Vastavalt
lg 5, 78 p 2 määrata Robert Pohlakule katseaeg kuni 01.07.2018 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Robert Pohlakut katseajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Robert Pohlakut katseajal järgima
lg 2 p 2,4,7,8,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; - osalema sotsiaalprogrammis; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Robert Pohlak kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. Vabastada Robert Pohlak karistuse kandmisest Viru kohtumääruse jõustumist. Vanglas peale käesoleva Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Robert Pohlaku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu 18.04.2011 otsusega (täpsustatud Tartu Ringkonnakohtu 24.10.2011 otsusega) tunnistati Robert Pohlak süüdi
Robert Pohlak tunnistati süüdi
Robert Pohlak tunnistati süüdi
järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja Robert Pohlakule mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati Robert Pohlakule mõistetud karistust Jõgeva Maakohtu 17.12.2001 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat 3 kuud ja 3 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 3 kuud ja 3 päeva vangistust. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, millest 3 karistust on kehtivad, reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Kinnipeetav on toime pannud nii vara- kui ka isikuvastaseid kuritegusid, nii üksi kui ka grupiviisiliselt. Varasemalt on isik kuriteo toime pannud ka vangistuses viibides, praegune kuritegu on sooritatud katseajal. Vägivaldsuse aste ja tekitatud 3 kahju suurus on vähenenud. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ning osalenud vestlustel suhete ja elustiili teemal. Ajavahemikul 28.08.201520.11.2015 töötas kinnipeetav majandusabitöölisena (komplekteeris humanitaarabipakke). Vahepeal oli tal tööst vabastus lähtuvalt tema tervislikust seisundist. Hetkel töötab isik majandusabitöölisena ning tema tööülesanneteks on osakonnas oleva külmkapi puhastamine. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 aastat ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 2 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused (ei ole peaaegu kuus aastat toime pannud distsipliinirikkumisi). Enne vangistust elas Robert Pohlak koos abikaasaga aadressil xxxx (rahvastikuregistri andmetel on seal ka sissekirjutus). Vabanemisel asub kinnipeetav elama koos abikaasa K P xxxx. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga, millel kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Korteri omanik M S on andnud nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kinnipeetav omab keskeriharidust. Ta on omandanud remondielektriku eriala Rummu Erikutsekoolis. Isik on huvitatud enesetäiendamisest. Varasemalt on kinnipeetav omanud mitmeid ettevõtteid, millest tulenevalt on pikaajaline ettevõtte juhtimise kogemus. Eelmise vangistuse ajal töötas kinnipeetav elektrikuna. Käesoleva vangistuse ajal töötas ta majandusabitöölisena/hügieenipakkide komplekteerijana ning hetkel töötab majandusabitöölisena – puhastab osakonnas olevat külmkappi. Sissetulekuks vabaduses oli ettevõtlusest saadud tulu. Vangistuses toetab isikut majanduslikult abikaasa. Vabanemisfondi on kogutud 1410 eurot, tasumata rahalisi nõudeid ei ole. Kuigi vabaduses oli isikul stabiilne sissetulek, sooritas ta kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vabanedes on kinnipeetaval olemas garanteeritud töökoht xxxx, kus ta hakkab tööle xxxx, mis eeldab kodus arvutiga töötamist. Kinnipeetava lähedasteks on abikaasa K P, tütar R P, ema M R ja vend R P, kellega ta suhtleb regulaarselt. Sooritatud kuriteod viitavad teisi ärakasutavale elustiilile ning ka sellele, et tema suhtlusringkonda võivad kuuluda kuritegeliku taustaga isikud. Abikaasa K P ootab kinnipeetavat koju ning on nõus toetama teda nii materiaalselt kui ka moraalselt. Uue kuriteo risk võib seisneda selles, kui kinnipeetav hakkab vabaduses suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. 27 aastat tagasi on isik toime pannud kaks vägivaldset kuritegu alkoholi tarvitanuna. Hilisema aja osas puuduvad tõendid alkoholi kuritarvitamise kohta, millest võib järeldada, et alkoholi tarbimisega ei ole probleeme. Kinnipeetaval esineb kroonilisi terviseprobleeme. Isikul on kõrge enesehinnang, eriti nende seltskonnas, kes hindavad temaga sarnaseid väärtushinnanguid, kuid ta saab aru, et need väärtused ei ole üldtunnustatud. Sotsiaalkindlustusameti poolt on 04.11.2016 tehtud otsus nr 1404067, mille kohaselt on isikul töövõime kaotus xxxx, põhjus üldhaigestumine. Kinnipeetav on kasutanud probleemide lahendamisel ühiskonnanormidele mittevastavaid meetodeid, lahendades probleeme enda jaoks sobival viisil. Kindlad plaanid on vabanedes tööle asumine ja töökoha säilitamine ning vangistusest hoidumine. Uue kuriteo risk seisneb selles, kui isik üritab probleeme lahendada nii verbaalse kui ka füüsilise agressiooniga. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust ähvardamise, kehalise väärkohtlemise ja omavoli eest, mis annab alust arvata, et ta on jätkanud oma varasemat elustiili. Mitmed kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegelikud hoiakud mõranevad, mida näitab ka see, et isik asus tööle vanglas pakutavatel majandusabitöödel. Kinnipeetav suudab edukalt ennast kontrollida ning jätta endast positiivse mulje. Ametnike suhtes on isik erinevalt häälestatud, valides kellega ja kuidas suhtleb. Kuriteo pani kinnipeetav toime 01.08.2009, rikkudes kriminaalhooldusnõudeid. Robert Pohlak viibib vanglas alates 28.03.2010 ning käesoleval hetkel 4 on tal viimane võimalus vabaneda tingimisi enne tähtaega. Isik vajab kontrolli ka vabaduses (karistusaja lõpp on 01.07.2018) lähtuvalt pikast karistusajast. Riskihindamise alusel on Robert Pohlak kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohtlikkus seisneb selles, kui ta probleemide lahendamisel üritab kasutada vägivalda või sellega ähvardamist. Robert Pohlaku puhul on uue mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul 14% ja vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul 32%. Tuginedes eeltoodule ei toeta Viru Vangla Robert Pohlaku tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise järelevalve alla, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 01.07.2018, s.o karistusaja lõpuni. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Robert Pohlakule
Elektroonilise valve tähtajaks teeb vangla ettepaneku määrata 6 kuud. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et rahvastikuregistri andmetel on Robert Pohlak abielus, ülalpeetavaid tal ei ole. Lähedastest on tal abikaasa K P, ema M R, vend R P ja varasemast abielust kaks täisealist last. Robert Pohlak abiellus vanglas K P, kes kinnitas, et suhtlus kinnipeetavaga on igapäevane. K P sõnul on kinnipeetaval suhted säilinud emaga, kes elab xxxx ja vennaga, kes elab xxxx ning tütre R L. Karistuse kandmise ajal suhtleb Robert Pohlak regulaarselt oma abikaasaga kokkusaamiste ja telefoni teel. Robert Pohlak on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla aadressile xxxx. Käesoleval ajal keegi nimetatud korteris ei ela. Vestlusest korteri omaniku M S selgus, et ta tunneb kinnipeetavat varasemast ajast. Kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andis kinnipeetava tuttav M S, kellele on selgitatud elektroonilise valve olemust. Kinnipeetava abikaasa K P elab ja töötab käesoleval ajal xxxx ning on oma sõnul toetanud Robert Pohlakut nii moraalselt kui materiaalselt ning on valmis seda tegema ka edaspidi. K P sõnul abikaasa vabanemise korral asub ta samuti elama ja tööle xxxx. Robert Pohlakul on ennetähtaegse vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht xxxx. Juhatuse liige M S kinnitas, et Robert Pohlakul on võimalus peale vabanemist tööle asuda xxxx, mis eeldab töötamist kodus arvutiga. Korduvad süüteod viitavad Robert Pohlaku riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Robert Pohlaku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 01.07.2018. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Robert Pohlakule
Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 6 kuud. Robert Pohlak kinnitas videokohtuistungil 20.03.2017, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valve kohaldamisega. Ta on nõus vabanema ükskõik mis tingimustel. Tema jaoks ei ole vahet, kas tema suhtes on vabastamisel tingimusi, nõudmisi rohkem. Tema jaoks on vabanemine oluline eelkõige tervislikel põhjustel. Ta ei ole kunagi narkootikumidega kokku puutunud. Talle on määratud töövõimekaotus xxxx. See on seoses südamepuudulikkuse ja vererõhuga. Seljaga on samuti probleem, ta saab 2 korda päevas valuravi. Südamega seoses tarvitab ta 4 korda päevas ravimeid. Püsiklient on ta ka neuroloogi juures. Ta peab olema rohkem värskes õhus. Vanglas ei ole võimalusi taastumiseks. Ise teeb ta hommikuti ravivõimlemist. Tal on vanglas olnud 2 insulti, viimane 28.04.2014. Xxxx tegeleb metsamaterjali ekspordiga. Tööle hakkab ta xxxx. Tööd saab ta teha arvutiga laua taga. Teine põhjus, miks ta välja tahab, on see, et tal on 3 lapselast. xxxx lapselaps oli 4-kuune, kui ta arreteeriti. 04.04.2017 toiminud videokohtuistungil jäi Robert Pohlak eelmisel istungil esitatud seisukohtade juurde. Ta kinnitas, et rohkem temal vanglasse asja ei ole. 5 Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Robert Pohlaku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 22.02.2017 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla R. Pohlaku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. R. Pohlak tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 18.04.2011 otsusega (täpsustatud Tartu Ringkonnakohtu 24.10.2011 otsusega)
(dekriminaliseeritud), § 121 ja § 120 järgi ning
alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust.
Pohlakule mõistetud karistust Jõgeva Maakohtu 17.12.2001 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat 3 kuud ja 3 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 3 kuud ja 3 päeva vangistust. Isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud kaheksa korda (kehtivaid kolm) ning vanglas kannab karistust viiendat korda. Isik on toime pannud nii vara- kui ka isikuvastaseid kuritegusid. Mööda ei saa vaadata ka sellest, et R. Pohlak pani viimase kuriteo toime eelmise kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse katseajal. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel leiab prokurör, et R. Pohlaku puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada R. Pohlakut vangistusest ligikaudu 1 aasta 4 kuud enne karistusaja lõppu olukorras, kus teda on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning ta ei ole varasemalt katseaja ja käitumiskontrolli nõudeid täita suutnud. Tõsi, kinnipeetav on käesoleva vangistuse ajal teinud pingutusi oma käitumise muutmiseks, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on R. Pohlak kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb selles, kui probleemide lahendamisel üritab kasutada vägivalda või sellega ähvardamist. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 14% ja 32%, mis on üsna kõrge retsidiivsusnäitaja. R. Pohlaku vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetava R. Pohlaku puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Robert Pohlaku vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Videokohtuistungil 20.03.2017 rahuldas kohus kaitsja Toomas Alpi taotluse, pöörduda Aro Siinmaa kui Robert Pohlaku viimaseid kriminaalasju menetlenud ringkonnaprokuröri poole kirjaliku seisukoha saamiseks. Kaitsja taotlust rahuldades lähtus kohus sellest, et kohtule kirjaliku seisukoha edastanud prokurör ei ole eelnevalt antud asjas Aro Siinmaaga suhelnud. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna ringkonnaprokurör Aro Siinmaa edastas kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt 22.03.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud abiprokuröri ja kriminaalasja menetlenud ringkonnaprokuröri arvamustega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Robert Pohlaku võib 6 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et teda on kriminaalkorras karistatud 8 korral, millest kehtivaid kriminaalkaristusi on 3 ning reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud rahuldav. Ta ei ole peaaegu 6 aastat pannud toime distsipliinirikkumisi ning tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ning osalenud vestlustel suhete ja elustiili teemal. Samuti on ta olnud hõivatud majandusabitöölisena, komplekteerides humanitaarabipakke ning käesoleval ajal on tema tööülesanneteks osakonnas oleva külmkapi puhastamine. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal 8 järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanemisel on isikul olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kinnipeetaval on olemas sotsiaalne tugivõrgustik ning abikaasa K P moraalne ja materiaalne toetus. Isikule on garanteeritud töökoht xxxx, mis aitab kaasa tema majanduslikule toimetulekule vabaduses. Kinnipeetaval ei ole tasumata rahalisi nõudeid ning vabanemisfondi on kogutud 1410 eurot. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 14% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 32%, mis kohtu arvates ei ole kõrged riskid. Viru Vangla ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kriminaalasja menetlenud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna ringkonnaprokurör Aro Siinmaa aga toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu hinnangul on kriminaalse mineviku arvestamine kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt üldse võimalust karistuse kandmise ajal õiguskuuleka käitumisega ja enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul maandada, määrates Robert Pohlakule katseaeg ja käitumiskontroll ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 01.07.2018 ning pannes talle katseajaks
Robert Pohlak on kinnitanud, et nõustub tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel elektroonilise valve kohaldamisega, elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks on kontrollitud ning korteriomanik M S on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Robert Pohlak viibib. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne täht aega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul on vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 01.07.2018. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.