lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks;
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks;
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning
Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: E.K , ik XXX, elukoht: XXXX Menetlusaluse isiku kaitsja: Mihkel Nukka, UniLaw Õigusbüroo, Tööstuse tee 5, Tõrvandi alevik, Ülenurme vald 61715, Tartumaa. Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON 1. Jätta E.K kaitsja kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihli 20.07.2016 otsusele nr 2302,16,008234 E.K karistamises
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks;
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks;
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 1 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. eurot ning
Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihli 20.07.2016 otsus nr 2302,16,008234 E.K karistamises
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks;
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks;
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks muutmata ja tühistamata.
lg 2 alusel määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel.
lg 2 alusel määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel.
lg 2 alusel määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 4-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 4-kuulise tähtaja möödumisel. Vastavalt
sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv kogusummas 1000 (üks tuhat) eurot tuleb kassatsioonitähtaja, s.o 30 päeva jooksul alates 14.10.2016 tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks;
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks;
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 4 kuuks selles, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ja ei vähendanud oma sõiduki kiirust vastavalt tee- ja ilmastikuoludele, sõitis teelt välja vastu aeda, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXXXja OÜ XXXX. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Tarvitas alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 3 p 2, § 169 lg 5 ja 7 ning lg 4 p 4 ja 5 nõudeid ning pani toime
Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja järgneva kaebuse I SISSEJUHATUS JA ASJAOLUD 1.
lõike 1 alusel 75 trahviühiku ulatuses, so 300 eurot; -
lõike 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks; -
lõike 1 alusel 75 trahviühiku ulatuses, so 300 eurot; -
lõike 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks; -
lõike 1 alusel 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot; -
lõike 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. 1.
Väärteomenetlus
2.1.1. Vaidlustatud otsuse kohaselt on kaebaja tegu kvalifitseeritud
lõike 1 järgi.
lõige 1 sätestab, et mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega on võimalik
lõike 1 alusel isikut karistada juhul, kui on tuvastatud liiklusnõuete rikkumine, mis on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas korduvalt märkinud, et ettevaatamatusdelikti koosseisupärasuse kontrollile kehtivad konkreetsed nõuded. Sarnaselt tahtliku süüteoga moodustavad ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos, kus tegu on eeldus, ilma milleta tagajärg ei saabuks. Esmalt tuleb seejuures tuvastada objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine (tegu ettevaatamatusdelikti mõttes) ning õigusvastasusseos (RKKKo 3-1- 1-85-12). Seejuures saab deliktistruktuuri ülesehitusest tulenevalt õigusvastasusseosest ehk sellest, kas tagajärg saabuks ka hoolsuskohustusele vastava käitumise korral, rääkida alles siis, kui eelnevalt on tuvastatud objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine (vt nt RKKKo 3-1- 1-90-06, p 21). Käesoleval juhul ei ole kaebaja liiklusnõudeid rikkunud, puudub põhjuslik seos ning kahju ei ole tekkinud. 2.1.2. Kohtuväline menetleja on märkinud, et kaebaja rikkumine seisneb
S § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Seetõttu
lg 1 ettenähtud karistuse kohaldamiseks tuleb eelkõige tuvastada, kas kaebaja on talle inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnused realiseerinud, ehk ei vähendanud sõiduki kiirust vastavaks olukorrale, millega ta võis rikkuda
Lisaks ülalmainitud
lg 1 objektiivse koosseisu tunnustele peab olema tuvastatud põhjuslik seos liiklusnõuete rikkumise ja varalise kahju tekitamise vahel.
lg 3 p 2 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kohtuväline menetleja ei ole tõenduslikult tuvastanud, et kaebaja ei kohandanud sõidukiirust tingimustele vastavaks. Samuti puuduvad väärteoprotokollis esitatud teokirjelduses asjaolud, millele tuginedes oleks menetlusalune isik pidanud sõidukiirust vähendama. Väärteoprotokolli kohaselt ei olnud sündmuskohal probleeme ka nähtavusega (ilmastikuolud olid head ning nähtavus selge). põhimõtte kohaselt tuleb kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks.
2.1.3. VTMS § 223 lõike 1 kohaldamise eelduseks peab rikkumine olema põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Liiklusõnnetuse ei põhjustanud kaebaja
Tee seisundinõuded sätestab Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr 92 "Tee seisundinõuded" (edaspidi ka määrus nr 92). Määruse nr 92 § 6 lg 1 p 1 sätestab, et üldised seisundinõuete kohaselt peab tee ja tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks määratud maa (edaspidi olema puhastatud, bussi ootekojad peavad olema koristatud. Määruse nr 92 § 6 lg 1 punkti 2 kohaselt on üldised tee seisundinõuded, mille järgi 4 teel hukkunud loomad ja liiklust ohustavad esemed peavad olema eemaldatud. Kohaliku omavalitsuse (Rae valla) teehoiuspetsialist XXXXon pärast kõnealust liiklusõnnetust esitanud XXXXkinnistu omanikule XXXXnõude määruse nr 92 § 6 lg 1 punktide 1 ja 2 rikkumiste kõrvaldamiseks (lisa 2). Rikkumine seisnes selles, et XXXXkinnistul olid maakivid paigutatud sõiduteele liiga lähedale. Ka XXXXon kinnitanud, et kõnealused kivid olid teele lubamatult lähedal ning vald kohustas pärast liiklusõnnetust maakivid kõrvaldama (lisa 3). Seejuures XXXXise möönis, et liiklusõnnetuse võisid põhjustada need teele liiga lähedale paigutatud kivid. Põhjusliku seose teoreetilist külge on Riigikohtu kriminaalkolleegium käsitlenud ka 31.03.2008 lahendis nr 3-1-1-4-08, leides, et karistusõiguses põhjusliku seose tuvastamiseks kasutatava ekvivalentsusteooria kohaselt on tegu tagajärjega põhjuslikus seoses, kui teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata. Kuna ekvivalentsusteooria mõttes on kõik tagajärje saabumise tingimused võrdväärsed, siis tuleb selle käsitluse praktilisel rakendamisel lähtuda konkreetselt saabunud tagajärjest ja selleni vahetult viinud teost. Kuna menetlusaluse isiku juhitud sõiduk paiskus teelt välja kõnealuste õigusvastaselt paigutatud kivide tõttu, siis ei oleks tõenäoliselt kahju tekkinud (sõiduk sai kahjustada üksnes kividega kokkupõrkest), kui kive tee ääres olnud ei oleks või kivide paiknemine oleks olnud õiguspärane. Eeltoodule tuginedes on eluliselt usutav, et liiklusõnnetuse põhjustamisele aitas kaasa sündmuskoha tee üldiste seisundinõuetele mittevastavus määruse nr 92 § 6 lg 1 punktide 1 ja 2 järgi. Seega on põhjuslik seos väidetava rikkumise ja kahju vahel tõendamata. 2.1.
lg 3 p 2 rikkumine, vaid muud juhi jaoks ettenägematud asjaolud (teele ilmunud liikuv objekt ja sündmuskohal õigusvastaselt paigutatud kivid). 2.1.6. Isegi juhul, kui oleks tõendatud, et kaebaja rikkus
lg 3 p 2 nõudeid (kaebaja sellega ei nõustu), siis ei ole tõendatud tekkinud kahju. Vaidlustatud otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja pidanud kahjuks XXXXkinnistu aia kahjustamist ja XXXX OÜ-le kuuluva sõiduki kahjustamist. Nii XXXX kinnistu omanik XXXXkui ka XXXX OÜ kinnitusel neile liiklusõnnetuse tagajärjel kahju ei tekkinud ning neil puuduvad mistahes pretensioonid kaebaja suhtes (lisad 3 ja 4). Seega on kohtuvälise menetleja seisukoht kahju tekkimise kohta alusetu. 2.1.7. Pärast liiklusõnnetust said pooled koheselt kokkuleppele kahju hüvitamises ning poolte vahel puudusid erimeelsused. XXXX ja XXXX OÜ kinnitavad, et neil puuduvad mistahes pretensioonid kaebaja suhtes (lisad 3 ja 4). Mõlemad isikud on selgitanud, et kaebaja võttis nendega pärast liiklusõnnetust ühendust ning koheselt lepiti kokku kahju hüvitamises ning kaebaja oli vastuväiteid esitamata nõus mistahes 5 kahju heastama, mida ta ka tegi.
lõike 1 kvalifitseeritava väärteo eest karistamise eelduseks on asjaolu, et pooled ei jõua kahju hüvitamise tingimustes kokkuleppele. Praegusel on kokkulepe saavutatud ning XXXX ja XXXX OÜ kinnitavad, et neil puuduvad nõuded ja pretensioonid kaebaja suhtes. Seega on alusetu kaebajat karistada
2.1.8. Eeltoodule ja põhimõttele tuginedes on tõendamata kaebaja teos
VTMS § 29 lõike 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Seega tuleb väärteomenetlus
2.2. Kaebaja ei ole toime pannud
Väärteomenetlus
2.2.1.
lõige 1 sätestab, et alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras, liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust kuni selle asjaolude väljaselgitamiseni sündmuskohal - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni. Teisisõnu on
lõike 1 järgi isiku karistamise eelduseks, et isik on tarbinud vahetult pärast liiklusõnnetust, kuid enne asjaolude väljaselgitamist, keelatud aineid. Praegusel juhul ei ole
2.2.2.
lõike 1 järgi ei saa karistada isikut juhul, kui isik tarbib alkoholi pärast liiklusõnnetust, ent asjaolude väljaselgitamise vajadus puudub. Käesolevas asjas olid kõik liiklusõnnetuse olulised asjaolud selged. Asjaga seotud isikud on kinnitanud, et neil puuduvad kaebaja suhtes mistahes pretensioonid (lisad 3 ja 4). Nii XXXX kui ka XXXX OÜ esindaja kinnitavad, et neile kahju tekkinud ei ole ning kaebaja oli koheselt pärast liiklusõnnetust koostöövalmilt nõus võimalikke probleeme lahendama. XXXXselgitas, et kaebaja parandas pärast liiklusõnnetust aia, mis tegelikult oli juba enne kahjustada saanud ning need lipid vajasid sõltumata õnnetusest väljavahetamist. Samuti oli ilmne kahju eest vastutav isik. 2.2.3. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-9-04 (p 6.3.) leidnud, et olukorras, kus on selged kahju saaja, kahju eest vastutav isik ja puuduvad muud väljaselgitamist vajavad asjaolud, ei ole põhjendatud isikut karistada selle eest, kui ta on pärast liiklusõnnetust (praegusel juhul enam kui 8 tundi pärast õnnetust) tarbinud alkoholi. Kuigi pärast liiklusõnnetuse toimumist tuvastati juhil joove, lõpetas Riigikohus selles väärteoasjas menetluse VTMS § 29 lg 1 punkti 1 alusel. Sarnaselt nimetatud kohtuasjale tuleb ka praeguses asjas väärteomenetlus
2.2.
lõike 1 alusel isiku karistamise eelduseks on muu hulgas asjaolu, et alkoholi tarvitamine toimus vahetult pärast liiklusõnnetust. Kui isik on tarvitanud kaheksa või enam tundi pärast sündmust alkoholi, ei saa käsitada alkoholi tarvitamisena. 2.2.5. Eeltoodule tuginedes on tõendamata kaebaja teos
VTMS § 29 lõike 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Seega tuleb väärteomenetlus
2.3. Kaebaja ei ole toime pannud
Väärteomenetlus
2.3.1.
lg 1 sätestab, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, - karistatakse 6 rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Liiklusseadusest ei tulene, et liiklusõnnetusest peab selles osalenud juht igal juhul politseid teatama, vaid teavitamine on vajalik üksnes erandlikel juhtudel. Praegusel juhul ei tekkinud kaebajal kohustust politseid liiklusõnnetusest teavitada. 2.3.2.
Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht: 1) võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt
lõikele 9; 2) tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu; 3) esitama liiklusõnnetuses osalenud teise juhi soovil isikut tõendava dokumendi. Kaebaja täitis nimetatud kohustused, teisaldades sõiduki naabruskonnas asuvasse elukoha hoovi, et vältida sündmuskohas uute liiklusõnnetuste juhtumist. 2.3.3. Väärteoprotokollis esitatud väärteo kirjelduse kohaselt on kohtuväline menetleja märkinud, et menetlusalune isik oleks pidanud politseid liiklusõnnetusest teavitama, kuna Muid liiklusõnnetusest teavitamise aluseid ei ole Väärteoprotokollis esitatud. Väärteoprotokollis viidatud
lg 5 sätestab mitu politseile teatamise alust, kuid teokirjeldusest ei ole võimalik tuvastada, milline neist alternatiivsetest alustest rakendub käesolevas väärteoasjas. Viidatud norm sätestab, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Seega on
lõike 5 kohaselt politseile teavitamise kohustuse tekkimise esmaseks eelduseks lahkarvamuse olemasolu. Käesoleval juhul lahkarvamusi ei tekkinud (lisad 3 ja 4). Nii XXXXkinnistu omanik XXXXkui ka XXXX OÜ kinnitusel neile liiklusõnnetuse tagajärjel kahju ei tekkinud. XXXX ega XXXX OÜ selgitavad, et neil puuduvad mistahes nõuded kaebaja suhtes ning kaebaja oli pärast õnnetusjuhtumit igati koostöövalmis ning tegi endast kõik oleneva, et viivitamatult võimalik kahju heastada. Mingisuguseid erimeelsusi liiklusõnnetusega seoses pooltel ei tekkinud. Seega on kohtuväline menetleja ebaõigesti leidnud, et kaebaja on rikkunud
2.3.4. Kaebajal puudus kohustus liiklusõnnetusest teavitada
Nimetatud norm reguleerib politseile teavitamiskohustuse olemasolu olukorras, kui liiklusõnnetuse tagajärjel tekib kahju. Nii XXXXkui ka XXXX OÜ kinnitasid, et kahju nendele ei tekkinud (lisad 3 ja 4). Samuti ei saanud vigastada ükski inimene (
Lisaks saavutasid liiklusõnnetuses osalenud isikud seoses juhtumiga üksmeele (
Kuna liiklusõnnetuses osales isikutest üksnes kaebaja, siis olid kõik olulised andmed identifitseerival viisil teada (
Kuna võimalik kahju seondus registerasjadega (kinnistu ja sõiduk), olid kahju saajad teada ning puudus mistahes kahtlus nendes isikutes või identifitseerimise võimaluses (
Selge oli ka võimaliku kahju eest vastutav isik (kaebaja tunnistas liiklusõnnetuse toimumist, ta sai koheselt kokkuleppele võimalike kahju saajatega ning asus tegevust viivitamatult heastama). Seega ei olnud kahtlust võimaliku kahju eest vastutavas isikus (
Lisaks vormistati kõik sündmusega seotud asjaolud kirjalikult (lisa 5). Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja ebaõigesti tuvastanud, et kaebajal oli kohustus teavitada liiklusõnnetusest politseid. 2.3.5. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-9-04 (p 6.2.) leidnud, et liiklusõnnetusest politseile teatamine on kohustuslik juhul, kui liiklusõnnetuses sai viga inimene, kui tekitati varaline kahju ning juhid või juht ja kahju saaja ei ole üksmeelel vastutuse küsimuses, või kui kahju saaja ei ole teada. Samas asjas leidis Riigikohus, et 7 Selles kohtuasjas lõpetas Riigikohus eeltoodud põhjustel väärteomenetluse VTMS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel. Käesoleva väärteomenetluse asjaolud on põhimõtteliselt sarnased eelpool viidatud Riigikohtu menetluses olnud vaidlusele. Juhindudes muu hulgas Riigikohtu seisukohtadest, tuleb käesolev väärteomenetlus
2.3.6. Eeltoodule tuginedes on tõendamata kaebaja teos
VTMS § 29 lõike 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Seega tuleb väärteomenetlus
2.
lõike 1 alusel 75 trahviühiku ulatuses, so 300 eurot,
lõike 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks,
lõike 1 alusel 75 trahviühiku ulatuses, so 300 eurot,
lõike 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks,
lõike 1 alusel 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ja
lõike 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks; 4.1.
lg 1 ja lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 300 eurot ja lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks;
lg 1 ja lg 2 alusel rahatrahvi 300 eurot ja lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks;
lg 1 ja lg 2 alusel rahatrahvi 400 eurot ja lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, ei nõustu esitatud kaebusega ja asub seisukohale, et E.K 'ule inkrimineeritavad rikkumised on leidnud täielikku tõendamist ja nende toimepanemise eest on määratud ka proportsionaalsed karistused.
lg 3 p 2 sätestab, et juht ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust, peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Üheselt on tuvastatud, et liiklusõnnetus toimus pimedal ajal, kui nähtavus oli halb. Samuti on üheselt tuvastatav, et liiklusõnnetuse sündmuskohal nõudsid teeolud kiiruse vähendamist. Sündmuskohal avariigrupi poolt tehtud fotodelt (tl. 2-7) nähtub, et tee ei ole sirge vaid kitsas ja kurviline. Samuti pidi tee ääres olevate kivide asukoht olema menetlusalusele isikule hästi teada kuna tegemist on tema koduteega, mida ta on kindlasti korduvalt läbinud. Seega ei saanud kivide asukoht olla tema jaoks üllatav ja ta pidi nende olemasoluga arvestama. Samuti pidi isik arvestama ka asjaoluga, et liiklusõnnetuse sündmuskohal on kiiruspiiranguks 30 km/h. Menetlusaluse isiku seisukoht, et ta oli sunnitud tegema järsu manöövri kuna teele jooksis loom, ei ole eluliselt usutav ja on vastuolus tema esialgsete ütlustega. 04.06.2016 on menetlusalune isik andnud omakäelised ütlused (tl. 22), kus ta selgitab, et olles sõiduki roolis mängis ta lolli ja tõmbas rooli, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus. Kaitsja seisukoht, et liiklusõnnetuse põhjuseks olid teeääres paiknevad kivid ei ole tõsiseltvõetav ega põhine kogutud tõenditele. Kaebusele lisatud e-kirjas (Lisa 2) nähtub, et kivid on tänaseks küll tee äärest eemaldatud, kuid reaalset ohtu võisid need kujutada ainult talihoolet teostavale tehnikale, mitte tavaliiklejatele. Samuti ei saanud nimetatud kivid olla 11 menetlusalusele isikule üllatuseks, kuna need paiknevad tema kodutee ääres, mistõttu pidi ta olema võimeline nendega arvestama. Seega, lähtudes kõigest eeltoodust oli sõiduki TOYOTA teelt väljasõit otseses põhjuslikus seoses E.K tegevusega, mistõttu kaebuses viidatud usalduspõhimõte ei ole antud kaasuses asjakohane. Üheselt on tõendatud, et E.K ei olnud võimeline oma sõidukit ohu ilmnemisel peatama ja seetõttu tuleb asuda seisukohale, et isik rikkus
lg 3 p 2 nõudeid ja pani toime
Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et kuigi E.K on väidetavalt asunud hüvitama liiklusõnnetusega tekitatud kahjusid, ei tähenda see seda, et varalist kahju ei ole tekkinud. Väärteoasja toimikus on üheselt tuvastatud, et liiklusõnnetuse tagajärjel on kannatada saanud XXXXkuuluv aed (fotod tl. 6-8). Samuti on XXXXkahju tekkimist ka omakäeliselt kinnitanud 04.06.2016 tunnistajana antud ütlustes. Osaühingule XXXX kuuluva sõiduki TOYOTA vigastused on fotografeeritud ja kirjeldatud sõiduki vaatlusprotokollis (tl. 10-20). Samuti on kaebaja ise lisanud kaebusele käsitsi koostatud kokkuleppe (Lisa 5), milles E.K ja OÜ XXXX esindaja XXXXlepivad kokku, et varalist kahju hinnates vastutab võimalike nõuete eest E.K. Arvestades sõidukile ja aiale tekkinud vigastuste asukohta ja suurust pidi menetlusalune isik sündmuskohal aru saama, et on põhjustanud liiklusõnnetuse ja varalise kahju, mistõttu tekkisid temale
loetletud kohustused.
lg 5 sätestab konkreetselt, kui varalise kahju saaja ei ole teada tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Samuti tuleb
lg 5 nõudeid vaadata koosmõjus teiste
nõuetega eriti aga
lg 4 ja lg 6 sätestatuga.
lg 4 kohaselt ei ole liiklusõnnetusest vaja politseile teatada ainult juhul, kui täidetud on kõik alljärgnevad tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2-4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.
lg 6 sätestab, et sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Menetluse käigus on üheselt tuvastatud, et varalise kahju põhjustanud sõiduki juht E.K ja varalise kahju saajad XXXXja OÜ XXXX esindaja ei olnud sündmuskohal juhtunu põhjusi hindamas ega ka varalise kahju tekitamises ühel meelel. Samuti oli hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetlemata kõikide õnnetuses osalenud inimeste andmed ja nimetamata oli varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning kaebaja ja kahju saajad ei olnud kõike eelpool loetletut kirjalikult vormistanud ega sellele alla kirjutanud. Samuti liigutas kaebaja sõiduki sündmuskohalt ära ilma tunnistajate juuresolekul ära märkimata sõiduki asendi ja jäljed, kuigi teiste sõidukite liiklus ei olnud häiritud ja puudus ka vajadus kannatanu haiglasse transportimiseks. Seega on kohtuväline menetleja täiesti põhjendatult asunud seisukohale, et E.K pani toime
Kuivõrd menetlusalune isik pidi aru saama, et on põhjustanud liiklusõnnetuse, siis pidi ta juhtimisõigust omava isikuna olema ka teadlik sellest, et liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud. Menetlusalune isik pidi aru saama, et liiklusõnnetuse asjaolud ei ole selged ja sellest tulenevalt ei tohtinud ta ka alkoholi tarvitada enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. 12 Alkoholi tarvitama asudes pani menetlusalune isik toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ja selle eest on kohtuväline menetleja põhjendatult määranud ka karistuse. Karistuste määramise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Otsuse tegija on karistuse määramisel arvestanud E.K 'u isikut, tema poolt toime pandud tegusid ja süü suurust ning on pidanud võimalikuks mõjutada menetlusalust isikut edaspidi seadusekuulekale käitumisele, määrates talle karistuseks rahatrahvid sanktsiooni alumises kolmandikus, kuid on pidanud vajalikuks kohaldada ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Isik on toime pannud 3 väga rasket liiklusalast rikkumist. Nende rikkumistega on ta otseselt seadnud ohtu nii enda kui teiste kaasliiklejate elu ja tervise ning oluliselt takistanud liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist. Kohtuväline menetleja leiab, et selliste tegude toimepanemise eest tuleb määrata ka väga range karistus. Kuigi menetlusalune isik on varasemalt liiklusalaselt väärteokorras karistamata, siis toimepandud rikkumised on suure ühiskondliku tähelepanu all, mistõttu ei saa väita, et asjas puuduks avalik menetlushuvi. Samuti on liiklusõnnetusega põhjustatud ka üsna märkimisväärne varaline kahju, mille tõttu puuduvad alused väärteoasja lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Arvestades toimepandud rikkumiste raskust on kohtuväline menetleja seisukohal, et E.K on liikluses teistele liiklejatele ohtlik, mistõttu on otsuse tegija täiesti põhjendatult kohaldanud tema suhtes ka lisakaristust. Kohtuvälise menetleja andmetel ei vaja E.K juhtimisõigust seoses liikumispuudega ja asjaolu, et kaebaja töökoht sõltub juhtimisõiguse olemasolust oli menetlusalusele isikule teada juba enne rikkumise toimepanemist. Seega, lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja teiste liiklejate turvalisusest on igakülgselt põhjendatud menetlusaluse isiku ajutine liiklusest eemaldamine. Lähtudes kõigest eeltoodust leiab kohtuväline menetleja, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamine või muutmine, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta 20.07.2016 koostatud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesolevat kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas: Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et ta kohtuistungist osa võtta ei soovi. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas 13 lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning seejärel koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine. Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega, nähtub, et E.K süüdistatakse selles, et ta 04.06.2016 kell 01:00 Kangrumäe tee 14 juures, Kurna küla, Rae vald, Harju maakond, juhtis mootorsõidukit ja ei vähendanud oma sõiduki kiirust vastavalt tee- ja ilmastikuoludele, sõitis teelt välja vastu aeda, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXXXja OÜ XXXXile. Väärteoprotokollis ja vaidlustatud otsuses inkrimineeritakse menetlusalusele isikule
lg 3 p 2 nõude eiramist, mille kohaselt peab juht vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Väärteotoimikus olevast vaatlusprotokollist ja lisatud fotodel on vaadeldud sündmuskohta (tl 1-9) ning nähtub, et liiklusõnnetuse sündmuskohas on tee käänuline ja kitsas ning tee äärde (mitte sõiduteele) on paigutatud maakivid, mille taga ca 0,5-1 meetri kaugusel on aed. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli on E.K märkinud, et sõitis sõbraga öösel Jüri tanklasse kebabi sööma, kui tee peale jooksis mingi loom ja selle peale keeras rooli natuke paremale. Kuna tee ääres olid kivid, mis muutsid auto juhitamatuks, siis muutus auto keeramine võimatuks. Teisaldas auto oma hoovi ja plaanis oli järgmine päev minna naabrimehega asju klaarima. Kaebuses on välja toodud, et menetlusalune isik sõitis kividele otsa, kuna need olid paigutatud ebaseaduslikult teele liiga lähedale. Samuti on kohtule esitatud Rae Vallavalitsuse teehoiuspetsialisti XXXXkiri, mille kohaselt need kivid kujutavad reaalset ohtu talihoolet teostavale tehnikale. Antud juhul ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et menetlusalune isik oleks talihoolet teostanud, seda enam, et tegemist oli südasuvega. Kohtu hinnangul jääb arusaamatuks kaebuses toodud väide nagu tee ääres seisvad kivid oleksid olnud süüdi selles, et menetlusalune isik neile otsa sõitis. Menetlusalusel isikul kui mootorsõiduki juhil on liiklusseadusest tulenev kohustus arvestada tee oludega ning nähtavusega ning vastavalt sellele oma sõidukiirust kohandada. Antud teelõigul on lubatud sõidukiiruseks 30 km/h. Samuti arvestades teo toimepanemise aega, mis on kell 1 öösel, siis on tegemist pimeda ajaga ja seega on ka nähtavus halb ning sõidukijuht peab öösel eriti tähelepanelikult teeolusid jälgima. Kuna tegemist oli menetlusaluse isiku koduteega (menetlusaluse isiku aadress XXXX), siis teadis ta kindlalt, et just sellel teelõigul on tee äärde paigaldatud maakivid ning see ei saanud talle kuidagi ehmatusena tulla. Samuti vaadeldes sündmuskoha fotosid, siis ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et sellisel aeglasel kiirusel (lubatud sõidukiirus 30 km/h) sõites oleks võimalik suurt maakivi poole meetri kaugusele edasi lükata ning siis edasi veel 0,5-1 m kaugusel asuvasse aeda sisse sõita. Kivid olid paigaldatud tee äärde selleks, et mootorsõidukid kurvis otse aeda sisse ei sõidaks ehk nende eesmärk oli aeda kaitsta. Seega leiab kohus, et isiku sõidukiirus pidi olema palju suurem kui lubatud sõidukiirus 30 km/h, millele viitavad nii rehvijäljed teel kui ka asjaolu, et sõidukiga liigutati tee äärde paigutatud kivid aia juurde. Kuid kuna piirkiiruse ületamise osas väärteootsust tehtud ei ole, siis kohus sellel siinkohal rohkem ei peatu. Küll saab tulla järeldusele, et menetlusaluse isiku valitud sõidukiirus ei olukorrale ega teeoludele ning ta ei vähendanud ka kiirustkui tingimused ja halb nähtavus seda nõudsid, millega rikkus menetlusalune isik
Juhul, kui menetlusalune isik oleks eelviidatud nõuet järginud, oleks olnud ka välistatud teelt väljasõit ja kividele ja aiale otsasõit. Kuivõrd tegemist on menetlusaluse isiku koduteega ja väärteomenetluses ei ole tuvastatud, et menetlusalune isik oleks korduvalt temale tuttaval teelõigul naabri kive ja aeda teelt väljasõiduga lõhkunud ja nihutanud, siis ilmselgelt erines menetlusaluse isiku juhitud 14 sõidukiirus igapäevasest sõidukiirusest samal teelõigul. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab üheselt järeldada, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk sõitis välja sõidutee piiridest ja alles seejärel vastu väljaspool sõiduteed asuvaid kivisid ja aeda. Seega juhul, kui teepeenral kive, mis sõiduki liikumiskiiruse oluliselt maha võtsid, ei oleks olnud, siis oleks menetlusaluse isiku juhitud sõiduk sõitnud otse tee ääres olevasse piirdeaeda ja seejärel ei oleks ka suurt osa seda aeda alles jäänud. Väärteotoimikus olevast vaatlusprotokollist ja lisatud fotodel on vaadeldud ka kahjustada saanud aeda (tl 1-9) ning selgelt on näha aia kahjustused mitme aialipi osas. Ka tunnistaja Mati Renti ülekuulamisprotokolli (tl 21) kohaselt on 04.06.2016 öösel tema kodu aed kahjustada saanud 3 meetri ulatuses, purustatud on aialipid ja 2 pööra. Seega on nii vaatlusprotokolli kui Mati Renti ütlustega tõendamist leidnud, et aiale oli tekitatud kahjustusi ning seda on tunnistanud ka menetlusalune isik ise olles valmis vastavad kahjud hüvitama. Kahju tekkimine ja olemasolu ilmneb üheselt ka kohtule esitatud kaebusest, kus korduvalt rõhutatakse, et aia omanikul varalisi pretensioone ei ole, kuivõrd menetlusalune isik hüvitas kahju, parandades aia. Seega on tõendamist leidnud, et XXXXtekitas liiklusõnnetusega varalist kahju just menetlusalune isik ja mitte keegi muu. Kohus rõhutab siinkohal, et kui XXXXon hiljem, s.o 02.08.2016 kirjlikult kinnitanud, et tal aia lõhkunud isiku vastu enam pretensioone ei ole, ei saa selline asjaolu kuidagi muuta menetlusaluse isiku juba toimepandud süütegu olematuks, ega ka muuda tekitatud kahju olematuks. Vastupidi, see just näitab, et kahju tekkis ja menetlusalune isik selle ka hüvitas, parandades aia. Kui kahju puudunuks, puudunuks ka aia parandamise vajadus. Kohus juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et kahju vabatahtlik hüvitamine omab tähtsust ainult karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes, kuid mitte süüd või õigusvastasust välistava asjaoluna. Edasi nähtub sõiduki vaatlusprotokollist ja lisatud fotodelt (tl 10-20), et sõidukil Toyota Corolla reg nr XXXX on menetlusaluse isiku poolt tekitatud kahjustused. Sõidukil on eesmine stange katki ja kraapejälgedega, esiklaas kahjustatud parempoolse külje juures, parempoolne tahavaatepeegel on sõiduki küljest lahti, parempoolne esiratas lahti, vasakpoolse külje esiuksel mõlk ning kraapejäljed, kraapejäljed parempoolsel esitulel. Arvestades vaatlusprotokollist nähtuvaid sõiduki vigastusi, ei saanud taastamisremondi maksumus olla tühine. Kuigi taastamisremondi hüvitas mitte sõiduki omanik, vaid kindlustusandja, ei muuda see varalise kahju tekkimist olematuks. Tuvastatud sõiduki vigastuste tõttu oli sõiduk ilmselgelt pikemat aega liiklusest eemal taastamisremondi tõttu ja sedagi juhul, kui sõiduki taastamine üldse oli enam otstarbekas. Samuti ei saa tekitatud kahjut kuidagi olematuks muuta sõiduki omaniku XXXX OÜ esindaja Urmas Laanemi 02.08.2016 esitatud kinnitus, et XXXX OÜ-l liiklusõnnetusega seoses kahju tekkinud ei ole, sest kahju tekkimine on juba tõendatud sõiduki vaatlusprotokolli ja lisatud fotodega. Kaebusele lisatud kokkulepe, mille kohaselt on E.K ja OÜ XXXX esindaja XXXX04.06.2016 kokku leppinud vastutuse küsimuses ei saa kohtu arvates olla koostatud kokkuleppes märgitud ajal ja ka selle kokkuleppe sisusse, mille kohaselt E.K teavitas XXXX OÜ esindajat viivitamatult pärast liiklusõnnetust, suhtub kohus kriitiliselt. Väärteotoimikust nähtuvalt ei olnud E.K 04.06.2016 hommikul kell 08.04 kuni 08.15 võimeline isegi kirjutama ning temal tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,72 mg/l. Seejuures on E.K menetlusaluse isikuna ülekuulamisel selgitanud, et ta plaanis naabrimehega aia osas järgmine päev asjad ära klaarida, kuid politsei tuli juba hommikul ukse taha. Sellest tulenevalt ei olnud menetlusalune isik ka seitsme tunni möödudes suutnud minna naabri juurde asju selgitama, rääkimata siis sõiduki omanikust. Seega sõiduki omanikuga suhtlemisest ei ole menetlusalune isik midagi kohtueelsel menetlusel rääkinud. Seetõttu teeb kohus järelduse, et kohtule esitatud kokkuleppe koopia, mis kannab 04.06.2016 kuupäeva, ei ole koostatud kohtule esitatud kokkuleppes näidatud kuupäeval, vaid oluliselt hiljem, so pärast kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamist. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtule on eelmärgitud kokkuleppe koopia esitatud eesmärgiga viia kohut eksitusse tegelikest asjaoludest ja saavutada sellega asjaolu esinemine, mis osaliselt vähemalt ühe kahju saaja osas välistaks süüteokoosseisu olemasolu. Kuivõrd kohus ei loe seda kokkuleppe koopiat usaldusväärseks tõendiks, jätab kohus selle tõendi tõendikogumist välja. 15 Kõigi eeltoodud tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et sõidukit Toyota Corolla reg nr XXXX juhtinud menetlusalune isik ei vähendanud sõidukiirust öisel ajal halva nähtavusega kohas ning selle pärast sõitis otsa teeääres olevatele kividele ning aeda, tekitades sellega varalist kahju nii aia omanikule XXXXja sõiduki omanikule XXXX OÜ-le. Eeltoodust tulenevalt sisaldub menetlusaluse isiku käitumises
Menetlusalust isikut on süüdistatud ka
lg 5 nõude rikkumises ja
Menetlusalune isik on tunnistanud, et ta peale liiklusõnnetust politseisse ei helistanud ja sõitis koju, s.t menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt.
sätestab juhi tegutsemise liiklusõnnetuse korral ning lõike 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldustele.
p 32 kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Nagu kohus juba eelpool leidis, tekitas menetlusalune isik sõidukit juhtides ja teelt välja sõites varalist kahju XXXXja sõiduauto omanikule XXXX OÜ-le. Seega on kohtuväline menetleja õigesti ja väärteomenetluse raames kogutud tõendikogumiga kooskõlas olevalt lugenud tõendatuks liiklusõnnetuse toimumise. Kuigi väärteoasjas ei ole kogutud tõendeid liiklusõnnetuse tagajärjel inimese vigastada saamise kohta, nähtub sõiduki vaatlusprotokollist, et juhi kõrvalistuja õhkpadi on avanenud ja esiklaasis on iseloomulikud mõrad, mis viitavad sellele, et kõrvalistuja on peaga löönud esiklaasi. Kui kõrvalistujat ei oleks autos viibinud, ei oleks ka õhkpadi avanenud. Kuna sõidukis viibinud kõrvalistuja tervisekahjustuste kohta tõendeid kogutud ei ole, ei pea kohus vajalikuks sellel rohkem peatuda. Edasi juhib kohus tähelepanu asjaolule, et iga sõiduki juht, kes on läbinud mingisugusegi sõidukijuhi koolituse ja on saanud juhtimisõiguse, peab teadma, et kui ta põhjustab liiklusõnnetuse, tuleb sellest koheselt politseile teada anda. Menetlusalune isik jättis liiklusõnnetusest politseile aga teatamata ja eiras politsei kaasamist teadlikult. Seega arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul endal oli võimalus pärast liiklusõnnetuse põhjustamist kohe politseisse teatada, ei teinud ta seda teadlikult. Menetlusalune isik lahkus vastutustundetult sündmuskohalt, toimetades sündmuskohalt ära ka liiklusõnnetuses osalenud sõiduki ja politseile liiklusõnnetusest ei teatanud. Menetlusalune isik isegi ei tundnud huvi, millised kahjustused ta liiklusõnnetusega põhjustanud oli, mis näitab menetlusaluse isiku erilist hoolimatut ja ükskõikset suhtumist oma liiklusseadusest tulenevatesse kohustustesse ja teiste isikute varasse. Selle asemel menetlusalune isik teisaldas liiklusõnnetuse põhjustanud auto koduhoovi ja hakkas alkoholi tarbima, ilma et ta oleks kahjustusi või kahju saajaid teavitanud või sündmuskoha asjaolusid kirjalikult fikseerinud.
sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral.
lõigetes 1 ja 2 on juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk ning tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ja kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et menetlusalune isik oleks pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks.
Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel. Samuti kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil 16 loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saajad oleks vormistanud
Kuna menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, siis ei saanud ta ka olla ühel meelel kahju saajatega ja ei olnud tekkinud kahju ulatusest teadlik. Seega ei ole menetlusalune isik täitnud
lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, siis ei saanud talle ka kahju saaja teada olla, mistõttu oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Isegi juhul, kui menetlusalusele isikule on teada, et kahju saajaks on eeldatavalt naaber, siis ei pruugi ta teada seda, kellele kinnistu tegelikkuses kuulub. Kolmanda variandina tuleks kõne alla olukord, kus kahju tekitajat ei ole sündmuskohal ning antud juhul lahkuski menetlusalune isik sündmuskohalt ja liiklusõnnetusest teatas politseile kahju kannatanud isik, kes avastas lõhutud aia viis tundi pärast liiklusõnnetuse toimumist. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes
lg 4 p 2 - 4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada
Antud vaidlusalusel juhul
Käesoleval juhul ei ole menetlusalune isik vahetult liiklusõnnetuse toimumise järgselt kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Kaebuse esitaja kaebuses toodud väide, et kahju kannatanutega lahendati pärast liiklusõnnetust koheselt võimalikud probleemid, ei ole tõendamist leidnud. Tunnistaja Mati Reim on kinnitanud, et 04.06.2016 hommikul on tema koduaeda sisse sõidetud ja ta ei tea, kes seda tegi. Samuti kaebuse Lisas 5 toodud kokkulepe ei ole sõlmitud öösel vahetult peale liiklusõnnetuse põhjustamist, vaid tunduvalt hiljem. Menetlusalune isik on ise tunnistanud, et peale liiklusõnnetust oli ta šokis, teisaldas auto koduhoovi ja hakkas alkoholi tarvitama, kust hommikul kell 8 politsei ta ka leidis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumises esineb
lg 5 nõude rikkumine ja menetlusaluse isiku käitumine on kohtuvälisel menetlusel õigesti kvalifitseeritud
Lisaks eeltoodule on menetlusalust isikut süüdistatud ka
lg 7 nõude rikkumises ja
Menetlusalune isik on tunnistanud, et ta koju jõudes oli nii närvis, et hakkas alkoholi jooma.
sätestab juhi tegutsemise liiklusõnnetuse korral ning lõike 7 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras. Ülalpool on kohus asunud seisukohale, et väärteoasjas toimunud kohtuvälise ja kohtuliku menetlusega on üheselt tõendamist leidnud, et E.K oli
Väärteoasja materjalide kohaselt toimus liiklusõnnetus 04.06.2016 kell 01.00 ning pärast liiklusõnnetusest teate saamist asus politsei otsima liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukit. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati E.K seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 (taatlustunnistuse nr TTRC-16-00069), 04.06.2016 ajavahemikul 08.36 kuni 08.43, s.o ca 7 tunni möödudes liiklusõnnetuse toimumisest. Tõendusliku alkomeetri lugemi kohaselt tuvastati E.K alkoholijoove 0,77 mg/l ja 0,78 mg/l ning laiendmääramatust arvestades loeti lõplikuks näiduks 0,72 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Taoline näit viitab üheselt suhteliselt suures koguses alkoholi tarvitamisele. Arvestades seda, et E.K ütluste kohaselt alustas ta alkoholi tarvitamist pärast koju jõudmist ning seda, et seitse tundi pärast liiklusõnnetust tuvastati tal alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,72 mg/l, siis leiab kohus, et tõendusliku alkomeetri näiduga on tuvastatud 17 joove pärast liiklusõnnetuse toimumist ja E.K saab süüdistada selles, et ta liiklusõnnetuses osalenud juhina tarvitas alkoholi pärast liiklusõnnetust ja enne kui politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud. Seetõttu leiab kohus, et E.K käitumises on tuvastatud
lg 7 keelu rikkumine ja
Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumises esineb
lg 7 nõude rikkumine ja menetlusaluse isiku käitumine on kohtuvälisel menetlusel õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ettenähtud väärteona Väärteoasjas kogutud ja kohtulikul menetlusel kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et E.K käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud kolme väärteo tunnused ning need väärteod on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärtegude koosseisutunnused, on need väärteod õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, siis on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6) ning sellele ei ole viidatud ka esitatud kaebuses. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks;
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks;
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning
Seega on
lg-s 1,
lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja poolt põhikaristustega ettenähtud sanktsioonide 1/3 ulatuses ja lisakaristusega
lg 2 ettenähtud sanktsiooni maksimaalses määras, lisakaristustega
lg 2 ja
Seega menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (§ 133 p 7), mistõttu süü suurust, s.h kolme erineva järjestikuse väärteo toimepanemist arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel nii iga üksiku väärteo kui ka väärtegude kogumi osas (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10).
lg 1 sätestatud väärteo puhul leiab kohus, et varaliste kahjude tekitamine liiklusõnnetusega on liiklusnõuete eiramise osas toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega ning tagajärje osas on tegemist ettevaatamatusega, sest öisel, s.t piiratud nähtavusega ajal, kitsal ja käänulisel teel sõites, tuleb valida selline sõidukiirus, mis võimaldab ette näha võimalikku liiklusohtlikku tagajärge. Süüteo asjaoludest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et
Menetlusalune isik mootorsõiduki juhina teab, et kui ta liiklusõnnetuse põhjustab 18 ja sellest politseile ei teata, vaid lahkub sündmuskohalt ja hakkab alkoholi tarvitama, rikub ta liiklusseaduses sätestatud kohustusi. Sellegipoolest lahkus ta sündmuskohalt ja hakkas alkoholi tarvitama. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 p 2, § 169 lg 5 ja 7 ning lg 4 p 4 ja 5 nõudeid ning pani toime
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Menetlusalusele isikule iga eraldi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot ning väärtegude kogumis olnuks võimalik menetlusalust isikut karistada rahatrahviga kuni 3600 eurot. Kuigi nende väärtegude toimepanemise eest on ette nähtud ka alternatiivsed karistused aresti ja erineva tähtajaga juhtimisõiguse äravõtmise näol, ei pea kohus vajalikuks alternatiivsetel karistustel peatuda, kuivõrd menetlusalust isikut on kõigi väärteokoosseisude puhul karistatud rahatrahvidega ja kaebemenetluses ei saa kohus kaebuse esitaja olukorda raskendada. Seega kõigi inkrimineeritud väärtegude eest määratavate karistuste puhul on ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks 150 trahviühikut, mis väärtegude kogumis moodustanuks 1800 eurot. Karistamisel keskmise määra aluseks võtmise järgselt tuleb tuvastada isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates E.K süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel leiab kohus, et
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on
Samas põhjustas menetlusalune isik varalist kahju kahele isikule, mis on süüd suurendavaks asjaoluks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kaebuses on kergendavaks asjaoluks märgitud süü tunnistamine. Kohus leiab, et süü tunnistamist ei ole võimalik kergendava asjaoluna arvestada. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatav süü ülestunnistamisele ilmumine ja sel juhul ilmub isik ise menetleja juurde üles tunnistama süütegu, mille toimepanemisest või toime panijast menetleja eelnevalt teadlik ei olnud. Antud juhul tuli aga politsei ise menetlusaluse isiku juurde, menetlusalune isik ise ei teatanud liiklusõnnetusest politseisse. Edasi on kaebusele lisatud kannatanute kinnitused, et neil kahjunõuet ega pretensioone menetlusalusele isikule seoses liiklusõnnetusega ei ole. Seega peab kohus kergendava asjaoluna võimalikuks arvestada KarS § 57 lg 1 p 2 kohaselt kahju vabatahtlikku hüvitamist, kuivõrd ühe kahju saaja andmete kohaselt on menetlusalune isik lõhutud aia parandanud. Muid karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuivõrd kohtuväline menetleja on juba määranud põhikaristuse oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, siis võib sellest järeldada, et kergendava asjaolu olemasoluga on otsust tehes juba arvestatud ning kohus ei pea põhjendatuks niigi leebe põhikaristuse vähendamist. Seega arvestades menetlusaluse isiku keskmist süüd
lg 1 ettenähtud väärteo osas ja kergendava asjaolu esinemist, tuleb nõustuda kohtuvälise menetleja määratud karistusega, mis on alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. 19
lg 1 ja § 236 lg 1 mõttes on kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süü hinnatav keskmisena. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus antud süütegude puhul ei tuvastanud. Kuigi keskmise süü ja kergendavate asjaolude puudumisel tuleb karistuspraktika kohaselt mõista karistus sanktsioonimäära keskmises määras, siis kuna kohus menetlusaluse isiku olukorda raskendada ei saa nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud põhikaristuste määradega. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud põhikaristused on proportsionaalsed menetlusaluse isiku süü suurusega ja kohus ei pea vajalikuks neid kergendamise suunas muuta. Kohus leiab, et puutuvalt määratud karistuse eesmärki menetlusaluse isiku mõjutamisel ja õiguskorra huvide kaitsmisel tuleb asuda seisukohale, et antud juhul määratud karistuse leebed määrad seda ei pruugi täita ning tuleb kaaluda lisakaristuste kohaldamist, mida kohtuväline menetleja on ka teinud. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuste kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks viidata menetlusaluse isik käitumisele peale liiklusõnnetuse põhjustamist. Menetlusalune isik ei tundnud huvi, millised kahjustused ta liiklusõnnetusega oli tekitanud, mis näitab menetlusaluse isiku hoolimatust ja ükskõiksust teiste isikute vara suhtes. Menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, ei teavitanud juhtunust politseid ning asus tarvitama alkoholi. Eeltoodud asjaolud sunnivad kohut tegema järelduse, et pelgalt rahaline mõjutamine ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita ning kohtu arvates on menetlusalune isik liikluses ohtlik ja seda nii toime pandud väärtegude iseloomu ja nende rohkuse, samuti tegudesse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuste kohaldamine põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et vastutustundetud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kaebuses esitatud väide, et karistus on liiga range, kuna isikul puudub varasem liiklusalane rikkumine ei ole antud juhul asjakohane, sest
lg 1, § 226 lg 1 ja
lg 2 sätete kohaselt ei oma tähtsust, kas isikul on varasem liiklusalane karistus või mitte, lisakaristusi võib kohaldada ka juba esmakordse rikkumise puhul. Samuti võib juhtimisõiguse ära võtta juba põhikaristusena ja seda juba palju pikemaks perioodiks.
lg 1 ja § 226 lg 1 ettenähtud väärtegude puhul on põhikaristusena ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmine vastavalt kuni kuue kuuni ja kolmest kuust üheksa kuuni,
Lisaks sellele näevad
lg 2, § 226 lg 2 ja
Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad 20 asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus leiab, et antud juhul on tuvastatud kolme erinevalt kvalifitseeritava ja järjestikku ning erineva tahtlusega toime pandud liiklusalase väärteo toimepanemine ning ka menetlusaluse isiku hoolimatu suhtumine oma tegudesse. Kaebusest nähtub, et menetlusalune isik vajab juhtimisõigust töö tegemiseks, kuna töötab logistikaettevõttes XXXXOÜ. Samas ei ole kaebusele lisatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks töötamist sellisel töökohal, kus oleks vajalik juhtimisõigus. Kohus leiab, et isegi kui arvestada, et kaebuse esitajal oleks töö tegemiseks vajalik juhtimisõigus ning see põhjendus oleks ehk inimlikust aspektist arusaadav, siis see põhjendus ei ole lisakaristuse kohaldamist välistavaks asjaoluks. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata varasemale kohtupraktikale, mille kohaselt ka töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3-1-1-26-10). Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Samuti oli menetlusalune isik teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus tööülesannete täitmiseks vajalik. Juhtimisõiguse saanud isikuna pidi ta teadma ka seda, et sellistele süütegudele võivad järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena, kui ka sellest tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema ja temast sõltuvate isikute olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad ja võimalus töötada senisel töökohal säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemisest. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus, samuti eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid on küllaldased lisakaristuste kohaldamiseks ning lisakaristuste kohaldamise vajalikkust toetab ka ülaltoodud kohtupraktika seisukoht. Kohus leiab, et süüteo tehiolusid ja iseloomu arvestades oli kohtuvälises menetluses tehtud otsusega lisakaristuste kohaldamine põhjendatud. Puutuvalt süü suurusesse, kohus ei näe alust määratud lisakaristuste kergendamiseks, kuna ühel juhul on tegemist niigi juba minimaalse lisakaristuse määraga ja teisel juhul miinimummäära lähedale jääva lisakaristuse määraga. Kaebuses on palutud määrata rahatrahvi tasumine ositi. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ühe aasta jooksul. Sellest tulenevalt saab eelmärgitud sätte sõnastusest järeldada, et rahatrahvi ositi tasumise määramist saab teha vaid mõjuvatel põhjustel. Seega peab menetlusalune isik esitama ka põhjused, mis peavad olema mõjuvad, et nende pinnalt otsustada ositi tasumise põhjendatus. Käesoleva juhul ei ole menetlusalune isik peale kaebuse ja selle lisade kohtule mingeid dokumentaalseid tõendeid oma majandusliku seisundi kohta esitanud, st kaebuse esitaja ei ole selliste mõjuvate põhjuste olemasolu tõendanud. Kaebuse esitaja on väitnud, et ta töötab logistikaettevõttes XXXXOÜ, mis eeldab mootorsõiduki juhtimist. Sellest tulenevalt eeldab töötamine ka püsiva sissetuleku olemasolu. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest saaks järeldada menetlusaluse isiku maksevõimet või selle puudumist. Seega puudub kohtul seaduslik alus kaebuses esitatud taotluse rahuldamiseks. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et KarS § 66 lg 2 sätteid saab kohaldada selleks vajalikel tingimustel kohtuväline menetleja või kohus karistamisotsust tehes. Kui kaebemenetluses kohus ei muuda kohtuvälise menetleja otsust karistuse liigi või määra osas, siis ei tee kohus ka karistamisotsust, mistõttu ei saa ta ka hakata määrama määratud trahvi ositi tasumist. Kohus peab vajalikuks pöörata kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et vastavalt VTMS § 209 sätetele, kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus või kohtuväline menetleja süüdlase avalduse alusel oma määrusega rahatrahvi täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Seega 21 kohalduks see säte vaid juhul, kui vaidlustatud otsus oleks jõustunud. Antud juhul see kohtuvälise menetleja otsus kaebuse esitamise tõttu jõustunud ei ole. Menetlusalusele isikule allkirja vastu kätte antud väärteoprotokollis on üheselt märgitud, et menetlusalusel isikul on õigus enne väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäeva esitada kohtuvälisele menetlejale taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks. Seega pidanuks menetlusalune isik sellise taotluse esitama kohtuvälisele menetlejale pärast väärteoprotokolli kättesaamist, mitte kohtule esitatavas kaebuses. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 22
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.