Väärteoasi nr 4-17-2050 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2017. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-2050 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana K

§ 72

lg 1, 2 ja § 69 lg 1 alusel asendada V.I-le Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri poolt 13.10.2015. a otsusega väärteoasjas nr 2510,15,002342 määratud tasumata rahatrahv 220 eurot, s.o 55 trahviühikut, millele vastab 5 (viis) päeva aresti, 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) nädalat alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kaudu. Üldkasuliku töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb V.I viivitamatult käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates võtta ühendust Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Anžela Murumägiga (tel: 7 500 412, 5332 8924, asukoht: Tiigi 78, Tartu linn, kabinet 109, e-post: anzela.murumagi@just.ee). Kohtumäärus tuleb kätte toimetada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile, kohtutäitur Ivi Kalmetile ja V.I-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 13.10.

1. a otsusega määras Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuur väärteoasjas nr 1 251015002342 V.I-le NPALS § 15 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 55 trahviühikut, s.o 220 eurot (tl 5). Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta on jõustunud 02.11.
2. a. 06.04.
3. a edastati kohtule Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri avaldus V.I-le asenduskaristuse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud süüdlane rahatrahvi vabatahtlikult ning tema suhtes alustati täitemenetlust 07.12.
4. a. 28.03.
5. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest (tl 10-11). Sellest ja juhindudes

§-st 72 ja TMS § 201 palub kohtuväline menetleja kohtul otsustada tasumata rahatrahvi summas 220 eurot asendamine arestiga. Kohus pidas asjas kohtuistungi 18.04.

1. a. V.I selgitas, et rahatrahv on tasumata, kuna trahvide tasumiseks ei ole olnud raha. V.I kontod on arestitud. V.I tööle asumise korral puuduks arvelduskonto, kuhu tööandja saaks V.I-le töötasu kanda. Tööle asumise korral oleks V.I vaja eluaset ning teenitavatest rahalistest vahenditest piisaks üksnes üüri maksmiseks. V.I elab koos vanematega ning on vanemate poolt ülalpeetav. V.I õpib Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli
2. klassis. Koolipäevad on 3 korda nädalas kella 08.00st kuni 16.00ni. V.I on käinud tööl ning tasunud trahve. Palgast on tehtud kinnipidamisi. Kaks trahvi on jäänud tasumata. V.I ei ole käesolevalt võimeline rahatrahvi tasuma. V.I on valmis tegema üldkasulikku tööd. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et V.I-le karistuseks mõistetud, kuid tasumata rahatrahv tuleb asendada arestiga ja asenduskaristusena kohaldatav arest omakorda asendada üldkasuliku tööga.

§ 72

lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras.

§ 69lg 1 sätestab, et kohus võib aresti mõistes asendada selle üldkasuliku tööga.

Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. V.I-le määrati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 13.10.

1. a otsusega rahatrahv summas 220 eurot, mis on V.I senini tervikuna tasumata. V.I selgitustest lähtuvalt ei ole ta rahaliste vahendite puudumise tõttu rahatrahvi suutnud tasuda ja käesoleval ajal puuduvad tal samuti piisavad vahendid selleks, et rahatrahvi tasuda. Arvestades V.I võimalikke elatumisvahendeid (V.I on vanemate poolt ülalpeetav) ja asjaolu, et V.I õpib Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli
2. klassis, on ilmne, et käesoleval ajal puuduvad igasugused väljavaated rahatrahvi tasumiseks. Lisaks nähtub 2 kohtule esitatud materjalidest, et V.I puudub vara, millele sissenõuet pöörata (tl 10-11). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V.I ei ole võimeline talle karistuseks määratud rahatrahvi nõuetekohaselt tasuma ja see tuleb asendada teiseliigilise karistusega, s.o arestiga. V.I on kohtuistungil avaldanud, et ta on nõus rahatrahvi asendamisel tegema üldkasulikku tööd. Kuna V.I on kohtuistungil andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, siis tulenevalt

§-st 69 on võimalik arest asendada üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et kuna vabaduse võtmise alternatiiviks on üldkasuliku töö tegemine, tuleb inimesele anda võimalus kanda karistus lõplikult ära vabaduses, s.o tehes üldkasulikku tööd. V.I-le määrati karistuseks rahatrahv kokku 55 trahviühikut, s.o 220 eurot.

§ 72lg 2 alusel vastab tasumata rahatrahvi suurusele 5 päeva aresti.

Nimetatud arestipäevad tuleb

§ 69lg 1 kohaselt asendada 5 tunni üldkasuliku tööga.

Kohus määrab

§ 69

lg 3 alusel töö tegemise tähtajaks 3 nädalat käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Siinjuures võtab kohus arvesse V.I-le määratud üldkasuliku töö tundide arvu, aga ka asjaolu, et V.I õpib Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli

1. klaasis, kus õppetöö toimub kolmel päeval nädalas kella 08.00st kuni 16.00ni. Lisaks tuleb V.I teha üldkasuliku töö tunde, mis on talle asenduskaristusena määratud väärteoasjas nr 4-17-
2. Kohus selgitab, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel asendatakse see arestiga. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kaudu ning töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb V.I viivitamatult pärast kohtumääruse jõustumist võtta ühendust Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametniku Anžela Murumägiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3