novembri 2010.a otsus Apellatsioonide esitaja Süüdistatav JA ja tema kaitsja adv Jugans Grossmann Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatav JA isikukood XXXXXXXXXXX, Eesti kodanik, elukoht XXX, XXX, varem kohtu poolt karistamata Kaitsja Adv Natalia Lausmaa RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 19. novembri 2010.a otsus muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistusakti kohaselt anti JA kohtu alla
lg 1 järgi selles, et tema, viibides kodus XXX Tallinnas ning osaledes arvutiprogrammis Skype korraldatud konverentsis, helistas 23. oktoobril 2009 kell 14:55 AS Estonian Air sõnumikeskuse numbrile XXX ja teatas, et lennukis on terrorist, misjärel katkestas kõne; seejärel helistas ta kell 15:56 uuesti AS-i Estonian Air operaatorile ning teatas, et ta täna juba rääkis, et ta mõtleb selle üle, kas lasta nad õhku või mitte, ühtlasi ka teatas, et AS-i Estonian Air sinist värvi hoonet jälgivad snaiperid ning tema tahab saada firmalt AS Estonian Air raha, muidu lastakse nende lennukid alla, kinnitades seejuures, et ta ei tee nalja. AS-i Estonian Air operaatori küsimusele, kus ta asub, vastas JA, et rohkem ta ei räägi ja katkestas kõne. Väljendatud ähvardus, millega kaasnes raha nõudmine, oli lähtuvalt ähvarduse adressaadist ja edastamise viisist tõsiseltvõetav ähvardusena hävitada AS Estonian Air vara ja kahjustada paljude inimeste tervist. MAAKOHTU OTSUS Maakohus tunnistas 19.11.2010.a otsusega JA süüdi
järgi ja mõistis karistuseks 4 kuud vangistust.
Eelvangistuses viibitud 2 päeva arvati karistusaja hulka. Maakohus leidis, et kõnes täpsustuseks väljaöeldud umbmäärast „tahan natuke raha“ ei saa hinnata nõudmise esitamisena, süüdlase poolt raha küsimist tuleb käsitleda kui ähvarduse põhjenduseks ja kinnituseks väljaöeldut, kuivõrd raha nõue esitati alles kolmandas kõnes. Kriminaalmenetluse käigus kedagi kannatanuks tunnistatud ei ole. Väljapressimise eesmärk on kannatanu viimine varalise enesekahjustuseni. Antud juhul puudus selgelt väljendatud ettepanek ja kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud kannatanut, seega ei saa toimepandud tegu hinnata kui varavastast. Kuid kohus nõustus, et lennufirmale telefoni teel laekunud ähvardus oli tõsiseltvõetav. Kohus leidis, et kannatanuna saab käsitleda tunnistajana üle kuulatud lennufirma töötajaid T ja A, kellele laekus ähvardus. Arvestades ähvarduse adressaati (lennuliiklus) ja väljaöeldud ähvarduste sisu (pomm, terrorist, snaiperid) saab kannatanuks pidada suurt hulka inimesi, kelle personifitseerimine on raskendatud. Lennufirmale laekunud ähvardus ohustas paljusid inimesi ning ähvardus lennukis asuva pommi kohta ei ole nali. Kui teises kõnes süüdistatavalt küsiti, et kas see on nali, vastas ta eitavalt. Ähvardus oli suunatud inimeste ohutust tagama kohustatud lennunduseettevõttele, inimeste ohutus on eelkõige nende tervis ja vaimne heaolu. Kohus märkis, et tegemist on spetsiifilise valdkonnaga ja kõrgendatud julgeoleku tagamise kriteeriumitega. Ähvardusega tekitati emotsionaalselt kurnav hirmutunne, kavatsustest (pomm, terrorist lennukis, snaiperid katusel, lennukid alla lasta) teatati hirmutunde tekitamise eesmärgil, oluline on just hirmu tekitamise eesmärk. Süüdlasel õnnestus tekitada lennufirma operaatoris tõsist hirmu. Tunnistajana üle kuulatud lennufirma töötaja T näitas ka kohtuistungil oma käitumisega selgelt, et telefonikõnes väljaöeldud ähvardused tekitasid temas tõsist hirmu. Tähtsust ei oma asjaolu, kas süüdlasel ka tegelikult oli ähvarduse täideviimise kavatsus ja võimalus. Piisab, kui ähvarduse adressaat seda põhjendatult arvas. Oluline on, et ähvardaja ütleks või jätaks muul viisil mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest. 2 Ähvardus peab olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist . Arvestades viimasel ajal terrorirünnakute sagedust ja kogu maailmas, eriti lennunduses, abiks võetavaid erakordseid meetmeid terrorismi tõkestamiseks, oli lennufirmal alust karta ähvarduste täideviimist. Tegemist oli konkludentse teoga, millest teatud tagajärge on võimalik ühemõtteliselt järeldada. Ähvarduse toimepanemine eeldab vähemalt kaudset tahtlust – süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane peab võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Seega sisaldab JA tegu
APELLATSIOONIDE SISU Süüdistatava kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja oma kaitsealuse õigeksmõistmist. Kaitsja leiab, et ka ähvardamine eeldab kannatanu olemasolu. Arusaamatu on, et ühel juhul ei ole kedagi kannatanuks tunnistatud, kuid
Kaitsja viitab veel asjaolule, et toimikus lk 3 asuv avaldus on allkirjastamata. Kaitsja on seisukohal, et kõne stenogrammist tulenevalt on selgelt arusaadav, et helistajal polnud mingit kavatsust kedagi ähvardada, et tegu oli naljaga. Tunnistaja MT kohtus antud ütlustest ilmneb, et helistaja jutt tundus muuseas antud informatsioonina. Toimiku materjalidest ei nähtu, et Estonian Air oleks võtnud seda kõnet tõsiselt ja oleks rakendanud mingeid ettevaatusabinõusid reisijate turvalisuse tagamiseks. Apellant on arvamusel, et pole tõendatud, et JA oli kõnelejaks, ta pole ennast süüdi tunnistanud, ükski nn kõnekonverentsist osavõtja ei kinnitanud konkreetselt, et helistaja oli JA. Ka leiab kaitsja, et ekspertiisiakti nr IF-0059-09/4680 ei saa kasutada tõendina. Ekspertarvamuse järelduseks on, et täpsemat otsust ei saa langetada. Pealegi ei ole Kohtuekspertiisi Instituudi hääleekspertiisi valdkonna meetodid akrediteeritud. Seega on ekspertiisi objektiivsus kahtlane. Ka oleks ekspertarvamuse saamiseks tulnud võrdlusmaterjalina kasutada JA poolt loetud teksti, mis oleks sarnane helistamise tekstiga. Kuulatud helisalvestise kohta aga järeldust, et kõneleja on JA, teha ei saa. Usaldusväärseks ei saa lugeda IA poolt JA hääle äratundmist. Kaitsja ei nõustu kohtuga, et tunnistaja AP keeldus ütluste andmisest, mille tõttu tema eeluurimisel antud ütlused avaldati KrMS § 291 p 2 alusel. Tunnistaja seletas, et ta lihtsalt ei mäleta kõnealust sündmust ja see on ka loogiline. Tunnistaja AK muutis aga kohtuistungil oma ütlusi, muutmise põhjuseid aga seletada ei osanud. Ka DV ütlused tõendina JA ei süüsta. Kaitsja leiab, et JA süü ei ole tõendatud, kuid samas puudus ka isiku tegevuses, kes Estonian Airiu helistas,
Tegemist oli lihtsa lapsiku naljaga. JA taotleb samuti maakohtu otsuse tühistamist. Tühistamise aluseks on apellandi arvates kohtumenetluse ühekülgsus ja puudulikkus, puuduvad tõendid, et helistajaks oli tema. Rikutud on ka KrMS § 339 lg 1 p 7 ja 8 nõudeid, kuna kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei 3 vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, kohtuotsuses puudub põhjendus ning tema seos antud teo sooritamisega on tõendamata. Ekspertiisid on läbi viidud menetlusnorme rikkudes ebakompetentsete isikute poolt, kuna neil puudub akrediteering. EKEI puhul ei ole tegemist riikliku asutusega, seal puuduvad antud teemat valdavad spetsialistid. JA ei saa aru, miks peaks tema ekspertiisi teostamise eest tasuma, sest ekspertiisi läbiviimist taotles prokuratuur. JA ei ole nõus ka kuriteo kvalifikatsiooniga.
on isikuvastane süütegu, antud asja materjalides ei ole ühegi inimese avaldust, kus oleks mainitud, et tema on kedagi ähvardanud. Avaldus on esitatud Estonian Airi poolt, kui nad oleksid kartnud ähvarduse täideviimist, siis oleksid nad lennureisid ära jätnud. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et maakohtu otsus on igati põhjendatud ja seaduslik, süüdistatava ja tema kaitsja poolt esitatud argumendid on veenvalt maakohtu poolt kummutatud, kohtuotsuse tühistamiseks alust ei ole, apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsioone. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Kuivõrd süüdistatav leiab oma apellatsioonis, et maakohus on kriminaalmenetlusõiguse norme KrMS § 339 lg 1 p 7 ja 8 mõttes (kohtuotsuses puudub põhjendus ning otsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele), siis rõhutab kohtukolleegium esmalt, et vaidlustatud maakohtu otsuses põhjenduste puudumisest rääkida ei saa. Kohtukolleegium osundab siinjuures Riigikohtu selgitustele KrMS § 339 lg 1 p 7 sisu ja mõtte kohta – kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-85-00; 3-1-1-4704). Otsuses nr 3-1-1-43-05 on Riigikohtu kriminaalkolleegium sedastanud, et eelnev tähendab sisuliselt seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks ta seejuures tugines. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole KrMS §-s 339 lg 1 p 7 sätestatut rikkunud. Kohtuotsusest tuleneb, et maakohus on kohtuistungil kontrollitud tõendeid vastastikuses seoses põhjalikult analüüsinud, andnud hinnangu tõendite usaldusväärsusele, tõendeid kogumis hinnanud, oma järeldusi põhistanud ning kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada sedagi, et kohtuotsuses toodud põhistustega mittenõustumine ei ole samastatav põhistuse puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Motiivide puudumisena tuleb käsitleda olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad menetlusosalisele ebapiisavatena (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-1-03; 3-1-1-139-05). Ka esitatud apellatsioonide sisust tuleneb, et mõlemad apellandid ei nõustu maakohtu otsuses esitatud tõendite hindamise ja sellest tulenevate järeldustega, mis, nagu öeldud, ei ole põhistuste puudumisega samastatav. 4 Samuti ei ole kohus rikkunud menetlusnorme KrMS §-s 339 lg 1 p 8 mõttes. Riigikohus on korduvalt oma otsustes selgitanud, et KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumiseks tuleb lugeda olukorda, kus kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel vastuolus, kus kohtuotsuse põhiosas kohtu tuvastatud asjaolude ja resolutiivosa järelduste vahel on loogiline vastuolu (nt Riigikohtu lahendid 3-1-1-55-06; 3-1-1-3-07) Piltlikult öeldes tähendab see seda, et kohus põhistab otsuse põhiosas süüdistatava õigeksmõistmist, resolutiivosas mõistab aga sama isiku süüdi või vastupidi. Vaidlustatud kohtuotsusest selliseid vastuolusid võimalik täheldada ei ole. Tuleb märkida sedagi, et KrMS §-s 339 lg-s 1 loetletud rikkumiste korral tuleb ringkonnakohtul KrMS §-st 341 lg 1 tulenevalt tühistada kohtuotsus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Sellisel juhul ei ole ringkonnakohtul võimalik ise uut otsust teha. Süüdistatava apellatsioon aga kriminaalasja uueks arutamiseks saatmise taotlust ei sisalda. Apellandid ei esita apellatsioonides mingeid uusi argumente, mida maakohus käsitlenud ei oleks. Kõiki süüdistatava ja tema kaitsja vastuväiteid on maakohus analüüsinud ja need veenvalt kummutanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ega pea nende kordamist täies mahus vajalikuks. Apellatsioonidega seonduvalt rõhutab järgmist. Käesolevas asjas on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtueksperdi poolt läbi viidud hääleekspertiis, mille käigus on võrreldud AS Estonian Air poolt CD-plaadil salvestatud „kolme kõnefaili“ ja JA kahtlustatavana ülekuulamise salvestust. Helisalvestisi võrreldi JA hääleproovidega auditiivselt /I kd tl 80-83/. Seega ei ole hääleekspertiisi tulemused esitatud SI mõõtühikutes, mistõttu ei ole vastava valdkonna akrediteerimine ka Eestis kohustuslik /II tl 16/. JA poolt apellatsioonis esitatud väited, nagu poleks EKEI puhul tegemist riikliku asutusega ning nagu puuduksid seal antud teemat valdavad spetsialistid, on alusetu ja kohatu. Vabariigi Valitsuse 27.11.2001.a määruse nr 359 „Riiklike ekspertiisiasutuste nimekiri“ § 1 kohaselt on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev Riiklik ekspertiisiasutus. Justiitsministri 18.01.2008.a määrusega nr 4 „Riiklikus ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside loetelu“ § 5 lg 1 p 2 kohaselt on kriminalistikaekspertiisi üheks liigiks hääleekspertiis. Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu ka sellele, et EKEI on sertifitseeritud Bureau Veritas Eesti OÜ poolt 28.05.2009.a, mis tähendab seda, et sertifitseerimisorgan on hinnanud EKEI tegevuse vastavaks rahvusvahelisele kvaliteedijuhtimisstandardile ISO 9001: 2008. Instituudis teostatud ekspertiiside kvaliteet vastab standardi EVS-EN ISO/IEC 17025: 2006 nõuetele ja muudele rahvusvaheliste normdokumentidele töö profiili kohta. Eelnevat silmas pidades on apellantide poolt hääleekspertiisi tulemuste kahtluse alla seadmine alusetu ning eksperdiarvamuse tõendite hulgast väljajätmine põhjendamatu. Tõsi, et ülalkäsitletud eksperdiarvamuse näol on tegemist tõenäolikus vormis antud arvamusega, kuid kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-63-08; 3-1-1-121-97). Samas on kohtupraktikas omaks võetud põhimõte, mille kohaselt ainuüksi tõenäolikust eksperdiarvamusest ei piisa isikule teo omistamiseks. Käesoleval juhul ei ole aga hääleeksperdi arvamuse näol tegemist ainsa tõendiga vaid ühega mitmetest tõenditest ning need tõendid on omavahel haakuvad. Mis puutub tunnistaja AP ütlustesse, siis maakohus on tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused põhjendatult KrMS § 291 p 2 alusel avaldanud. AP on 07.09.2010.a kohtuistungil väitnud, et ei mäleta 23.10.2009.a sündmusi, kuivõrd tal on mäluhäired, Diazepami ja 5 kokaiini tarvitamisest. Kohtupsühholoogia ekspertiisiga aga tuvastati, et AP-l ei esine mäluhäireid ega muid kognitiivsete funktsioonide häireid, mis võiksid tal takistada sihipärast suulist eneseväljendust. AP-l ei esinenud mäluhäireid ka 07.09.2010.a toimunud kohtuistungil 23.10.2009.a aset leidnud sündmuste meenutamisel. Tema väited mälulünkade kohta ei ole kooskõlas ka mälu normaalse toimimisega /II tl 42-48/. Seega oli kohus õigustatud tõlgendama AP poolt 07.09.2010.a esitatud väiteid kõne all oleva sündmuse mittemäletamise kohta ütluste andmisest keeldumisena ning sellest lähtuvalt avaldama tema eeluurimisel antud ütlused. Süüdistatava kaitsja ei pea tunnistaja IA poolt JA hääle äratundmist usaldusväärseks, jätab aga põhjendamata, millised asjaolud hääle äratundmise kahtluse alla seavad. Kohtukolleegium leiab, et apellandi väide on paljasõnaline. Maakohus on kaitsja poolt tõstatatud küsimust käsitlenud ning märkinud põhjendatult, et tavalise elukogemisega inimene on kahtlemata võimeline võrdlema hääletoone ja kõnemaneere ning vajadusel erinevatel aegadel kuuldud kõnet samastama või eristama. Siinjuures tuleb märkida, et kuulanud telefonikõne salvestust vahetult kohtuistungil, ei jäänud ka kohtul kahtlust selles, kes vestluses osalesid, JA hääletämber ja kõnemaneer olid ka kohtule selgelt äratuntavad. Kohtukolleegiumi hinnangul on vaieldamatult tuvastatud, et 23.10.2009.a AS Estonian Air sõnumikeskusele helistajaks oli JA. Mis puutub kannatanutesse, siis tuleb märkida, et kehtiv kriminaalmenetlusseadus ei näe ette menetlustoiminguna kannatanuks tunnistamist. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Maakohus tuvastas, et JA põhjustas telefonitsi edastatud ähvardusega moraalset kahju eelkõige lennufirma töötajatele Tle ja A-le, kellele ähvardus laekus. Kuulanud kohtuistungil üle MT, veendus kohus, et telefonitsi esitatud ähvardused tekitasid temas tõsist hirmu. Siinjuures tuleb ju tähele panna, et ei ähvardatud lennuliiklust üldiselt, helistaja teatas muuhulgas, et AS-i Estonian Air sinist värvi hoonet jälgivas snaiperid… et nali see pole. Kohtukolleegiumile jääb arusaamatuks, mida peab kaitsja silmas, viidates apellatsioonis sellele, et toimiku leheküljel 3 asuv avaldus on allkirjastamata. Nimetatud avaldus sisaldab kuriteo toimepanemisele viitavat teavet, mis oli ka kriminaalmenetluse alustamise aluseks. Siinkohal osundab kohtukolleegium Riigikohtu otsustele nr 3-1-1-60-09 ja 3-1-1-19-10, milledes väljendatud seisukoha kohaselt tuleb küll kohtuotsuse tegemisel in dubio pro reo põhimõttest lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, kuid KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis, et kriminaalmenetluse kohustuslikkuse printsiibi e legaliteedipõhimõtte kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kuriteo asjaolude ilmnemisel kohustatud alustama ja toimetama kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetluse alustamise suhtes puudub kehtiva õiguse kohaselt kaalutlusõigus, siin toimib kohustuslikkuse põhimõte reservatsioonita. Süüdistatava kaitsja väide, nagu oleks tegemist olnud lihtsa lapsiku naljaga, on tema subjektiivne arvamus. Maakohus on ka sellel küsimusel oma otsuses peatunud ja leidnud põhjendatult, et ähvardusega tekitati emotsionaalselt kurnav hirmutunne, mille tekitamine oligi helistaja eesmärgiks. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus JA käitumises 6 tuvastanud
objektiivse ja subjektiivse koosseisu ja nagu eelpool öeldud, oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Apellatsioonid ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. JA arusaam, nagu ei peaks tema kriminaalasjas teostatud ekspertiiside eest tasuma, ei tulene seadusest. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks muuhulgas ka riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 19.11.2010.a otsuse JA süüdimõistmises ja karistamises muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Malle Preimer Ivi Kesküla 7 Sten Lind
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.