) § 424 järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav M L, ik. xxxxxxxxxxxxxxxxx; Kaitsja Vandeadvokaat Kersti Põld RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista M L kuriteos
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära 100x4.50 = 450 (nelisada viiskümmend) eurot riigituludesse. 2.
sätete alusel määrata mõistetud rahaline karistus M L’ i poolt tasumisele ositi täitmise tähtajaga 10 (kümme) kuud, so. 45 (nelikümmendviis) EUR-i kuus (450:10= 45). Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks.
lg 1 p 1 alusel võtta M L’ elt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 2 (kaheks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest.
Prokuröri poolt kohtus M L’ ile nõutud karistus:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 100 (ükssada) päevamäära, so 100x4.50=450.-(nelisada viiskümmend) eurot riigituludesse.
sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga kümme kuud, s.o. 450:10=45.-(nelikümmend viis) eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 302 Kriminaalasi nr 1-11-4431 ks kuupäevaks.
järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse.
lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära.
lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni ehk 3.20 EUR. Kuna M L’ i päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt 4.50 EUR-i siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta päevamäära 4.50 EUR-i. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – M Li suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, mis tuleb tühistada. Menetluskulud . Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni, ehk 417.03 EUR-i. KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvata kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 208.52 euroni. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks samuti väljamõistmisele süüdistatavalt . Kaitsja Kersti Põld esitas kohtule kirjaliku taotluse riigiõigusabi tasu maksmiseks prokuratuuris kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise ja kohtulikus menetluses osalemise eest järgmiselt: kriminaalasjaga tutvumine, menetlusliigi valik, arutlus kaitsealusega, kokkuleppe sõlmimine prokuratuuris ja 2 pooltundi kohtus istungil – kokku 5 pooltundi ehk 5x15.98 eurot= 79.90 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 15.98 eurot. Tasu kokku koos käibemaksuga 95.88 eurot. Kohus peab kaitsja taotlust tasu arvestuse osas põhjendatuks. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav M L on käesoleval ajal töötu ja omandab üldharidust koolis. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 208 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. M L on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M Li võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. 3 Kriminaalasi nr 1-11-4431 Kristel Pedassaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.