Obsah (8)
§ 72§ 68§ 70§ 37§ 30§ 31§ 29§ 674-16-8121 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2017.a. Pärnu Väärteoasja number 4-16-8121 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Jaanika L
) § 72 lg 1 tulenevalt kohaldatakse
§-des 6870 sätestatud väärtegudele karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
§ 72
lg 2 p 1 tulenevalt on
§-des 68-70 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon. Seega oli Keskkonnainspektsioon pädev menetlema antud väärteoasja. Keskkonnainspektor A. Kevvai oli pädev menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetlust läbi viima, menetleja pädevusega seonduvat on kohtuväline menetleja avanud kaebusele esitatud kirjalikus vastuses. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte ja tunnistajate seletused, leidis, et J.H kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on J.H käitumise õigesti kvalifitseerinud väärtegudena
§ 68
lg 2 ja § 70 lg 2 järgi.
§ 68
lg 2 kehtestab vastutuse metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muul viisil kahjustamise eest - kui selle on toime pannud juriidiline isik.
§ 70
lg 2 kehtestab vastutuse metsa uuendamise, kasvatamise või kasutamise nõuete või metsakaitse nõuete rikkumise eest, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 68 ja 69 nimetatud juhtudel – kui selle on toime pannud juriidiline isik. Sündmuskoha vaatlusprotokollidega, fototabeliga, skeemidega, pindala mõõtmise protokollidega, rinnasdiameetri mõõtmise protokolli kokkuvõttega, kändude mõõtmise protokolli kokkuvõttega, 5
(10)4-16-8121 takseerkirjeldusega, õiendiga keskkonnakahju arvestamise kohta ja metsateatisega on tõendatud, et Pärnumaal, Varbla vallas, Kirikumetsa kinnistul eraldisel 11 on teostatud ebaseaduslik metsaraie, mille käigus eraldisel 11 on aegjärkse raie asemel teostatud lageraie. Metsateatisega nr 3825007101 (väärteotoimiku lk 26) oli eraldisel 11 lubatud teostada aegjärkne raie 1,2 ha suurusel alal, kuid sellest 1,07 ha suurusel alal (pindala mõõtmise protokoll väärteotoimiku tl 37) teostati lageraie.
§ 37
lg 7 kohaselt annab raieõigus õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Kirikumetsa kinnistu takseerkirjelduse kohaselt (väärteotoimiku lk 31) kasvab eraldisel 11 haava enamusega 70 aastane puistu, täitusega 71 %.
§ 30
lg 2 kohaselt raiutakse aegjärkse raie korral uuendamisele kuuluvas metsas hajali paiknevaid puid 10 kuni 20 aasta jooksul korduvate raiejärkudena. Metsaseaduse § 30 lg 6 p 5 kohaselt ei tohi puistu esimese rinde täiust viia väiksemaks kehtestatud alammäärast.
§ 31
lg 4 sätestab, et puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Selle sätte alusel kehtestatud keskkonnaministri 27. detsembri 2006.a. määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri" § 5 lg 2 alusel ei tohi aegjärksel raiel raiega viia puistu esimese rinde täiust madalamale kui 50 %, kui esimest raiejärku raiudes on puistu täitus enne raiet 65 % ja suurem. Kirkikumetsa kinnistu eraldise 11 raie järgne esimese rinde täius on 22 %. Eraldisel peale raiet kasvavad puud on kokku loetud 02.12.2015 vaatluse käigus (protokoll väärteotoimiku lk 35 -39). Täitust peale raiet näitab takseerkirjelduse leht kvaliteedi järgi (väärteoprotokolli lk 52). Eraldisel kasvab peale raiet üksikpuude rinne ning eraldis on raiutud lagedaks (üksikpuude rindeks on rinne, mis on madala täitusega, ehk täitusega alla 30 %, vt Metsa korraldamise juhend § 9 lg 1 p 1 ja p 4). Vastavat raiet võib nimetada lageraieks. Seega on Kirikumetsa kinnistul 2015.a toime pandud ebaseaduslik metsaraie. Kirikumetsa kinnistu eraldisel 11 teostatud lageraiega rikuti
§ 30
lg 6 p 5, mis on karistatav
§ 70järgi.
Metsaseaduse § 29 lg 11 p 3 kohaselt ei tohi lageraiel metsaseaduse § 29 lg 11 p 2 ja 2 1 nimetamata kasvukohatüüpides raielank olla suurem kui seitse hektarit, välja arvatud juhul, kui nimetatud raielank jääb ühe metsaeraldise piiresse. Eraldis 11 piirneb lagedaks raiutud eraldistega 10, 7 ja 8 (paiknevad kõrvuti) ning eraldis 8 piirneb lagedaks raiutud Kaasiku kinnistu eraldisega 4. Kaasiku kinnistu eraldis on lagedaks raiutud 2014.a oktoobris-novembris, enne Kirikumetsa kinnistu raiet. Kogu lagedaks raiutud ala, Kirikumetsa kinnistu eraldised 10, 11, 7, 8 ja Kaasiku kinnistu eraldise 4 pindala on 7,55 ha (pindala mõõtmise protokoll väärteotoimiku tl 42). Lagedaks raiutud ala pindala 7,55 ha on 0,55 ha võrra suurem kui
§ 29
lg 11 p 3 alusel lubatust.
§ 67
lg 2 p 2 kohaselt tekitatakse keskkonnale kahju, kui ei peeta kinni uuendusraielangi pindala suurusest. Raie tulemusena moodustus lagedaks raiutud ala, mis on suurem kui metsaseaduse § 29 lg 11 p 3 lubatud ala. Kirikumetsa kinnistu eraldisel 11 teostatud raiega rikuti
§ 29
lg 11 p 3, mis on karistatav
§ 68järgi.
Kohtuväline menetleja on selgitanud, et kaitsja poolt ära märgitud elektriliini alused alad jäävad lageraie ala arvestusest välja. Lagedaks raiutud ala asukoht on kirjeldatud täiendava sündmuskohavaatlusega 07.04.2016 (väärteotoimiku lk 41-43). Sündmuskoha vaatlusele on lisatud skeem, millel on näha lageraie ala asukoht. KarS § 23 alusel on väärtegude puhul karistatav üksnes täideviimine. KarS § 21 alusel on täideviija isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Metsamajandamiskavast ja metsateatisest nähtuvalt (väärteoasja tl 30, 49) on Kirikumetsa kinnistu omanikuks E E L K M M kogudus. Keskkonnaameti metsanduse spetsialisti M L (kes kuulati istungil tunnistajana ka üle) poolt kooskõlastatud metsateatisest nr * nähtuvalt (väärteoasja tl 49) on T P omaniku volitatud esindajana esitanud veebruaris 2015.a. metsateatise raiete teostamiseks Kirikumetsa kinnistul. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingust nähtuvalt (väärteoasja tl 17-20) on E E L K M M kogudus 17.03.2015 võõrandanud raieõiguse raie teostamiseks Kirikumetsa ja Kiriku kinnistul metsateatiste nr *, * ja * alusel J.H , kelle esindajana on lepingule alla kirjutanud Heino Sabiin. Toodud asjaolusid on T. P tunnistajana kohtuistungil kinnitanud. Seega oli raieõiguse omandajal metsa raieõiguse lepingust ja
§ 37lg 7 tulenevalt õigus Kirikumetsa kinnistul raiet teostada lepingus (metsateatises) fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel. Asja materjalidest 6
(10)4-16-8121 nähtub, et J.H ei omanud lageraieks eraldisel 11 õigust (
§ 37
lg 7) ja temal raieõiguse ostjana ei oleks olnud võimalikki uut metsateatist esitada. Kaitsja on esitanud väärteotoimikusse Kirikumetsa kinnistul raietöid teostanud V P peetud tööarvestuslehed ning taotlenud toimikusse ortofotode lisamist. Kohtuistungil on V P tunnistajana kinnitanud, et tööarvestuslehed on tema koostatud. J.H töötab V. P juba ca 9 aastat masinate, sh Harvesteri peal. Kohus ei kahtle tööarvestuslehtede ehtsuses. Teine J.H töötaja I S tegeles istungil räägitu põhjal Kirikumetsa kinnistul metsa väljaveoga. Tööarvestuslehtedel on kajastatud Kirikumetsa kinnistul raietööde tegemist V. P poolt 2015.a veebruaris ja märtsis. V. P on kinnitanud, et teostas kinnistul raiet tööandja palvel. Seega kahtlust pole, et raiet Kirikumetsa kinnistul, sh eraldisel 11, teostJ.H . Nimetatud ettevõte oli lepingu alusel omandanud õiguse kinnistul raiet teostada. Nii menetlusaluse isiku esindaja H. Sabiin, kui ka tunnistajad V. P ja I. S kinnitavad kinnistul raie läbiviimist. Sealhulgas räägib kaitsja korduvalt raie lõpetamisest ja lõpukuupäevast, ehk arusaadavalt sellest, millisel kuupäeval ettevõtte väidetavalt kinnistul raiumisega lõpuni jõudis. Vaidlust ei ole selles, et eraldisel 11 oleks jäänud raie teostamata. T. P kinnistu omanikuna on istungil kinnitanud, et tänaseks on kinnistul tööd lõpetatud. Ka menetlusaluse isiku esindaja H. Sabiin ütleb, et eraldisel 11 raiet teostati, kuid pinnase pehmuse tõttu jäi see osaliselt lõpuni viimata. Raie lõpuni viimata jätmisele viitamine saab kirjalike materjalide põhjal tähendada seda, et raielangi suurus kokku oli 1,2 ha, tuvastatud on aga, et lageraie teostati 1.07 ha suurusel eraldise 11 pindalal. 0,13 suurusel alal jäi raie tõesti teostamata. Raie teostamise läbiviimise, täpsemalt eraldise lagedaks raiumise, on tuvastanud Keskkonnaamet. Andmed, et samaaegselt J.H-ga või peale J.H oleks kinnistul keegi teine isik veel raietöid teostanud, puuduvad. Ka ei ole T. Pikkmetsal kinnistu omaniku esindajana etteheiteid J.H-le raieõiguse müügilepingu täitmise osas, millest saab samuti järeldada, et viimane teostas kinnistul ja eraldistel raie, korraldas materjali müügi ja tasumise vastavalt lepingule. Valesti on see, et aegjärkse raie asemel teostati lageraie, kuid toodu kohta tunnistaja T P enda sõnutsi ütlusi anda ei saa, sest ta ei ole metsandust õppinud ning ei oska seda hinnata (protokolli lk 8). Eraldi tuleb peatuda raie toimepanemise ajal. Väärteoprotokolli kohaselt ajavahemikul 01.01.2015 –
- 06.2015 täpselt tuvastamata kuupäevadel, teostas J.H Kirikumetsa kinnistul eraldisel 11 aegjärgset raiet lubava metsateatise alusel raie, mille käigus viis puistu esimese rinde madalamaks kui on metsa majandamise eeskirjas lubatud. H. Sabiini kinnitusel teostati raietöid üksnes väärteoasja juurde esitatud tööarvestuslehtedel näidatud ajavahemiku vältel ning mitte toodud ajavahemikust hiljem (kohtuistungi protokoll lk 9). Märkima peab aga, et Kirikumetsa kinnistul teostati raietöid mitmetel eraldistel (numbrid 10, 11, 7, 8). Millisel konkreetsel eraldisel veebruaris ja märtsis raietöid teostati, tööarvestuslehed kohtu hinnangul ei näita. Toodud H. Sabiini ütlused, samuti V P ütlused, et ta 2015 märtsikuust hilisemalt kinnistul raiet ei teostanud, lükkab Maa-ameti kaardiserverist pärinev ortofoto ümber. Kohus asub seisukohale, et menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ja V P ütlused tööde teostamise aja kohta ei ole seega usaldusväärsed. Nimelt on Maa-ameti kaardiserverist tehtud ortofoto väljavõtte ülelennuga 13.06.2015 kõrvutamisel Maaressursi riiklikust registrist teostatud ortofotoga võimalik tuvastada, et ülelennu hetkel 13.06.2015 ei ole eraldisel 11 jõutud lageraiele vastavat raiet veel enamikus ulatuses teostada. Seda kindlasti mitte alal pindalaga 1.07 ha. Eraldisel kasvab üldiselt ühtlases ulatuses mets, näha on väiksemaid tühje laike (kõige suurem neist ca 1 cm pikkune, eraldise 11 piires kaardil tumedama varjuga). Et raiet ei oleks eraldisel 11 üldse menetlusaluse isiku poolt alustatud enne 13.06.2016, ortofoto alusel tuvastada ei saa. Maaressursi riiklikust registrist võetud ortofoto aitab määrata, kus asub ülelennu kaardil kinnistu eraldis 11 (sama numbriga on eraldis fotol ka tähistatud). Maaressursi riiklikust registrist võetud ortofoto puhul ei ole foto tegemise aeg seega oluline. Ülelennu aeg vastaval ülelennul tehtud ortofoto juures on tuvastatav ja eelmises lõigus ka nimetatud. Kasvava metsa raieõiguse müügilepingu järgi võis menetlusalune isik Kirikumetsa kinnistul (sh eraldisel 11) teostada raieõigust 04.11.2015 – 18.02.
- Väärteoprotokollis toodud ajavahemik jääb vastavatesse piiridesse. Ühe tõendina saab kohus eraldisel 11 raie aja määramisel arvesse võtta kaitsja poolt esitatud tööarvestuslehti. Nimetatud lehtede kohaselt teostati Kirikumetsa kinnistul V P poolt raietöid veebruaris ja märtsis 2015.a. Samas on tööarvestuslehed esitatud kohtule võrrelduna väärteoprotokollis toodud 7
(10)4-16-8121 väärteo toimepanemise ajavahemikuga kitsama perioodi kohta ega kajasta V P töid kogu väärteoprotokollis toodud ajalise perioodi ulatuses. See, et V P alustas 23.02.2015 Kirikumetsa kinnistul (konkreetne eraldis konkretiseerimata) töid ja lõpetas kinnistul tööd 11.03.2015.a, ei tähenda, et ta ei oleks võinud teostada Kirikumetsa kinnistul töid antud perioodi lähedasel muul ajal. Kohtuistungil öeldu järgi V P ise ei mäleta, millistel kuudel ta Kirikumetsa kinnistul töötas. Ei mäleta, kas raie teostamise kuuks oli jaanuar, märts või juuni (protokolli lk 6). Ka ei mäleta kinnistul töötamise aega kinnistult metsa välja vedanud I S (protokoll lk 7). Kuna tööarvestusleht tõendab, et Kirikumetsa kinnistul veebruaris 2015 raietöid teostati, ei välista see raietööde teostamise alustamist kinnistul ja eraldisel 11 juba veidi varemgi, so jaanuaris
- Seega kui väärteoprotokollis on märgitud raietööde teostamise algusajaks eraldisel 11 01.01.2015, on ajavahemiku algus määratletud kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt piisava täpsusega. Ajavahemik garanteerib, et teostatud tööd jäävad protokollis näidatud väärteo toimepanemise aja piiridesse. Miks väärteo toimepanemise aja alguseks tuleb lugeda 01.01.2015 on nüüdseks kohus selgitanud. Ka tegude toimepanemise aja lõpu kuupäev 30.06.2015 on usutav ning seda alljärgneva põhjal. Asja materjalide juurde on võetud ortofotod, mis näitavad, et 13.06.2015 seisuga ei olnud eraldisel 11 veel lageraiele vastavat raiet jõutud lõplikult teostada. Tunnistaja T P on kohtuistungil andnud ütlusi, et sõitis tihtipeale kinnistust mööda, samuti käis raiekoha lähedal surnuaial, kust oli näha, et raiet teostatakse. Tunnistaja täpseid kuupäevi ei mäleta, kuid tema hinnangul võidi teostati raiet talvel aga ka kevadel. Tunnistaja ei välista, et raiet teostati ka suvel. Tunnistaja ütlused viitavad kohtu arvates selgesti, et raiet teostati pikema ajaperioodi vältel kui seda näitavad kohtule esitatud tööarvestuslehed. Usutav ei ole, et tunnistaja T P oleks perioodil 23.02.2015 – 11.03.2015 surnuaial käies ja raie toimumist nähes tajunud seda lühikest perioodi ühel korral talvena, teisel korral aga kevadena. Kahele aastaajale viitamine näitab kohtu hinnangul tunnistaja metsas käikude vahelist pikemat ajavahet. Samuti on V. P istungil öelnud, et samal ajal Kirikumetsa raiega teostas ta tööandjale muidki töid. Viidatud V. P ütlus räägib pikema perioodi vältel raie teostamise kasuks, sest tööarvestuslehtede järgi töötaja samal ajal muud tööd ei teinud, vaid töötas kõik päevad perioodil 23.02 - 11.03.2015 järjest Kirikumetsa kinnistul. Lisaks kui usaldada menetlusaluse isiku seadusliku esindaja H. Sabiini ütlusi, et raie lõpetati maa pehmenemise tõttu märtsis, siis on tõenäoline, et raie toimus eraldisel 11 hiljem, s.o. peale juunikuise ortofoto tegemist. See, et eraldise pinnas võis märtsis hakata pehmenema, on kohtu hinnangul tõenäoline. Kohus leiab, et juuniks, mis on samuti suures osas kevadkuu, on tavaliselt pinnas piisavalt tahe, et metsaraie töid jätkata aga ka surnuaial ligimeste haudade eest hoolitseda. Toimikus asuvatel fotodel eraldisest (väärteotoimiku lk 39) ei nähtu mingit eriliselt märga ja soist pinnast, mis lubaks raietöid teha ainult talvel (H. Sabiin on kohtuistungil öelnud, et eraldisel sai raiuda ainult talvel). Vastupidi, tegemist on kõrge ja kuiva metsaalusega. Ainult talvisel ajal raiumisele räägib vastu ka T. P öeldu, et nägi raie teostamist kevadel. Lageraie toimepaneku eraldisel 11 avastas Keskkonnainspektsioon oktoobris 2015 (kohtuvälise menetleja antud ütlused istungil, samuti tunnistaja Aliis Kevvai ütlused istungil, protokolli lk 3). Seega puudub alus kahelda, et raie oleks pandud toime hiljem kui oktoobris
- Kohtuväline menetleja on selgitanud, et on märkinud väärteoprotokollis etteheidetava teo toimepanemise lõppkuupäevaks ajavahemikku võimalikult lühikesena kajastava kuupäeva, so 30.06.2015, kuivõrd ajavahemikus varasema kuupäeva märkimine on alguseks süüteo aegumise arvutamisel ja see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Tõendatud on, et 13.06.2015 seisuga lageraietööd eraldisel 11 veel etteheidetavas ulatuses teostatud ei olnud ning kohtuväline menetleja on väärteoprotokollis märkinud teo lõpule viimise ajavahemiku võimalikult lühiajaliselt (täpselt). Tänapäevaste mehhanismidega ei ole probleem paarinädalase ajavahemiku jooksul 13.06.2015 - 30.06.2015 jõuda raietööd ära teostada. Kusjuures menetlusaluse isiku esindaja sõnade põhjal oleks võrreldaval, so paarinädalasel, ajavahemikul veebruaris ja märtsis, jõutud raietööd ära teha lausa kõigil Kirikumetsa kinnistu eraldistel (viide ütlustele, et raietöid teostatigi ainult veebruari lõpus ja märtsi alguses). Seega ei olnud eraldisel 11 tegemist järelikult mahukate ning rohkem aeganõudvate raietöödega, mida ei oleks jõutud teostada ajavahemikul 13.06.2015 - 30.06.
- Teo toimepanemise aja arutelu kokkuvõttes, ei näe kohus väärteoprotokollis märgitud väärteo toimepanemise aja osas vigu. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi saab süüteo sündmust ajalises mõttes lugeda tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega, vaid ka ajahetke või ajavahemikuna. See sõltub konkreetse asja esemeks oleva teo tehioludest. Kaitseõiguse tagamist silmas pidades on oluline, et menetlusalusel isikul oleks võimalus aru saada, millist 8
(10)4-16-8121 konkreetset tegu talle ette heidetakse ja ennast esitatud rikkumise vastu kaitsta (Riigikohtu lahend nr 3-11-76-11). Kohtu hinnangul J.H OÜ suhtes koostatud väärteoprotokollist tuleneb selgelt, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, samuti on näidatud ära võimalikult täpselt ajavahemik, millal tegu on toime pandud. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et eraldisel 11 teostati töid ajavahemikul alates
- jaanuar 2015 kuni
- juuni
- Kaitsja on kohtuistungil viidanud ka väärteo aegumisele. KrMS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Etteheidetavate rikkumiste eest kolmeaastast aegumistähtaega seadus ette ei näe. Kuna kohus on tuvastanud, et eraldisel 11 ei olnud lageraiele vastav raie lõpuni viidud 13.06.2015 seisuga ning loeb raie lõpuajaks 30.06.2015.a, ei ole käesoleva otsuse tegemise hetkel möödunud väärtegude toimepanemise lõpuleviimisest kahte aastat. Väärteod aegunud ei ole. Kaitsja poolt viidatud Riigikohu lahendis nr 3-1-1-37-16 on määratud väärteo toimepanemise aeg kindlaks aasta täpsusega ning seepärast on kohaldatud aegumisele konkreetse aasta esimest kuupäeva. Antud väärteoasjas ei ole väärteo toimepanemise aeg määratud kindlaks aasta täpsusega, vaid kindla perioodiga. KarS § 14 lg-st 1 tulenevalt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel väärteo eest, mille on juriidilise isiku huvides toime pannud tema juhtivtöötaja või organ. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-9-05 leidnud, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides, peab teost väljenduma juriidilise isiku ja teo vaheline side. Kohus leiab, et J.H on teo toime pannud oma organi, ehk juhatuse liikme, Heino Sabiini tegevuse läbi (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 g 1 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organiteks üldkoosolek ja juhatus). Heino Sabiin sõlmis ettevõtte nimel raieõiguse võõrandamise lepingu ning tema juhendamisel teostati raiet Kirikumetsa kinnistul. H. Sabiin on kohtuistungil kinnitanud kohtule, et Veiko Põldaru tema ettevõtte töötajana teostas Kirikumetsa kinnistul raiet. Seega on väärteoprotokollist ja asja materjalidest nähtuvalt loa nõudeid rikkuva raie korraldanud J.H juhatuse liige Heino Sabiin. Kohus leiab, et väärtegude toimepanemine oli seotud J.H majanduslike huvidega. Üle lubatud määra metsa raiumisel on juriidiline isik süüteo läbi rikastunud ülemäärase raiumise tulemusena langetatud puude võrra. Lahendamaks juriidilise isiku vastutuse küsimust tuleb tuvastada vahetult tegutsenud füüsilise isiku tegevuse koosseisupärasus, õigusvastasus ja süülisus KarS § 2 lg 2 mõttes. Viimane tähendab selle selgitamist, kas selle füüsilise isiku käitumises, kelle tegevust juriidilisele isikule omistatakse, esinevad menetlusalusele isikule omistatud väärteo tunnused (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-100-11 p 14). Juriidilise isiku vastutus lähtub tuletatud vastutuse põhimõttest. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et J.H juhatuse liige Heino Sabiin pani väärteod toime otsese tahtlusega. Otsese tahtluse tuvastamine eeldab, et isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Raielepingut sõlmides ning ennast raiedokumentidega kurssi viies teadis H. Sabiin, millises ulatuses raiet võib eraldisel 11 läbi viia. Seega teadis H. Sabiin, et raiet suuremas mahus teostades realiseeritakse süüteokoosseis ning tahtis või vähemalt möönas seda. Koosseisu tagajärg oli voluntatiivselt tema tahtest hõlmatud. Juhatuse liige, kes koordineerib tööd, peab andma tegevusjuhised oma töötajatele raie teostamiseks. Juhatuse liige pidi ja oli kohustatud ka selgitama, millisel eraldisel kui suures ulatuses raiet läbi viia võib. Vastav kohustus viidi J.H juhatuse liikme Heino Sabiini poolt läbi raiedokumentidele mittevastavalt. Kuna ka eraldisega 11 piirnevatel Kirikumetsa kinnistu eraldistel teostati raiet H. Sabiini korraldusel, sai H. Sabiin eraldisel 11 lubatud mahtu ületavat raiet teostades ette näha, et kokku moodustub suurema pindalaga lagedaks raiutud ala kui seaduses sätestatud sellekohane piirmäär. J.H nimel tegutsenud juhatuse liikme käitumises esinevad väärteokoosseisude tunnused, mistõttu puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavatel alustel, samuti puuduvad VTMS § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise alused. J.H realiseeris oma juhatuse liikme Heino Sabiini käitumise kaudu kaks väärteokoosseisu, pannes ideaalkogumi mõttes rikkumised toime ühe teona. Kohus märgib, et teod on õigusvastased, kuna vastavad väärteokoosseisule ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Ka süüd välistavad asjaolud puuduvad. 9
(10)4-16-8121 Riigikohus on korduvalt märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni normi keskmine määr. Pärast keskmise määra arvestamist, tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus (Riigikohtu lahend 3-1-1-52-13), mille hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust (lahend 3-1-1-76-12). Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§ 68
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 70
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 2000 eurot. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Käesolevas asjas on J.H toime pannud ideaalkogumi ehk ühe teo, millega on täidetud kaks väärteokoosseisu, mistõttu tuleb talle karistus mõista, juhindudes KarS § 63 lg 1. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud teo iseloomu ning mõju keskkonnale, samuti kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, aga ka eripreventiivseid eesmärke, kohaldades karistust, mis tõenäoliselt võiks mõjutada J.H edaspidi hoiduma samalaadsetest rikkumisest. Eelnevat kokku võttes on kohtuväline menetleja pidanud kohaseks karistuseks sanktsiooni keskmisesse määra jäävat karistust. Kaitsja leiab, et karistus on liiga karm, ehk mõistmatuks jääb millised väärteoasja materjalid annavad aluse ja miks kohaldada keskmist sanktsioonimäära varem karistamata menetlusalusele isikule olukorras, kus nö süüteokoosseisu täidetuse piir on ületatud napilt (0,55 ha võrra). Kohus selgitab, et karistuse mõistmisel KarS § 63 lg 1 kohaselt tuleb arvestada kõigi kogumisse kuuluvate süütegude asjaolusid (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-5-11 p 8, arvestades, et KarS § 63 lg 1 sisalduv karistuse kohaldamise reegel kehtib kõigile süüteoliikidele). Seega on ka menetusaluse isiku süü käesoleval juhtumil suurem võrreldes sellega, kui ületatud oleks üksnes lageraie ala ulatust 0,55 ha võrra. Eraldisel 11 on teostatud on ka raie, mida metsateatise kohaselt konkreetsel maatükil teha ei oleks tohtinud. Seega on kohtu hinnangul on karistuse määr vastavuses süü suurusega, toimepandud süütegude laadi ja raskusastmetega ning arvestab teo toimepanija isikut. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et menetlusalusele isikule keskmises sanktsioonimääras määratud karistus, rahatrahv 1600 eurot, on igati põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus J.H karistamist eelviidatud rahatrahviga piisavaks tagamaks tema puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik 10
(10)