← Eesti

4-17-154/6

Obsah (6)§ 66§ 72§ 56§ 15§ 57§ 16

4-17-154 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuaril 2017. a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-17-154 (2780,16,000049) kirjalikus men

§ 66

lg 2 alusel määrata rahatrahvi 200 euro tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates otsuse jõustumisele järgnevast kuust tasumisega igakuiselt 20 (kakskümmend) eurot kuni rahatrahvi 200 eurot täieliku tasumiseni. Rahatrahv tuleb tasuda ositi maksetena Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pank, nr EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank või EE701700017001577198 №rdea Pank. nr nr Kohustuslik on märkida viitenumber 10220165230776.

§ 72

lg 1 järgi kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus 1 selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras. Kohtuotsuse koopia saata F.M-ile ja Lõuna prefektuurile V™S §-s 41 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuvälise menetleja otsus Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Katrin Nõmmiku 27.12.

  1. a otsusega karistati F.M-i LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Karistus määrati selle eest, et F.M 03.01.
  2. a kell 12.48 ajal Kambja vallas Tartumaa maakonnas, Tatra-Otepää-Sangaste 4,1 km-l juhtis mootorsõidukit, ei hoidnud vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikuoludele sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud sõidukile ja sõitis tagant otsa ees pidurdanud sõidukile Škoda. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le XXXX, AS-le XXXX ja tervisekahjustused H.L. Sellega rikkus F.M LS § 46 lg 1 nõuet ja pani toime LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo. Otsuse kohaselt on F.M-i poolt väärteo toimepanemine tõendatud LÕ-5 materjalidega. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Vastulauset esitatud ei ole. Otsuse põhjenduste kohaselt peavad LS § 14 lg 2 alusel kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Karistuse määramisel peab juhinduma

§ 56lõikest 1.

Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatusest toime pandud tegu (

§ 15

lg 3), mistõttu mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused F.M esitas 06.01.

  1. a Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna prefektuuri 27.12.
  2. a otsuse peale. Kaebuse esitaja vaidlustab otsuse karistuse osas ja leiab, et temale määratud rahatrahv on ebaproportsionaalselt kõrge. Kaebaja on süüdistusega nõus ja peab antud õnnetust kahetsusväärseks. Vähendatud sõidukiirus, olematu nähtavus ja keset teed seisnud päästeameti auto ei vabanda tema eksimust, kuid viitavad sellele, et tegemist oli kahetsusväärse ja õnnetu olukorraga. 300 euro suurune trahv on selgelt üle tema võimete. Pühendunud sportlase ja üliõpilasena ei ole tal võimalik lisaks koolile leida tööd, seega on määratud trahv ebaproportsionaalselt kõrge ja mõjuks õpinguid pärssivalt. Ta on antud olukorrast teinud oma järeldused, loobunud auto juhtimisest pikkadel distantsidel, avaldanud siirast kahetsust ja teinud 2 omalt poolt kõik, et teise osapoole kahjud saaksid hüvitatud. Tulenevalt eelpool välja toodud asjaoludest taotleb kaebaja kohtuvälise menetleja 27.12.
  3. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,000049 määratud rahatrahvi vähendamist ja osamaksetega tasumisega võimaldamist. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht Lõuna prefektuur esitas Tartu Maakohtule 11.01.
  4. a (kohtusse saabunud 17.01.2016)kirjaliku seisukoha, milles leiab, et F.M-i kaebus Lõuna prefektuuri 27.12.
  5. a otsusele nr 2780,16,000049 tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Kohtuväline menetlejaon seisukohal, et Klen-F.M ei teinud endast kõike olenevat, et vältida antud liiklusõnnetust. Liiklusõnnetuse päeval olid ilmastikuolud tavapärasest halvemad (lumetuisk ja libe tee), mis eeldab sõidukijuhtidelt erilist tähelepanu talvisel ajal sõidukiiruse valikul vastavalt ilmastiku- ja teeoludele. Samuti sai liiklusõnnetuse käigus vigastada teises sõidukis viibinud juhi kõrvalistuja, kellel tuvastati kerge tervisekahjustus. Oluline on ka piisav pikivahe hoidmin maanteel et vajadusel õigeaegselt reageerida ja ära hoida liiklusõnnetus. Kohtuväline menetlejaon pidanud võimalikuks karistada F.M-i LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest kergemaliigilise karistusega, s.o rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot, mis jääb rikkumise puhul sankstioonimäära esimesse kolmandikku. Kohtus tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus lahendab F.M-i kaebuse kohtuvälise menetleja 27.12.
  6. a otsuse peale kirjalikus menetluses V™S § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ega soovi asja arutamist kohtuistungil. V™S § 123 lg 2 järgi maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud materjalidest nähtuvad järgmised asjaolud: - 03.01.
  7. a sündmuskoha vaatlusprotokolli ja liiklusõnnetuse skeemi kohaselt on Tartumaal Kambja vallas Tatra-Otepää-Sangaste 4,1 km toimunud liiklusõnnetus, kus osalesid F.M , kes juhtis sõidukit Land Rover Range Rover reg.nr XXXX ja E.S.. kes juhtis sõidukit Škoda Rapid reg.nr XXXX. Liiklusõnnetuse esmase kirjelduse kohaselt maastur Land Rover sõitis tagant otsa ees pidurdanud sõiduautole Škoda Rapid. Kahjude kirjelduse kohaselt Land Roveri esiosa kahjustatud; Škoda tagaosa deformeerunud. Vaatlusprotokolli andmetel on kell 13.15 teostatud sündmuskoha vaatlust ning kasutatud on tehnikavahendeid: fotoaparaat Nikon D80, mõõteratas Gottlieb Nestle 593000 ning mõõtejoonlaud. Sündmuskoht asub Tartumaal, Kambja vallas Tatra-Otepää-Sangaste 4,1 kilomeetril. Sõidutee on asfaltkattega ja libe. Sõiduteel on töötlemata pinnaga kinnisõidetud lumi. Sõidutee laius antud kohal on 5,9 m. Vaatlus toimub Otepää poolt Tartu suunas. Mõõdistuste 0-punktiks on Tatra-OtepääSangaste maantee neljas kilomeetripost. Pärisuunavööndi maanteekraavis on maastur Land Rover Range Rover, suunaga Tartu. Pärisuunavööndi teepervel on sõiduauto Škoda Rapid, suunaga Otepää. Maastur Land Rover vasakpoolsest esirehvist kuni sõidutee äärde on vahemaa 5,0 m. Maastur Land Rover vasakpoolsest tagumisest rehvist kuni sõidutee äärde on vahemaa 5,65 m. 0punktist 45,1 m Otepää suunas on maasturi Land Rover esirehv. Sõiduato Škoda parempoolsest esirehvist kuni sõidutee äärde on vahemaa 2,3 m. Sõiduato Škoda parempoolsest tagarehvist kuni sõidutee äärde on vahemaa 3,8 m. 0-punktis 48,8 m Otepää suunas asub sõiduauto Škoda parempoolne esirehv. Sündmuskohal koostatud skeem ja fotografeeritud. 3 - sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodelt nähtub sõidukite Škoda Rapid ja Land Rover paiknemine peale liiklusõnnetust. Fotodel nr 1 ja 2 on vaade sõidukitele. Fotodel nr 3, 4, 5 ja 6 on vaated mõlema sõiduki vigastustele. Kõigilt fotodelt on näha, et sõidutee on lumine. - CD-plaadile salvestatud fotodelt nähtub samuti sõidukite Šokda Rapid ja Land Rover paiknemine peale liiklusõnnetust, mõlema sõiduki kahjustused ja nende fikseerimise käik. Samuti on fotodelt on näha, et sõidutee on üleni lumega kaetud. - 19.04.
  8. a tunnistajana ülekuulamise protokolli kohaselt andis E.S. ütlusi, et 03.01.2016 juhtis ta mootorsõidukit Škoda Rapid reg.nr XXXX, Tatra-Otepää-Sangaste tee 4 km-l. Nad liikusid Tatra suunas. Ilmastiku- ja teeolud olid väga halvad. Teele sadanud lumi lendles ning nähtavus oli väga halb. Täpset kellaaega ta ei mäleta, kui nägi enda sõiduki ees teist peatunud sõiduautot. Antud hetkel tema sõiduki kiirus oli umbes 40 km/h. Ta vajutas pidurit ning hoidis paremale tee äärde, et samuti peatuda. Täpselt ei tea, kas ta oli juba seisma jäänud või kohe seisma jäämas, kui tema juhitud sõidukile sõitis tagumisse vasakpoolsesse nurka otsa mootorsõiduk Range Rover reg.nr XXXX. Antud sõidukit juhtis noorem meesterahvas. Saadud löögist paiskus tema sõiduk esiotsaga Otepää poole. Tema taga sõitnud Range Roveri juht ilmselt märkas tema sõidukit halbade ilmastikuolude ning oludele mittevastava sõidukiiruse tõttu liiga hilja. Seetõttu ei suutnud ta tagant otsasõitu vältida. Tema juhitud mootorsõidukis olid kõigil turvavööd nõuetekohaselt kinnitatud. Kiirabi toimetas sündmuskohalt haiglasse tema elukaaslase H.L., kes istus kõrvalistmel. Tema sõiduki kandis liikluskindlustus maha ning ta on selle eest ka hüvitise kätte saanud. - 13.04.
  9. a tunnistajana ülekuulamise protokolli kohaselt andis H.L. ütlusi, et 03.01.2016, täpset kellaaega ei mäleta, sõitsid nad mootorsõidukiga Škoda Rapid mööda Tatra-Otepää-Sangaste teed. Nad liikusid Otepäält Tatra suunas. Ilmastikuolud olid väga halvad, kuna sadas lund ning teele sadanud lumi lendles – nähtavus oli väga halb. Umbes Tatra-Otepää-Sangaste tee neljandal kilomeetril märkasid nad nende ees peatunud mootorsõidukit, mistõttu peatusid nad ka ise koheselt paremal pool teeservas. Täpselt ei mäleta, kas nad olid seisma jäänud või kohe seisma jäämas, kui neile sõitis tagant otsa mootorsõiduk Range Rover. Õnnetuse hetkel juhtis mootorsõidukit tema elukaaslane E.S., tema istus kõrvalistmel ning taga istusid tema ema E.L., isa T.K.ja vend R.K. – kõigil olid turvavööd nõuetekohaselt kinnitatud. Kuna antud kohas oli toimunud vahetult enne nende avariid veel üks liiklusõnnetus, jõudis just sündmuskohale ka kiirabi. Kuna tema kael oli valulik ning ta on ka lapseootel, siis viidi ta kiirabiga TÜ Kliinikumi kontrolli, kus tal tuvastati kerge kaela põrutus. - 11.08.
  10. a tunnistajana ülekuulamise protokolli kohaselt andis K.V.ütlusi, et 03.01.2016 umbes kell 13.00 viibis ta kõrvalistuja kohal sõidukis Land Rover, mida juhtis F.M. Tagaistmel istus T.T.. Sel päeval oli väga lumetormine ilm, kuna maha sadas esimene lumi. Teening ilmastikuolud olid oluliselt halvemad ning nähtavus samuti. Sõidukiirust ta ei oska öelda, kuid nende ees liikus üks sõiduauto Škoda, millega neil oli tema hinnangul piisav pikivahe. Äkitselt nende ees liikunud Škoda pidurdas, kuna eespool oli esimese lume tõttu teelt välja sõitnud punane Citroen. Õnnetus oli äsja juhtunud ning päästeamet ei olnud jõudnud ohukoonuseid teiste liiklejate ohu teavitamiseks välja panna. Kuna eespool oli keset teed päästeameti auto, pidurdaski ootamatult Škoda ja Klen-Kristofer pidurdas ka, kuid kuna Land Rover on raske sõiduk, sattusid nad libeda tee tõttu külglibisemisse, misjärel sõitsid nad Škodale tagant otsa. Liiklusõnnetust polnud sel hetkel enam võimalik ära hoida, kuna kogu sündmus leidis aset kallakul. Nende sõidukis keegi vigastada ei saanud ja kiirabi poolset läbivaatust nad kohapeal ei vajanud. Kui kiirabi saabus, vaadati üle Škoda sõidukis viibinud isikud. - 28.11.
  11. a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt andis F.M ütlusi, et 03.01.2016.a kell 12.48 toimus tema juhtitud sõidukiga Land Rover reg.nr XXXX, mille omanikuks AS XXXX, Tartumaal Kambja vallas Tatra-Otepää-Sangaste 4,1 km liiklusõnnetus. Ta liikus Otepäält Tallinna suunas. Autos viibis 2 sõpra, üks istus kõrvalistmel, teine taga. Tol päeval 4 oli äärmiselt kehv ilm, sadas tihedalt lund ja lörtsi. Tee oli väga libe. Ta kaalus sõitmise edasi lükkamist. Teeolud aga ei paranenud üldse ja umbes kella 12 ajal otsustasid nad siiski sõitma hakata. Kuna hirm teeolude ees oli suur, sai valitud kiiruseks 60-65 km/h. Kindlasti hoidis ta pikka distantsi teiste autodega. Pikivahe oli tublisti üle 5 sekundi. Ta teadis, et auto, millega ta sõitis tol päeval, on väga raske ja elektrooniline käsipidur ei anna väga palju kindlust juurde. Peale umbes pooletunnist sõitu juhtus see, mida ta kõige rohkem kartis. Sadu oli nii tihe, et ta märkas ees külglibisemises autot täiesti viimasel hetkel ja ta lükkas koheselt pidurid põhja. Auto veeres omasoodu edasi ja kõik teadsid, mis juhtub, aga teha ei olnud midagi. Nad libisesid oma 3-4 sekundit enne, kui lõpuks toimus kokkupõrge. Autost mööda manööverdamine ei olnud variant, sest selle auto, kellele ta otsa sõitis, ees seisis veel üks suur päästeauto, mis oli tulnud kedagi kolmandat päästma kraavist. Teine variant oleks olnud pöörata kraavi, aga vaevalt oleks auto enam kuuletunud ja ilmselt oleks see tähendanud üle katuse käimist ja tunduvalt suuremaid vigastusi (kraav oli päris sügav ja järsk). Auto sõna otseses mõttes libises vastu ees olevat (külglibisemises) autot ja põrkas seejärel kraavi. Brigaad, kes oli varasemaid kraavi sõitjaid abistanud, tuli kohe rõõmsalt nende juurde. Nad aitasid neid ja teise auto liikmes autodest välja. Kõik olid terved. Teda ajas koheselt segadusse, miks professionaalne brigaad tekitas olukorra, mis realiseerus nii hirmsalt ja ohtlikult. Kui suur on tõenäosus, et õnnetus juhtub täpselt samas kohas, kus ta natuke varem oli juhtunud (vahe oli kõigest 30 meetrit; brigaadi autost oli vahe 3 meetrit). Miks ei olnud brigaad kasutanud ohukolmnurka? Arvestades, et kõik jäid terveks, oli õnnelik õnnetus. Ta tegi omalt poolt kõik, mis suutis ja tõesti kahetseb, et sellise õnnetuse põhjustas. Vahel juhtub asju, mida vaatamata planeerimisele ja ettevaatamisele ei ole võimalik ära hoida. Ta on omalt poolt hüvitanud kannatanu kindlustuskulud ja tegi omalt poolt kõik, et inimene saaks kiiresti olukorra lahendatud. Ta julgeb kindlalt väita, et kannatanu on talle andestanud ja soovib samuti, et asi oleks lahendatud. Arvestades antud ilmastikuolusid, kasutatud ettevaatusabinõusid, halba õnne (brigaadi auto) ja puhtsüdamlikku kahetsust, kas hindaksite minu süüd suureks? Ta tõesti loodab, et mitte. Samuti puudub asja vastu avalik huvi. Tal puudub sissetulek, ta on üliõpilane ja tegeleb aktiivselt spordiga. Peale õnnetust ta enam autoga ei sõida. - 03.01.
  12. a SA Tartu Ülikooli Kliinikumi teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest nähtub, et 03.01.2016 Võru-Tartu mnt Otepää suunas 4 km-l toimunud liiklusõnnetuses on kannatanuks kaassõitja H.L. kel fikseeritud kerge vigastus. Ravi: esmaabi. Kohus, uurinud väärteotoimikusse kogutud tõendeid ja materjale ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et F.M-i liiklussündmust põhjustav tegu on tõendatud, kuid temale määratud karistust tuleb vähendada. Kaebus tuleb rahuldada osaliselt. LS § 223 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 46 lg 1 kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 03.01.
  13. a kell 12.48 toimus Tartumaal Kambja vallas Tatra-Otepää-Sangaste 4,1 km liiklusõnnetus, mille põhjustas F.M-i juhitud mootorsõiduk Land Rover reg.nr XXXX, sõites tagant otsa ees pidurdanud sõidukile Škoda Rapid reg.nr XXXX. Menetlusaluse isiku, tunnistajate ning sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga 5 on tõendatud, et 03.01.
  14. a kella 12.48 ajal liikus menetlusaluse isiku poolt juhitud Land Rover suunaga Tartu suunas, kui libises otsa tema ees sõitnud tunnistaja E.S. poolt juhitud sõidukile. Selle kohta on ühesuguseid ütlusi andnud mõlemad liiklusõnnetuse osapooled. Suulise ja dokumentaalsed tõendid tõendavad mõlemal liiklussündmuses osalenud sõidukil kahjustuste olemasolu - Land Roveril kahjustatud esiosa ja Škodal deformeerunud tagaosa ning H.L. liiklussündmuse järgselt kerge vigastuse olemasolu ja talle esmaabi andmist. Väärteoasjas puudub igasugune vaidlus selles, et sõidukitel esinevad kahjustused ja H.L. tuvastatud tervisekahjustus tekkisid just menetletava liiklusõnnetuse tagajärjel. Nii on menetlusalune isik kui ka tunnistaja E.S. ütlustega kinnitanud, et õnnetuse tagajärjel tekkisid nende poolt juhitud sõidukitele eelnimetatud vigastused. Lisaks kinnitavad mõlemal sõidukil esinevate kahjustuste kõrgus ja asetus, mis kirjeldatud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja nähtuvad fototabeli fotodelt, vigastuste tekkimist menetletava liiklusõnnetuse käigus. Tunnistaja H.L. ütlused ning teatis liiklusõnnetusest kinnitavad, et H.L. sai kerge vigastuse antud liiklusõnnetuse tagajärjel. Menetlusaluse isiku poolt liiklusnõuete rikkumine on põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse põhjustamisega, varalise kahju tekkimisega mõlemale sõidukile ning H.L.le tervisekahjustuse tekitamisega. Kohtu hinnangul on eeltooduga tuvastamist leidnud, et F.M-i poolt LS § 46 lg 1 tulenevate liiklusnõuete täitmata jätmise tõttu toimus liiklusõnnetus. Liiklusõnnetust ei oleks toimunud, kui F.M oleks hoidnud piisavat pikivahet eessõitva sõidukiga ning sõidukiiruse valikul arvestanud ilmastikutingimusi ja liiklusolusid piisavalt, et vältida otsasõitu ees asunud sõidukile. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani F.M LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo toime hooletusest. Isik paneb süüteo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et heita isikule ette hooletust, peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust ehk jätnud mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks ta oli kohustatud. Kõik liiklejad peavad olema liigeldes hoolikad ja tähelepanelikud, sh peab juht hindama pidevalt liiklusolustikku ja jälgima, et ta ei ohustaks oma sõidustiiliga ennast, teisi liiklejaid ja vara. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta kaalus põhjalikult sõitma minekut just ilmastikutingimuste tõttu. Sõites valis ta kiirust ja järgis pikivahet, olles ilmastikutingimusi arvestades ettevaatlik. Sündmuskoha valusprotokolli andmetel oli antud teelõigul lubatud sõidukiirus 90 km/h ja sirge teelõik. Menetlusaluse isiku sõidukiirus on hinnatav eessõitva sõiduki kiiruse järgi umbes 40 km/h. Seega sõitis menetlusalune isik lubatud sõidukiirusest poole aeglasema kiirusega. Vaatamata ettevaatusabinõudele ei suutnud KlenF.M tema ees oleva sõiduki peatumisega piisavalt arvestada ja sõitis eessõitvale sõidukile tagant otsa, siis tuleb sellest järeldada, et ta ei hinnanud liiklusolustikku piisavalt põhjalikult. Sõidukiirus ei olnud halvale ilmale ja libedale teekattele vastav, mis ei võimaldanud tal ohuolukorra tekkides oma sõidukit turvaliselt peatada. Seega tuleb järeldada, et ta ei suutnud vajalikku hoolsuskohustust järgida, mistõttu põhjustas liiklusõnnetuse. Kui ta oleks liiklusolusid põhjalikumalt jälginud ja lumesajus libedal teekattel hinnanud adekvaatselt oma sõidukiirust ja suurendanud pikivahet eessõitva sõidukiga, oleks ta suutnud oma sõiduki ohutult peatada ja vältida liiklusõnnetuse toimumist. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendamist leidnud F.M-i poolt LS § 46 lg 1 nõuete rikkumine, millega ta pani ettevaatamatusest toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 6 Väärteoprotokoll nr AB 1513430, milles kirjeldatakse F.M-ile etteheidetavat liiklusseaduse rikkumist, on koostatud V™S § 69 nõudeid järgides. Väärteoprotokollile on F.M alla kirjutanud ja sellega on talle väärteoprotokoll teatavaks tehtud. Väärteoprotokolli teatavaks tegemisega on tagatud menetlusaluse isiku kaitseõiguse teostamine. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku tegevuses süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Seega puuduvad väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Vaidlus on selles, kas F.M-ile väärteo eest määratud karistus on vastav tema süüle. Vastavalt

§ 56lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka väärteomenetluses karistuse määramisel tuleb lähtuda

§ 56lg 1.

Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 75 trahviühikut, mis jääb LS § 223 lg 1 sanktsiooni esimesse kolmandikku. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud karistuse mõistmist. 17.05.

  1. a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-52-13 punktis 19 selgitatakse järgmiselt: „Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. oktoobri
  3. a otsus kriminaalasjas nr3-1-1-77-11, p 11). Ka väärteomenetluses karistuse määramisel tuleb lähtuda

§ 56lg 1.

Riigikohtu 03.04.2006. a otsuses nr 3-1-1-2-06 punktis 9 on see selgelt väljendatud järgmiselt: „Karistuse mõistmisel või määramisel tuleb lähtuda

§ 56

lg 1 kohaselt isiku süüst ning võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Seega peaks

§ 57

lg-s 1 nimetamata asjaolu arvestamine kergendava asjaoluna tähendama seda, et see asjaolu on isiku süüd vähendav või näitab, et isiku mõjutamiseks edasistest rikkumistest hoiduma on põhjendatud kergema karistuse kohaldamine.“ Õige on kohtuvälise menetleja seisukoht selles, et

§ 15

lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatusest toime pandud tegu. Samas on kohtuväline menetleja jätnud väljendamata oma seisukoha, kas menetlusaluse isiku tegu oli toime pandud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohtuväline menetleja on märkinud, et tahtluse liik mõjutab süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjendustest järeldab kohus, et kohtuväline menetleja on seisukohal, et tegu on toime pandud tahtlusega. Järeldus tuleneb kohtuvälise menetleja viitest tahtluse liikidele. Tahtluse liigid määratleb

§ 16lg 1, mille järgi tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Otsuses puudub aga igasugune põhjendus tahtluse liigi kohta, millest kohus teeb järelduse, et kohtuväline menetleja on jätnud läbi

§ 16

lõikete 2 kuni 4 subjektiivse külje hindamata ja piirdunud vaid tõdemusega, et

§ 15lg 3 järgi on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kui tahtluse liik on tuvastamata, ei ole võimalik karistust määrata

§-s 56 sätestatud karistamise aluseid arvestades. 7 Hinnates F.M-i süü suurust LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisel, leiab kohus, et teo tehiolud annavad aluse asuda seisukohale, et süüdistatava süü pole sedavõrd suur, et tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmise määra lähedal. Kohus on teo subjektiivset külge hinnates leidnud, et LS § 46 lg 1 nõude rikkumine on toimunud ettevaatamatusest hooletuse vormis, mida eespool on põhjendatud. Ettevaatamatuse korral on väiksem ka toimepanija teo ebaõigsussisu ja süü suurus. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja jätnud tahtlus liigi tuvastamata ning seetõttu ei ole saanud objektiivselt hinnata menetlusaluse isiku süü suurust. Kohus arvestab samuti seda, et ilmastikuolud olid äärmiselt halvad ning teekate oli lumine ja libe, mis omakorda annab alust kõrgendatud tähelepanuks enda ja teiste liiklejate sõidukiiruse ja sõidukite pikivahe valiku suhtes. Menetlusalune isik sellist tähelepanu ega ilmastikule vastavat sõidukiirust ja pikivahet eessõitva sõidukiga aga ei rakendanud, mis tingis liiklusõnnetuse põhjustamise. Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna arvestanud isiku kahetsust. Ka väärteoasja materjalidega tutvumise järgselt leiab kohus, et kahetsus karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes on olemas.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 56

lg 1 teine lause teeb otsese viite sellele, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada sellega, et mõistetav karistus peab mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, mistõttu tähendab see üheselt mõistetavalt, et karistuse mõistmisel, s.o nii liigi kui määra kujundamisel evib mõju ka menetlusaluse isiku senine elukäik, sh tema eelnev karistatus – märgitu võimaldab prognoosida määratava või mõistetava karistuse eripreventiivset toimet (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Väärteomaterjalide hulgas ei ole menetlusaluse isiku karistusregistri väljavõtet. Ka kohtuvälise menetleja otsuses ei ole viiteid varasemale karistusele, millest järeldub, et menetlusaluse isiku senine elukäik ei anna põhjust karistuse kujundamiseks raskemaks. Kohus peab vajalikuks märkida, et alati tuleb kaaluda ka karistamise otstarbekust. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et tavapärasest halvemad ilmastikuolud eeldavad juhilt kõrgendatud tähelepanu ja ettevaatlikkust, eriti talvisel ajal. Arvestades aga asjaolu, et KlenF.M pani väärteo toime hooletusest ning kahetseb toimepandud tegu, on alust karistuse mõistmisel liikuda karistuspiiride keskmisest määrast allapoole, mida kohtuväline menetleja on ka teinud, kuid kohtu hinnangul mitte piisavalt. LS § 223 lg 1 näeb ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, seega on keskmiseks määraks 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on kõiki asjaolusid arvesse võttes pidanud võimalikuks karistada F.M-i LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Tegemist on kergema karistusliigi esimesse kolmandikku jääva karistusmääraga. Kuna aga kohtuväline menetleja on jätnud tuvastamata tahtluse liigi, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus ei vasta menetlusaluse isiku süü suurusele, kuigi arvestatud on muid karistuse määramisel olulisi asjaolusid. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, süü suurust, karistust kergendava asjaolu olemasolu ning teo toimepanemist ettevaatamatusest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, on kohus jõudnud järeldusele, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada määratud karistust kergendades. Kohus teeb otsuse V™S § 132 p 2 alusel, tühistades kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja tehes uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Arvestades F.M-i majanduslikku olukorda, ei ole ta võimeline tasuma karistust korraga täies ulatuses või isegi kui ta seda suudaks, siis seaks see ilmselt ta majanduslikult väga raskesse olukorda. Kaebaja on ta üliõpilane ning tal puudub töökoht. 8

§ 66

lg 2 alusel võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Tulenevalt eelnevast ja juhindudes

§ 66lõikest 2 määrab kohus karistuse tasumise ositi.

Karistuse ositi tasumisega hajutatakse maksekoormus. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata rahatrahvi tasumine F.M-ile osade kaupa 10 kuu jooksul, tasudes otsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igakuiselt 20 eurot.

§ 72

lg 1 järgi kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras. Et vältida karistuse asendamist

§ 72alusel, tuleb järgiga ositi maksmise tähtaegu ja teha makseid igakuuliselt.

Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.