KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6.märts 2017.a, Võru kohtumaja Asenduskaristuse number 4-16-6819 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Kristel Toots Avalduse esitaja/sissen
§ 2071, § 211, kohus määras: 1.
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.
- Asendada A.O-le Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 17.09.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2317,15,009001 määratud rahatrahv 20 trahviühikut, so 80 eurot arestiga 2 (kaks) ööpäeva ning arest asendada 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
- Üldkasuliku töö teostamiseks tuleb A.O ühendust võtta Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Anžela Murumägiga, tel: 7 500 412; 5332 8924, Tartumaa, Tartu, Tiigi 78 - kab. 109, Anzela.Murumagi@just.ee.
- Selgitada A.O-le , et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele. 5.
§ 2071
lg 1 alusel saata jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.
- Määrus saata täitmiseks süüdlasele ning teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile ja kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur esitas 19.09.2016.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale avalduse süüdlasele A.O-le määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. 17.09.2015.a määras Põhja prefektuur väärteoasjas nr 2317,15,009001 A.O-le (ik xxxxxxxxxxx, rahvastikuregistrijärgne elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) rahatrahvi 20 trahviühikut so 80 eurot. Otsus jõustus 05.10.
- Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. 01.07.2016.a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (
) § 211 lg 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku § 72- le kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Kuivõrd süüdlane ei ole alates otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani rahatrahvi sissenõudjale tasunud ning ka kohtutäituril ei ole õnnestunud nõuet täita, on alust arvata, et isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse (rahatrahvi) tasumisest KarS § 82 lg 2 p 1 mõistes. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS §-st 72 ning täitemenetluse seadustiku §-st 201 palub avalduse esitaja otsustada tasumata rahatrahvi summas 80 eurot asendamine arestiga. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil A.O kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et rahatrahv jäi tasumata, kuna puudusid rahalised vahendid. On nõus, et arest asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Tervis lubab tööd teha. Viis tundi tööd saab ära teha ühe kuu jooksul. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (
) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. 2
(3)A.O ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäitur Kaire Põltsi kinnitusel ei ole A.O ka vara, millele sissenõuet pöörata. Seetõttu on põhjendatud süüdlasele määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. A.O-le on määratud rahatrahv karistuseks Relvaseaduse § 891 lg 1 järgi 20 trahviühikut, so 80 eurot, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 2 päeva aresti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis süüdlasele karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Asendades aresti süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et A.O tuleb teha 1 kuu jooksul alates määruse jõustumisest 5 tundi üldkasulikku tööd. Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.
§ 207
1 lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 72, § 69;
§-st 211. / Marju Persidskaja kohtunik 3
(3)