood xxx; elukoht xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ) Kohtutäitur Rita Lohu RESOLUTSIOON Juhindudes
§-st 48, §-st 69, §-st 72, TMS § 201 lg-st 1 ning VTMS §-st 2071, §-st 211, kohus määras:
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele. 5. Määrus saata täitmise korraldamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, süüdlasele ja teadmiseks kohtutäiturile. 1 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sissenõudja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur esitas 08.11.2016 kohtule juhindudes
§-st 72 ja TMS §-st 201 avalduse süüdlasele M.U-le määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur määras 27.10.2014.a. väärteoasjas nr 2840,14,001815 isikule, arvestades karistusseadustiku (
) § 63 lg 1, § 63 lg 3, liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi rahatrahvi 140 trahviühikut, s.o 560 eurot, LS 223 lg 1 järgi rahatrahvi 30 trahviühikut s.o 120 eurot ja LS § 236 lg 1 järgi rahatrahvi 55 trahviühikut s.o 220 eurot – kokku rahatrahv 900 eurot. Otsus jõustus 12.11.2014.a. Kuna M.U ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Rita Lohu tema suhtes 08.12.2014.a antud väärteoasjas täitemenetluse. Kohtutäitur teavitas 18.10.2016 kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest, kuna puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Menetlusalune isik M.U ei ole tasunud rahatrahvi väärteoasjas summas 900 eurot. Menetlusosalise seisukoht 03.01.2017 kohtuistungil Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata, kuna rahalisi vahendeid ei olnud. Süüdlane avaldas kohtus soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd (tl 7), allkirjastades sellekohase nõusoleku. Süüdlase hinnangul võimaldab tema tervis üldkasulikku tööd teha ning töö saaks tehtud kolme kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. Selleks nõustus ta pöörduma kohtu nimetatud üldkasulikku tööd korraldava politseiametniku poole viivitamatult pärast kohtumääruse jõustumist. Samuti andis süüdlane kohtule oma aadressi ja kontaktandmed, mille kaudu on üldkasulikku tööd korraldaval politseiametnikul temaga võimalik ühendust saada. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (
) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.
Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.
lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev.
Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. 2 Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, millest selgub, et süüdlane M.U ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja esinevad TMS §-s 201 sätestatud asjaolud – isikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. See nähtub täitemenetluse tulemustest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Seega on täitemenetluses osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasumata rahatrahvi suurus kokku 225 trahviühikut, s.o 900 eurot, mis tuleb juhindudes VTMS § 211 lg-st 1 ja
§-st 72 asendada 22 päevase arestiga (225:10, ümardades süüdlase kasuks). Kuivõrd M.U on kohtuistungil avaldanud nõusolekut ja soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd, on kohtu hinnangul põhjendatud
lg 1 alusel asendada talle kohaldatav arest 22 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kolme kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus selgitab, et
Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta.
lg 6 järgi, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt VTMS § 2071 lg-le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile. Kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase poolt üldkasuliku töö teostamist. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.