Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.
lg 1 alusel saata jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. 6. Määrus saata täitmise korraldamiseks süüdlasele ning teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile ja kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur esitas 04.08.2016.a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale avalduse süüdlasele D.L-ile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Ida prefektuur määras 08.10.2015.a menetlusaluse isikule D.L (xxx) elukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Võru maakond rahatrahvi väärteoasjas nr 2440,15,007234 Liiklusseaduse § 238 alusel rahatrahvi 100 trahviühikut so summas 400 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 26.10.2015.a. Kuna D.L ei ole tasunud rahatrahvi õigeaeglaselt vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Rita Lohu 04.12.2015.a tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. Täitemenetluse käigus laekumisi ei olnud. Kohtutäitur teatas 18.07.2016.a kohtuvälisele menetlejale eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest Täitemenetluse seadustiku § 201 lg1 järgi. Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 72 lg-st 1 ja TMS § 201 lg-st 1, taotleb väärteomenetleja asenduskaristuse kohaldamist D.L suhtes väärteoasjas nr 2440,15,007234 tasumata rahatrahvi osas summas 400 eurot. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil D.L kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et rahatrahv jäi tasumata, kuna puudusid rahalised vahendid. On nõus, et arest asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Kümme tundi tööd saab ära teha ühe kuu jooksul. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (
) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. D.L ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäitur Rita Lohu kinnitusel ei ole D.L ka vara, millele sissenõuet pöörata. Seetõttu on põhjendatud süüdlasele määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. D.L-ile on KarS § 63 alusel määratud rahatrahv karistuseks Liiklusseaduse § 238 ja § 242 lg 1 ning Liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi 100 trahviühikut, so 400 eurot, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 10 päeva aresti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik 2
1 lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 72, § 69;
§-st 211. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.