Väärteoasi nr 4-15-6966 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2015, Jõgeva Väärteoasja number 4-15-6966 Väärteoasi Z.G

) § 90 lg-t 2 ja pani toime

§ 202lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna
2. augusti
3. a otsusega väärteoasjas nr 2490,15,001156 määrati Z.G-le

§ 202

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku suuruses summas, s.o 80 eurot. MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS

2. augustil 2015 esitas Z.G kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles ta leiab, et ei ole milleski süüdi, ja palub end õigeks mõista (tl 1–2).
3. Tartu Maakohtu
4. septembri
5. a määrusega jäeti menetlusaluse isiku kaebus käiguta. Z.G-le anti nõuetekohase kaebuse esitamiseks aega 14 päeva alates määruse kättesaamisest.
7. septembril 2015 esitas Z.G kohtule uue kaebuse, millega kõrvaldas varasemad puudused (tl 28–29). Kaebuses märgib Z.G , et on kaks inimest, kes nägid, kes istus autorooli. Sõidu alguses Z.G halb ei olnud. Nad ei vahetanud kohti, nagu Z.G alguses väitis, sest ta ei saanud aru, miks temaga sooviti edasi vestelda politseijaoskonnas. Menetlusalune isik ei ole rikkumisi toime pannud, kuna ta ei tea, mille eest saab karistada. Tema otsus istuda politseiautosse ja minna jaoskonda oli vale. Kuna rikkumisi polnud, siis ütles ta, et nad vahetasid abikaasaga kohad. Tegelikult ei istunud Z.G sel päeval üldse autoroolis. Seetõttu soovib ta, et rahatrahv tühistataks. Tema ei ole kedagi sõitma lubanud. MENETLUSE KÄIK
8. Tartu Maakohtu
9. oktoobri
10. a määrusega (tl 33–34) võeti Z.G kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale menetlusse. Kohus edastas kaebuse koos lisadega kohtuvälisele menetlejale ja kohustas kohtuvälist menetlejat esitama kaebuse kohta kirjaliku seisukoha.
11. Kohus nõudis välja väärteotoimiku (tl 11–24).
12. Kohtuväline menetleja esitas
13. oktoobril 2015 kohtule kirjaliku seisukoha, milles palub jätta tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. 2 8.1 Kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt kaebaja ei eita teo toimepanemist, kuid ei mõista selle süülisust. Menetlusalusele isikule jääb arusaamatuks teo sisu ja selle karistatavus. Väärteo sisuline pool ei näe ette füüsilist kohtade vahetamist juhi ja kaasreisija vahel või juhtima lubavat, paluvat žesti sõiduki omaniku või valdaja poolt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteokoosseis on täidetud juhul, kui sõiduki omanik või valdaja on teadlik sellest, et sõidukit juhib juhtimisõiguseta isik. Antud väärteoasjas on tõendatud juhtimisõiguseta juhtimine ja sõiduki omaniku viibimine sõidukis selle liikumise ajal, kui sõidukit juhtis vastava kategooria juhtimisõiguseta isik. Tunnistaja ütlustest nähtub selgesõnaliselt, et sõiduki registrijärgne omanik Z.G oli teadlik faktist, et temale kuuluvat sõidukit juhib juhtimisõiguseta isik, kuid ei takistanud seda. Sama on kirjeldatud ka menetlusaluse isiku poolt antud ütlustes. Lisaks eelnimetatule ei nähtu tunnistaja ülekuulamisest, et menetlusalune isik oleks mõistnud sündmuskohal oma seadusvastast käitumist. Sarnase sisuga on ka Z.G kaebus, kus menetlusalune isik ei mõista sõiduki juhtimise üleandmise keelatust ja iseloomu. Tulenevalt KarS § 17 lg-st 3 ei vabasta seaduse mittetundmine isikut vastutusest. Seega on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalusele isikule koostatud väärteoprotokoll liiklusseaduse nõuete rikkumise eest on õiguspärane. 8.2

§ 14

lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud tunnistaja ja menetlusaluse isiku enda ütlustega.

§ 90

lg 2 kohaselt mootorsõiduki omanik, valdaja või juht ei tohi lubada mootorsõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus või kes on joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on süüdi väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemises. 8.3 Karistuse määramisel peab juhinduma KarS §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu (KarS § 15 lg 3), mistõttu mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja Z.G kaebus rahuldamata.
2. Asudes lahendama Z.G kaebust kohtuvälise menetleja otsuse peale, selgitab kohus esmalt, et väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 123 lg-s 2 sätestatud ab ovo põhimõttest tulenevalt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. Kohtul tuleb kaebust lahendades kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, vastata VTMS § -s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. 3 Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs.
3. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna välijuhi Diana Eriksoni
4. juulil 2015 koostatud väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Z.G-le ette seda, et ta lubas mootorsõiduki Audi A6 Avant (reg.nr xxxxxxxx omanikuna
5. juulil 2015 kell 16.40 Jõgeva maakonnas Tartu-Jõgeva-Aravete mnt
6. kilomeetril Jõgeva suunas liikudes sõidukit juhtima isiku, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Väärteoprotokolli kohaselt andis Z.G juhtimise üle oma abikaasale xxxxxxxxxxxxxxxx. Kirjeldatud teoga rikkus menetlusalune isik

§ 90

lg-t 2 ja pani toime

§ 202lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Nimetatud rikkumise eest karistati Z.G Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna

1. augusti
2. a otsusega väärteoasjas nr 2490,15,001156 rahatrahviga 80 eurot. 12.

§ 202

lg 1 järgi karistatakse vastava kategooria mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku mootorsõidukit või trammi juhtima lubamise eest mootorsõiduki või trammi omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Hinnanud kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud tõendeid, leiab kohus, et Z.G poolt nimetatud väärteo toimepanemine on tõendatud. Väärteo toimepanemist tõendavad tunnistaja xxxxxxxxxx ja menetlusaluse isiku Z.G enda ütlused. 12.1 Tunnistaja xxxxxxxxxx ülekuulamise protokolli kantud ütlustest (tl 16 pöördel) nähtub, et tunnistaja oli

1. juulil 2015 tööl koos välijuht Diana Eriksoniga. Kell 16.40 peatasid nad sinise ja punase märgutulega Tartu -Jõgeva-Aravete maantee
2. kilomeetril sõiduauto Audi A
3. Sõidukit juhtis vastava kategooria juhtimisõiguseta isik. Sõiduki kõrvalistmel viibis Z.G, kes oli sõiduki registrijärgne omanik. Sündmuskohal tunnistas Z.G , et sõiduki igapäevane kasutaja on juht ja tema on lihtsalt omanik. Omanik oli teadlik sellest, et sõidukit juhtinud isikul puudus juhtimisõigus. Z.G väitis, et juhtimisõiguseta juht oli olnud roolis juba pikka aega ning sõitu olid nad alustanud Valga lähedalt. Juhiks oli xxxxxxxxxxxxx. 12.2 Menetlusalune isik Z.G andis kohtuvälises menetluses ütlusi, et hakkas
4. juulil 2015 kella 13 paiku koos oma abikaasa xxxxxxxxxxxxxxxa liikuma Valga maakonnast Käsmu poole. Esialgu sõitis Z.G ise oma sõidukiga Audi A6, kuid mingil hetkel hakkas tal halb ning koos mehega otsustasid nad, et mees läheb ise rooli. Z.G abikaasal juhtimisõigust ei ole ega ole kunagi olnud. Ta käis autokoolis, kuid see jäi pooleli. Sõiduki omanik on Z.G . Seda, kus ja mis kell Z.G juhtimisõiguse üle andis, ta täpselt ei mäletanud. See võis olla Tartu ja Valga vahel. Z.G kahetses, et lasi mehel rooli istuda, kuid ei näinud muud lahendust. Neil ei olnud kusagile jääda.
5. Eeltoodust nähtub, et tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlused
6. juulil 2015 Tartu-JõgevaAravete maantee
7. kilomeetril aset leidnud sündmuste kohta on kokkulangevad. Mõlema isiku ütlustest nähtub, et sõiduki kinnipidamise hetkel juhtis Z.G-le kuuluvat sõidukit xxxxxxxxxxxxx, kellel vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus puudus. Z.G istus samal ajal kõrvalistmel. Z.G tunnistas, et andis sõiduki juhtimise üle xxxxxxxxxxxxxxxxx s.o juhtimisõiguseta isikule. Seega on

§ 202lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis täidetud.

1. Oma kaebuses on Z.G selgitanud, et ei juhtinud
2. juulil 2015 üldse sõidukit ega vahetanud abikaasaga kohti. Selle väite osas jagab kohus kohtuvälise menetleja arvamuses toodud 4 seisukohta, mille kohaselt ei eelda kõnealune väärteokoosseis füüsilist kohtade vahetamist juhi ja kaasreisija vahel või juhtima lubavat, paluvat žesti sõiduki omaniku või valdaja poolt. Väärteokoosseis on täidetud, kui sõiduki omanik või valdaja on teadlik sellest, et sõidukit juhib juhtimisõiguseta isik ega tee sellele takistusi. Need asjaolud on praegusel juhul tõendatud.
3. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Tahtlus on KarS § 16 lg 1 järgi kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et olles teadlik xxxxxxxxxxxxxxx juhtimisõiguse puudumisest, ent lubades tal sellele vaatamata mootorsõidukit juhtida, pani Z.G väärteo toime otsese tahtlusega. Z.G tahtis, et abikaasa mootorsõidukit juhiks, ehkki tal ei olnud juhtimisõigust.
4. Eeltoodust tulenevalt on Z.G täitnud

§ 202

lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning tema tegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud.

1. Järgnevalt tuleb kohtul hinnata Z.G teos õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist. Seejuures peab kohus vajalikuks peatuda menetlusaluse isiku väitel, mille kohaselt andis ta juhtimisõiguse abikaasale üle põhjusel, et sõidu kestel hakkas tal halb (peavalu) ja neil ei olnud võimalik kuhugi jääda. Kohtu arvates tuleb menetlusaluse isiku kaitseväidet hinnata KarS §-s 29 sätestatud hädaseisundi valguses. Nii ei ole KarS § 29 kohaselt tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Ohustatud õigushüvena on praegusel juhul käsitatav menetlusaluse isiku tervis. Samas puudub kohtu hinnangul alus nentida, et Z.G tervis oleks olnud vahetus ohus. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt hakkas tal sõidu ajal pea valutama. Puuduvad tõendid selle kohta, et tegemist oli tervisehäirega, mis vajas kohest arstiabi. Seega ei olnud Z.G õigushüve ohustatud määral, mis õigustanuks juhtimisõiguseta isikule juhtimise üleandmist ja sellega kõigi kaasliiklejate elu ja tervise ohustamist. Isegi kui eeldada, et Z.G tervis oli haigushoo tõttu vahetus ohus, tuleneb Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemast praktikast, et hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming õigustatud üksnes siis, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Hädaseisundit ei ole, kui isikul oli võimalus abi kutsuda. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-42-09, p 11). Z.G ei ole kaebuses põhjendanud, miks sõidu jätkamine juhtimisõiguseta isiku rooli lubamise teel oli ainus lahendus. Juhtimisõigusega isikul tervisehäire tekkimisel on võimalus edasine juhtimine mõneks ajaks peatada (näiteks kuni peavalu üle läheb). Arvestades juhtumi kellaaega (päevane aeg) olnuks sõidu ajutine peatamine või näiteks abi kutsumine tõenäoliselt võimalik.
4. Eeltoodust tulenevalt on Z.G käitumises hädaseisundi kui õigusvastasust välistava asjaolu esinemine välistatud. Samuti ei ole kohus tuvastanud muid teo õigusvastasust või isiku süüd välistavaid asjaolusid.
5. Karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS §-st 56, mille esimese lõike järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 5 20.

§ 202

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest näeb seadus karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras Z.G-le karistuseks 20 trahviühiku (80 euro) suuruse rahatrahvi. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohtuväline menetleja seejuures KarS § 57 lg 1 p 3 järgi puhtsüdamlikku kahetsust; karistust raskendavaid asjaolusid menetleja ei tuvastanud. Võttes arvesse Z.G kaebuses avaldatut, puudub kohtu hinnangul alus nentida tema puhtsüdamlikku kahetsust. Z.G on kohtule korduvalt avaldanud, et ei ole enda arvates midagi valesti teinud ega õigusrikkumist toime pannud. Lisaks sellele on Z.G esitanud erinevaid versioone toimunu kohta, mis samuti viitab, et ta otsib ennastõigustavaid seletusi. Olukorras, kus isik teo toimepanemist ei tunnista, ei ole alust rääkida teo toimepanemise kahetsemisest. Kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust lahendades ei saa kohus VTMS § 132 p-st 2 tulenevalt menetlusaluse isiku olukorda raskendada, jätab kohus Z.G-le määratud karistuse muutmata.

1. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise aluseid ning leiab, et kohtuväline menetleja on teinud otsuse kooskõlas väärteomenetlusõigusega. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes VTMS § 132 p-st 1 ja §-st 133 jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja Z.G kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
2. VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kohtule ei nähtu, et käesolevalt oleks menetlusosalistel tekkinud menetluskulusid. Vaatamata sellele määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse, jättes kulud Z.G kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 6