Obsah (6)

§ 66§ 56§ 2§ 16§ 48§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2017, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-17-276 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi T.M kaebus Politsei- ja

§ 66

lg 2 ja 3 alusel võimaldada T.M tasuda rahatrahv summas 620 eurot ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates maist 2017 igakuiselt vähemalt 62 (kuuskümmend kaks) eurot, lõpetades tasumise hiljemalt 28.02.

2. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustik (VtMS) § 156 lõikes 11 nimetatud juhul. 1 VtMS § 156 lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VtMS § 156 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 156 lg 2 kohaselt kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja kaebus
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx T L koostas menetlusalusele isikule T.M-ile 28.11.2016 väärteoprotokolli AB 1462002, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 28.11.2016 kell 18:13 mootorsõidukit xxxx xxxx, LääneViru maakonnas, Rakveres, Papiaru tänaval, (Näituse ja Nortsu tee vahel), liikus suunaga №rtsu tee poole. Juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 76 km/h + /- 6 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h. Antud teelõigu lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h. Juhile fikseeritud näit tutvustatud. Kontrollimisel selgus, et juhil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja on eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 2 ja LS § 90 lg 1 p 1ja 3 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 ja LS § 201 lg 2 järgi.
4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx A V koostas menetlusalusele isikule T.M-ile 20.12.2016 otsuse, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 28.11.2016 kell 18:13 mootorsõidukit Lääne-Viru maakonnas, Rakvere linnas, Papiaru tänaval. Juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 76 km/h + /- 6 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h. Antud teelõigu lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h. Juhile fikseeritud näit tutvustatud. Kontrollimisel selgus, et juhil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning on eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik rikkus sellega LS § 15 lg 1 p 2 ja LS § 90 lg 1 p 1ja 3 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi. Menetlusalusele isikule määrati LS § 227 lg 1 ja LS § 201 lg 2 ja

§ 56

lg 1 ja 63 lg 1 järgi karistuseks LS § 201 lg 2 alusel rahatrahv 155 trahviühiku ulatuses, so 620 eurot.

1. 12.01.2017 esitas menetlusalune isik T.M Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse, mille kohaselt ta tunnistab end süüdi, kuid palus vähendada karistust ja võimaldada tasuda rahatrahv ositi. Käesoleval ajal on ta töötu. 2 Vastus
2. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus vastustes T.M kaebusele oli seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust ei ole.
3. Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx K P leidis, et T.M on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo tahtlikult. Menetlusalusel isikul ei ole juhtimisõigust varem olnud ja oma vanusest tingituna ei suuda ta ette näha võimalikke ohte liikluses ja neile vastavalt reageerida.
4. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07 on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistusvõiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdase isikut. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavas ning kogu usaldus ning rahulolu, et seetegudele reageeritakse õigeaegselt. Karistus peab olema mõõdukas ja proportsionaalne, vastama toimepandud õigusrikkumise raskusele ning mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemistest. Kohtuväline menetleja on nõus võimaldama menetlusalusel isikul määratud rahatrahvi tasumisega ositi. Kohtuotsuse põhjendused
5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
6. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et T.M kaebus tuleb rahuldada osaliselt, tühistada tuleb Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 20.12.2016 otsus väärteoasjas nr 2590, 16, 005649 osaliselt, karistuse mõistmise osas, selliselt, et võimaldatakse T.M tasuda rahatrahv ositi 10 kuu jooksul.
7. Kohus kontrollis, kas menetlusaluse isiku teos on realiseeritud süüteokoosseis, õigusvastasus ja süülisus, s.o väärteo tunnused. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 ja LS § 90 lg 1 p 1,3 rikkumises. Liiklusseadus § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kelle ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
9. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 37 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks 3 kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise menetlusaluse isiku enda ütluste, tunnistaja ülekuulamise protokolliga. otsusega,
10. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku T.M süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, menetlusaluse isiku enda ütluste, tunnistaja ülekuulamise protokolliga.
11. Kohus loeb menetlusaluse isiku T.M süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mille kohaselt mõõdeti 28.11.2016 kell 18:13 T.M poolt juhitud sõiduauto xxxx xxxx, kiiruseks 76 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli + /- 6 km/h. Kiirust mõõdetud statsionaarselt, vastutuleva objekti kiiruse mõõtmisel liikuvat sõidukist. Protokoll on isikule tutvustatud.
12. Kohus loeb menetlusaluse isiku E R süü tõendatuks veel tunnistaja V O ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt teos tas ta koos xxxx T L liiklusjärelevalvet Rakvere linnas. 28.11.2016 kell 18:13 peeti kinni sõiduauto xxxx xxxx, kiiruseks 76 km/h. Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Sõiduautot juhtis T.M. Kontrollimisel selgus, et juhil puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.
13. Kohus loeb menetlusaluse isiku T.M süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab süüteo toimepanemist. Tema ütluste kohaselt soovis ta testida soetatavat sõiduautot. Tegemist oli võõra sõidukiga, ei märganud, et ületas kiirust. 15.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS § 227 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo, kuna T.M on toime pandud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse karistus ühe seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. LS § 201 lg 2 alusel määrati T.M-ile karistuseks rahatrahv 155 trahviühiku ulatuses, so 620 eurot. 16. Kohus leiab, et T.M pani väärteo toime kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt on tegu pandud toime kaudse tahtlusega, kui isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. T.M juhtides mootorsõidukit asulasisesel teel, teadis või vähemalt möönis, et ta ületas sõidukiirust. T.M väide, et ta ei märganud, et kiirus läks hetkeks kiiremaks, kinnitab, et menetlusalune isik suhtus liiklusnõuete täitmisesse hoolimatult ja pidas võimalikuks, et ta ületab sõidukiirust. Sellise hoolimatu käitumisega näitas menetlusalune isik oma käitumist liikluskultuuri suurendades võimaliku ohu tekkimise riske.

1. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud 4 sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kelle ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
3. Tõendamist leidis, et ühe teona LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo, on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. Liiklusseadus § 201 lg 2 kohaselt karistatakse isikut, kes on kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 48

kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on

§ 57lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad.

19. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on üks kehtiv väärteokaristust liiklusnõuete rikkumise eest, on kohtuväline menetleja kohaldanud põhikaristust üle sanktsiooni keskmist määra. Kohtu hinnangul on mõistetud karistus proportsionaalne toimepandud teoga. 20.

§ 66

lg 2,3 kohaselt kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. T.M on käesoleval ajal töötu. Põhjendatud on menetlusaluse isiku T.M taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks. 21. Eeltoodud põhjendustel tuleb T.M kaebus rahulda osaliselt. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 20.12.2016 otsus väärteoasjas nr 2590, 16, 005649 osaliselt, karistuse mõistmise osas.

§ 66

lg 2 ja 3 alusel võimaldatakse T.M tasuda rahatrahv summas 620 eurot ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates maist 2017 igakuiselt vähemalt 62 eurot, lõpetades tasumise hiljemalt 28.02.

1. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Riigikohtu 24.04.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta menetlusaluse isiku T.M kassatsioon läbi vaatamata. 17.03.2017 kohtuotsus 4-17-276 jõustus
2. aprillil
3. a Riigikohtu kohtumäärusega. 5 (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 6