← Eesti

4-17-1252/14

Obsah (8)§ 15§ 18§ 16§ 17§ 2§ 27§ 32§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2017.a. Pärnu Väärteoasja number 4-17-1252 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Jaanika Lusti Väär

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Seega on G.J täitnud LS § 223 lg 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest

§ 18lg 1 mõttes.

Kohus leiab, et G.J pani liiklusnõuete rikkumise toime vähemalt kaudse tahtlusega (

§ 16lg 4).

Tahtluse saab välistada üksnes süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmine (

§ 17

lg-d 1-2), mitte aga seaduse mittetundmine (

§ 17lg 3).

Tulenevalt LS § 14 lg 2 peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kohtu hinnangul G.J märkas parkimisjooni parkimisalale kõrval sõites ja parkimisalale pöörates ning pidas teekattemärgiseid ületades võimalikuks, et täidab toodud juhtimisaktiga liiklusnõuete rikkumise ja vähemalt möönas seda. G.J sai teiselt sõidurajalt vasakule pöörates pidada tõenäoliseks parkimisjoone ületamist. Kui G.J oleks järginud teekattemärgiseid vastavalt LS tulenevatele kohustustele, siis ei oleks tema juhitav sõiduk teise sõidukiga kokku põrganud.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

§ 32

lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega G.J-i süüdimõistmises tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri andmete kohaselt G.J varasemad kehtivad karistused puuduvad. G.J-i käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1). 7

(8)Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et tegemist ei ole väheolulise rikkumisega. Kui ka jaatada LS § 223 lg 1 tuleneva süüteo osas menetlusaluse isiku süü suuruse väiksust (isik pani süüteo toime kaudse tahtlusega, liiklusõnnetusega kellelegi tervisekahjustusi ei tekitatud), esineb teo puhul avalik menetlushuvi. Avalikkuse huvi liiklusohutuse ja liiklusnõuete rikkujate suhtes meetmete kohaldamise vastu on kõrgendatud. Kohtu hinnangul ei ole huvi kõrgendatud pelgalt mitte joobes juhtide ja kiiruseületajate suhtes, millised on kahtlemata enamlevinumateks liiklusalasteks õigusrikkumisteks, vaid raskemate liiklusohutuse alaste nõuete rikkumiste osas üldiselt. Selliste rikkumiste alla käib kohtu arvates ka liiklusõnnetuse põhjustamine, millega on kaasnenud varaline kahju. Liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu teiste isikute vara, kaasinimeste elu ja tervis. Mootorsõiduk on liikluses suurema ohu allikas, mille valdaja (juht) peab liiklusnõuete järgimisel olema eriti tähelepanelik ning hoolikas. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam kuni 300 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on kohaldanud menetlusalusele isiku suhtes rahatrahvi minimaalses ulatuses, alla 1/10 sanktsiooni maksimaalmäärast - 20 trahviühikut. Kohtu hinnangul on karistuse liik ja määr vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ning arvestab teo toimepanija isikut. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et menetlusalusele isikule määratud karistus, rahatrahv 80 eurot, on igati põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus G.J-i karistamist eelviidatud rahatrahviga piisavaks tagamaks tema puhul

§ 56lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.