lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) B.J (isikukood: xxx) Kodakondsus: Eesti Vabariigi Aadress: xxxx E-post: xxxx Töökoht: OÜ xxxx Karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 1 ja kehtivaid väärteokaristusi 3 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harjumaa 11316 E-post: pohja@politsei.ee Esindaja: talituse juht Oleg Lodeikin, vanemväärteomenetleja Enel Kuiv Menetluse liik Kirjalik menetlus V™S § 120 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p-st 1 kohus otsustas:
) § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 25 trahviühiku ehk 100 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati
a kell 11.44 Harjumaal Tallinnas Mustamäe teel Mustamäe tee ja Linnu tee ristmikul suunaga Forelli tänava poole sõitis mootorsõidukit Mercedes-Benz Sprinter 308 CDI registreerimismärgiga xxxxjuhtides fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava kollase tule ajal. Liiklus ohustamata oleks võinud juht sõidukiga peatuda enne ristmikku. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus B.J sellise tegevusega
lg-s 3 sätestatut ja pani toime
lg 1 p-le 3 keelab kollane tuli edasi liikuda, peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu, kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata, siis fooritule muutumisel jätta kaebaja vastavalt reageerimata. Kuivõrd B.J-i poolt juhitud sõiduk ei olnud kollase tule süttides ei ristmikul ega olnud ka ületanud ristmiku ees olevat ülekäigurada, vaid lähenemas foorile, siis ei mahu tema käitumine ühegi eelmärgitud olukorra alla. Salvestiselt ei nähtu ka seda, et B.J-i poolt juhitud sõiduki peatamine enne ristmikku oleks kedagi ohustanud, kuivõrd vahetult tema sõiduki järel ei liikunud samaaegselt teisi liiklejaid. Kohtuväline menetleja pidas oluliseks märkida, et kiiruspiirangud on kehtestatud ennekõike liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustus, vaid võimalus ning seda tuleb kasutada siis, kui terviseseisund, nähtavus, ilmastikuolud jt faktorid seda võimaldavad. Lisaks on mootorsõiduki juht kohustatud sõidukiiruse valikul arvestama ka
lg 3 p-s 1 sätestatut, mille kohaselt peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, ilmastikuringimusi, veose iseärasusi, liiklustihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Eeltoodust tulenevalt on mootorsõiduki juhil lähenedes fooriga reguleeritud ülekäigurajale või ristmikule, kohustus valida sõiduki liikumiseks selline kiirus, mis võimaldaks tal foori keelava tule süttimisel sõiduk peatada stoppjoone või sellise märgi ees või nende puudumisel ülekäiguraja või reguleeritud ristmiku puhul ristuva sõidutee äärel. Menetlusalune isik pidi valgusfoorile lähenedes aimama ja pidama võimalikuks, et lubav foorituli võib vahetuda keelava fooritulega enne, kui tema poolt juhitud sõiduk ristmiku ületamist alustab. Eeltoodust hoolimata aga B.J juhtis mootorsõidukit reguleeritud ristmikule ega püüdnud sõidukit peatada. Seega võttis menetlusalune isik keelava kollase fooritulega ristmikule sõites teadlikult riski. Eeltoodud põhjustel leidis kohtuväline menetleja, et kaebaja on temale etteheidetava väärteo toime pannud tahtlikult. Kaebuses esitatud selgituses loetleb kaebaja üles kõikvõimalikud ohuallikad ja tegurid (libe tee, temperatuur -100C, veose suur mass), milliseid arvestades oleks pidanud ta olema liikluses eriti ettevaatlik ja tähelepanelik. Ühtlasi leidis kohtuväline menetleja, et B.J-ile on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Süü suurust mõjutab tegu, mille isik on toime pannud. Mootorsõiduki juhtimise eest, kui isik eirab temale liikumist keelavat foorituld, karistuse määramisel ei saa ega peagi alati arvestama tagajärgedega selles mõttes, et kas konkreetse teo toimepanemisele järgnes raske tagajärg liikluses või mitte. Karistuse määramisel tuleb lähtuda erinevate 3 4-17-419 liiklusalaste rikkumiste taunitavusest ning rikkumise võimalikest tagajärgedest. Riigikohtu kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistus peab vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud eeltoodud asjaolusid. Samuti on kohtuväline menetleja arvestanud, et karistusregistri andmetel on kaebajat varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud. Karistus raskendavaid asjaolusid menetluse käigus kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohtuväline menetleja karistuse määramisel asjaoluga, et menetlusalune isik tunnistas oma süüd. Eeltoodut kokku võttes leidis kohtuväline menetleja, et B.J-ile määratud sanktsiooni keskmises määras rahatrahv on kooskõlas karistamise alustega ning proportsionaalne isiku süüga. 4. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. 4.1. Koosseis, õigusvastasus ja süü 4.1.1. Liiklusseaduse § 221 lg 1 etteheide Objektiivne koosseis
lg 1 kohaselt on karistatav juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine.
lg 3 näeb ette, et foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.
lg 1 p-de 3-5 kohaselt keelavad kollane ja punane tuli nii eraldiseisvalt kui ka korraga liikuda. Sealjuures on kollase tule osas märgitud
lg 1 p-s 3, et peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu ning kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, siis tuleb liikumist jätkata. Kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokollist (KVM tl 1 pöördel) nähtub, et politseiametnik Vahur Djakov on 04.01.
Esmalt olukorras, kus peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu. Käesoleval juhul ei nõustu kohus sellega, et B.J oli peatumine ilma liiklust ohustamata võimatu. Esmalt nähtub videost, et B.J-i sõidureal tema taga ei liikunud mitte ühtegi teist sõidukit. Seega ei oleks B.J-i poolt ka mitte järsk pidurdamine võinud kaasa tuua tema järel sõitnud sõidukiga kokkupõrget. Puutuvalt asjaoludesse, et B.J sõitis maksimaalse lubatud sõidukiirusega kaubikuga, mille koorem oli vähemalt üks tonn, teeolud olid libedad ning õhutemperatuur oli -100C, nõustub kohus täielikult kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas väljendatuga, et isik peab valima õige sõidukiiruse vastavalt asjaoludele.
lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust ning sealjuures peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Valgusfoor on selliseks õiguslikuks takistuse, mille puhul rohelise tule asendumisel kollasega ja hiljem punasega on juhile ettenähtav. Lähenedes foorile peab sõidukijuht olema valmis igal hetkel fooritule muutumise tõttu peatuma. B.J on märkinud kohtule esitatud kaebuses, et ta on sama sõidukiga ligi aasta sõitnud ning tunneb auto võimekust ning ta oskab hinnata, mida tähendab 1000 kg koorem ja libe tee (kohtu tl 1, 9). Kohus leiab, et menetlusaluse isiku selline selgitus viitab, et ta valis vale (liiga suure) sõidukiiruse. Kohus nõustub täielikult Politsei- ja Piirivalveameti seisukohaga, et suurim lubatud sõidukiirus annab võimaluse, mitte kohustuse sõita antud kiirusega. Teine olukord, kus võib kollase tulega ristmiku või ülekäiguraja ületada on siis, kui kollane tuli süttib hetkel, mil juht on juba ristmikul või ülekäigurajal. Sellises olukorras tuleb liikumist jätkata. Käesoleval juhul nähtub videost aga, et kollane tuli süttis 5. sekundil ning alles 8. sekundil oli B.J-i juhitud sõiduk ristmiku ning ka ülekäigurada ületamas. Seega ei viibinud B.J kollase tule süttimise hetkel juba ülekäigurajal või ristmikul. Lisaks ülaltoodule märgib kohus veel, et kui B.J olek käesoleval juhul kollase tulega ristmikku ja ülekäigurada ületades tekitanud täiendavalt ka liiklusohu, siis oleks tegemist juba raskema väärteoga, mis oleks kvalifitseeritav
Liiklusohu tekitamise korral võib rikkujat keelava fooritulega ristmiku ja ülekäiguraja ületamisel karistada lisaks rahatrahvile ka nii põhi- kui lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Subjektiivne koosseis Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et B.J sõitis mootorsõidukiga keelava fooritulega ristmikule ja samal ajal ka jalakäijate ülekäigurajale vähemalt otsese tahtlusega. 5 4-17-419 KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. B.J on kohtuvälises menetluses andnud ütlusi (KVM tl 2), et ta sõitis üle ristmiku just kollaseks läinud tulega. Kuivõrd auto lastiks oli üle 1000 kg ja teeolud olid libedad, siis ei olnud võimalik õigeaegselt foori ees pidama saada ning B.J hindas enda olukorras mõistlikumaks üle ristmiku sõita selle asemel, et keset ristmikku seisma jääda. Ka kohtule esitatud kaebuses on B.J märkinud, et ta otsustas eelmärgitud asjaolude tõttu foori läbida kollase tule ajal (kohtu tl 1, 9). Seega nähtub B.J-i ütlustest, et ta võttis vastu teadliku otsuse läbida ristmik ja ka seal asunud ülekäigurada, kuigi oli süttinud juba kollane tuli. Seega teadis B.J, et ta ületab ristmiku ja ülekäiguraja kollase tule põledes ning ta ka soovis (tahtis) seda teha. Kuivõrd kõikidele inimestele, aga eriti sõidukijuhtidele, on teada, et ainus liikumist lubav foorituli on roheline, siis teadis B.J ka seda, et kollase tulega ei või ristmikku ega sellel asunud ülekäigurada ületada. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et B.J käitus otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses. Seega on B.J täitnud
4.1.
4.2. Karistus
Kuivõrd
§-s 221 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peab B.J-ile mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-50 trahviühikut (s.o 12-200 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks ca 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. B.J-i süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning B.J pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt otsese tahtlusega, mis on üks raskeimaid väärteo toimepanemise vorme, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku keskmisele süü suurusele. Kohtuväline menetleja on leidnud, et B.J-i puhul esineb karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamine (KVM tl 1). Kohus on seisukohal, et lihtsalt süü tunnistamine ei saa olla karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Seda põhjusel, et KarS § 57 lg 1 p-s 3 on karistust kergendava asjaoluna märgitud süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Süü ülestunnistamisele ilmumisest kui karistust kergendavast asjaolust saab rääkida olukorras, kus isik läheb vabatahtlikult pärast teo toimepanemist ametiasutusse ning tunnistab oma süüteo üles. Sealjuures on veel oluline, et enne isiku poolt süü ülestunnistamist ametiasutus (nt politsei) ja avalikkus kas üldse ei teagi, et süütegu on toime pandud või ei ole teada, et konkreetne isik nimetatud süüteo toime pani. Käesoleval juhul süü ülestunnistamisele ilmumisest aga rääkida 6 4-17-419 ei saa, sest B.J peeti vahetult peale väärteo toimepanemist politsei poolt kinni. Seega oli poliseile teada koheselt väärteo toimepanemine ning peale sõiduki peatamist ka rikkuja isik. Samuti tuleb silmas pidada, et lihtsalt süü ülestunnistamine ei tähenda veel toimepandu puhtsüdamlikku kahetsemist. Sealjuures ei nähtu väärteoasja materjalidest ega ka kohtule esitatud kaebusest, et B.J toimepandut kahetseks. Pigem vastupidi – B.J on nii kohtuvälises menetluses ülekuulamisel (KVM tl 2) kui ka kohtule esitatud kaebuses õigustanud enda poolt toimepandut (kohtu tl 1, 9). Nendel põhjustel leiab kohus, et B.J-i puhu ei esine karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes ei süü ülestunnistamisele ilmumist ega puhtsüdamlikku kahetsust. Samas nõustub kohus kohtuvälise menetleja selles, et B.J-i puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Eeltoodust nähtuvalt arvestades B.J-i süü suurust mõjutavaid asjaolusid ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et tema süü on keskmine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub selle, kuidas on võimalik B.J mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri kohaselt on B.J üks kehtiv kriminaalkaristus ning kolm kehtivat väärteokaristust (KVM tl 3-3 pöördel). Sealjuures on kõik kriminaal- ja väärteokaristused B.J-ile mõistetud just liiklussüütegude toimepanemise eest. Nimelt on teda Harju Maakohtu 14.01.2014. a kohtuotsusega karistatud KarS § 424 ehk mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 620,80 euro suuruse rahatrahviga ning lisakaristuse on temalt ära võetud juhtimisõigus üheks kuuks. Sealjuures on temale antud kuriteo eest mõistetud rahaline karistus ka kolm aastat peale kohtuotsuse tegemist tasumata. Lisaks on B.J väärteokorras Politsei- ja Piirivalveameti poolt karistatud 15.11.2016. a otsusega möödasõidunõuete rikkumise eest
a otsusega kiiruse ületamise eest vahemikus 41-60 km/h võrra
a otsusega juhi poolt muu liiklusnõude rikkumise eest
Nendest väärteokaristustest on B.J tasunud vaid vanima, s.t 20 euro suuruse rahatrahvi. Seega on B.J isikuks, keda on nii kriminaal- kui väärteokorras karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest ning neljast karistusest vaid ühe on isik ära kandnud. Nimetatud asjaolu näitab, et B.J ei hooli temale mõistetud karistustest, näidates sellega üles lugupidamatust õiguskorra vastu. Seega arvestades asjaolusid, et isik ei ole varasemaid karistusi ära kandnud ning jätkab uute rikkumiste toimepanemist, leiab kohus, et eripreventsiooni tõttu on õigustatud B.J-ile mõista veelgi rangem karistus võrreldes sellega, mis vastaks tema süü suurusele. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse eripreventsiooniga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Käesoleval juhul ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Seega üldpreventsioon B.J-ile mõistetava karistuse määra ei mõjuta. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et B.J-ile oleks tulnud mõista karistuseks rahatrahv, mis ületab
lg-s 1 sätestatud sanktsiooni keskmist määra ehk mis on suurem kui 25 trahviühikut. Seega ei vasta kohtuvälise menetleja poolt Martin 7 4-17-419 B.J-ile määratud sanktsiooni keskmises määras olev rahatrahv isiku süü suurusele ning üldja eripreventiivsetele eesmärkidele, vaid on liiga leebe. Seetõttu puuduvad antud juhul ka igasugused alused kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi vähendamiseks. Samas ei või kohus käesoleval juhul tulenevalt reformatio in peius põhimõttest, mille kohaselt ei või menetlusaluse isiku olukorda tema enda või tema huvides esitatud kaebuse alusel raskendada, mõista B.J-ile rangemat karistust võrreldes sellega, millise karistuse on B.J-ile määranud kohtuväline menetleja. Seetõttu jätab kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud 25 trahviühiku ehk 100 euro suuruse rahatrahvi muutmata. 4.3. Kokkuvõte Eelnevatel põhjustel jätab kohus täielikult rahuldamata B.J-i kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 04.01.2017. a kiirmenetluse otsuse nr 10220151571944 peale väärteoasjas nr 2302,17,000110. Kohus jätab muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 04.01.2017. a kiirmenetluse otsuse nr 10220151571944 väärteoasjas nr 2302,17,000110. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.