Asjaolud ja menetluse käik 18.11.2015.a. esitas U.H kaitsja vandeadvokaat Ain Alvin Pärnu Maakohtule taotluse ennistada väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusele kaebetähtaeg. Taotluse kohaselt Keskkonnainspektsioon koostas väärteoasjas 21.09.2015.a. väärteoprotokolli nr. 940013001883 (lisa 1). Menetlusaluse isiku esindaja, Uve Seero (isikukood: 36210194212) sai protokolli kätte 21.10.2015.a. Sisulist selgitamist ei toimunud. Muuhulgas ei toimunud selgitamist ka edasikaebamise korra kohta. Protokollist nähtuvalt ei pakutud Menetlusalusele isikule ka kaitsja võimalust, kuna protokolli vastav lahter, kus obligatoorselt peaks olema täidetud Menetlusaluse isiku soov kaitsja võimaldamiseks on täitmata. Menetlusaluse isiku esindaja sai kohtuvälise menetleja otsusega (edaspidi Otsus – lisa 2) kätte 04.11.2015.a. Seega sai Menetlusalune isik enda suhtes tehtud otsusest teada 04.11.2015. ja sellega tutvuda ajal, millal tal oli võimalus esitada tähtaegselt kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale vastavalt
Tähtaeg üldmenetluses oleks lõppenud 5.11.2015. Kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuses on selgitatud Menetlusalusele isikule expressis verbis, et: Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Täiendavalt on Menetlusalusele isikule Otsuses selgitatud, et Otsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks, kui päevast, mil otsus kohtuvälise menetleja poolt kätte anti, on möödunud 15 päeva ja 1
lg1 p 7 annab Menetlusalusele isikule õiguse vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend käesolevas seadustikus sätestatud korras. PS § 15 sätestab igaühe õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, st muuhulgas õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja otsust. Selleks, et kohtuvälise menetleja otsust saaks kohtus vaidlustada, peab otsuse sisu olema Menetlusalusele isikule teada. Samuti peab olema Menetlusalusele isikule teada, kas ja millistel tingimustel ta saab otsuse peale edasi kaevata kohtule – eelkõige, milline on edasikaebetähtaeg ja millisest ajahetkest alustatakse selle kulgemise arvutamist. Menetlusalune isik juhindus talle Otsusega teatavaks tehtud kaebeõiguse tähtajast, mis aga on kehtiva õiguse vastane ja mille tõttu kaotas Menetlusalune isik õiguse Otsuse peale kaebuse esitamiseks. Kui Menetlusalusele isikule selgitatakse tema kaebeõigust õigusvastaselt, siis on tema kaebeõigust oluliselt rikutud. Menetlusalune isik on õigustatud juhinduma tema suhtes tehtud Otsuses näidatud kaebeõigusest ja ei peaks kannatama kohtuvälise menetleja poolt Otsuses riukalikult märgitud õigusvastase selgituse tõttu.
Paragrahvi lõige 1 punkt 16 kehtestab, et kohtuvälise menetleja otsus peab sisaldama otsuse peale edasikaebamise korda ja tähtaega. Ilmselt ei saa olla seaduseandja tahe, et otsus võiks sisaldada edasikaebamise õigusvastast korda ja tähtaega. Kuna Otsus tehti üldmenetluses, siis oleks Otsus pidanud sisaldama edasikaebamise korda, mille kohaselt oleks Otsusele saanud esitada kaebuse
lõike 1 punktis 2 sätestatud korras maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Sellist selgitust Otsus ei sisalda. Seega ei ole Otsus seadusega kooskõlas (
) ning rikub selle tõttu Menetlusaluse isiku kaebeõigust (
Olgu öeldud, et sellist selgitust ei sisalda ka
ja protokolliga Menetlusalusele teatavaks tehtud õiguste kataloog, kus viidatakse pelgalt kaebeõiguse teostamise osas kehtivale õigusele, mitte aga konkreetsele üldmenetluses kehtestatud vaidlustamise korrale ja tähtajale, et isikul oleks võimalik mõistlikult aru saada, et tema asjas on kehtestatud kaebamiseks teistsugune kord, kui see, mis tehti talle teatavaks Otsuses. Kohtuväline menetleja ei ole selgitanud Menetlusalusele isikule tema õigusi, rääkimata spetsiifiliselt edasikaebamise korrast üldmenetluses, mis võiks erineda kehtiva õigusega ettenähtust. Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-1-1-6-07 märkinud, et kuna menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi, siis peab menetleja täitma seda ülesannet väga kohustundlikult. Õiguste ja kohustuste tegelikust ja sisulisest selgitamisest ei saa rääkida siis, kui menetlusalusele isikule ulatatakse õiguste ja kohustuste kirjalikku loetelu sisaldav menetlusdokumendi blankett koos sõnadega "lugege läbi ja kirjutage alla". Käesoleval juhul on selgitamiskohustus täidetud just kirjeldatud viisil. Vastupidiselt tavapärasele selgituskohustuse täitmatajätmisele, on käesoleval juhul eriti tähelepanuväärne, et menetleja koostas edasikaebamise korra osas vale Otsuse ja jättis selgitamiskohustuse täitmatajätmisega Menetlusalusele isikule selge arusaamise, et tema edasikaebamise põhiseadusega tagatud kaitseõigus on talle kättesaadav 15 päeva jooksul arvates Otsuse kättesaamisest. Oleks ta täitnud 2
Samuti lõikes 6 sisalduvat kohustust selgitada väärteoprotokolli koopia kätteandmisel, et sellest kuupäevast, kui kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav, algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg. Karistusõiguses on oluliseks menetluslikuks põhimõtteks, mida menetleja on kohustatud järgima, menetlusosalistele nende õiguste tagamise printsiip. Selle tagamiskohustuse üheks konkreetseks ilminguks on kohustus selgitada menetlusosalisele tema õigusi. Õiguste selgitamine ei tohi olla formaalne ning peab tekitama olukorra, kus isik saab aru tema jaoks tähtsatest õigusrikkumise menetlusega seonduvatest asjaoludest . Antud väärteoasjas ei seisne kohtuvälise menetleja rikkumine esmajoones selles, et ta on jätnud Menetlusalusele tema õigused selgitamata, vaid menetleja on andnud expressis verbis valesid selgitusi väärteo otsuses, ennekõike, kuidas Menetlusalune isik saab teostada oma kaebeõigust. Menetlusalusele isikul kujunes Otsusest nähtuvate selgituste baasil kindel veendumus, et tal on võimalik esitada otsuse peale kaebus 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest 04.11.2015.a ja ta jättis selle tõttu kasutamata seadusega ettenähtud kaebuse esitamise võimaluse. On arusaamatu ja küsitav, mis põhjusel on kohtuväline menetleja andnud Menetlusalusele isikule valed ja ilmselgelt fataalselt eksitavaid selgitusi. Nimetatud selgituste otsusesse lisamine ei saa olla eksitus või vale näidisvormi valik, kuivõrd kiirmenetluse ja üldmenetluse näidisvormid on täielikult erinevad dokumendid. Otsus vastab täielikult üldmenetluse vormile, va. selgitused otsuse peale kaebuse esitamise korra ja tähtaja, trahvi tasumise ja otsuse täitmise kohta. Seega ei saanud kohtuväline menetleja eksida blanketi valikul juhuslikult vaid otsus peab olema tehtud teadlikult valesti Menetlusaluse isiku eksitamise eesmärgil. Tähtaja ennistamine või mitte ennistamine väärteomenetluses on kohtuniku diskretsioonotsus ning seadus ei kehtesta, et ennistamise eelduseks oleks tähtaja möödalaskmise mõjuv põhjus erinevalt KrMS §-st 172 lg 2 p 2, kuigi
kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi.
lg 2 p 1 maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse […], kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seega lahendab tähtaja ennistamise küsimust maakohtunik ja tähtaja möödalaskmine ei ole
kohaselt absoluutne takistus väärteoasja menetlemiseks. Menetlusalune isik leiab, et praegusel juhul on tegemist mõjuva põhjusega kaebetähtaja möödalaskmisel. On ilmne, et kui kohtuväline menetleja oleks Otsuses märkinud õigesti, ei oleks Menetlusalune isik kaebetähtaega mööda lasknud vaid Otsuse õigeaegselt vaidlustanud. Menetlusaluse isiku õiguste rikkumine sedavõrd ilmne, tema eksitamine avaliku võimu kandja poolt selge ja kohtuniku poolt selgesti tuvastatav ning menetlusaluse isiku kaotatud menetlusõigus on tema põhiseadusega kaitstud põhiõigus, et menetlustähtaja ennistamine on rikkumise kõrvaldamiseks ainuvõimalik. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi U.H taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, asub seisukohale, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. 3
sätestatud selgitusi, mis muudab küsitavaks ka taotluses toodud üldsõnalise väite, et edasikaebamise korra kohta selgitusi ei antud. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja täitnud
Väärteoprotokolli menetlusaluse isiku esindajale kätte andes on täidetud
Otsus väärteoasjas on tehtud järgides
Kohtuvälise menetleja otsuse sai menetlusaluse isiku esindaja isiklikult allkirja vastu kätte 04.11.2015.a.
Taotluse kohaselt pöördus menetlusalune isik õigusnõustaja poole 16.11.2015.a., mille kinnituseks on taotlusele lisatud e-posti-aadressilt (From) K. <x@logif.ee> (Sent) 16.11.2015.a. adressaadile (To) Ain Alvin saadetud e-kiri pealkirjaga (Subject) „otsus“, millele on manustatud (Attachments) fail nimega doc04021720151104102033.pdf. Kirjas on tekst: „Tere saadan otsuse Lugupidamisega / Best regards, K. R U.H pearaamatupidaja / chief accountant“. Arvestades, et Ain Alvin on käesolevas asjas esitanud 06.10.2015.a. vastuväite on mõistetav, et toimub kirjavahetus menetlusaluse isiku töötaja ning kaitsja vahel. Siiski ei viita kirjas miski sellele, et varasemalt ei ole sama otsusega seoses menetlusalune isik õigusnõustaja poole pöördunud. Samuti ei kinnita lisatud e-kiri, nagu oleks menetlusalune isik olnud edasikaebetähtaja kulgemise osas eksituses. Kohtuväline menetleja on tõepoolest 21.10.2015.a. otsuses eksinud kaebetähtaja märkimisel, viidates, et edasikaebetähtaeg hakkab kulgema alates otsuse kättesaamise päevast, mitte aga alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, nagu on sätestatud
Ainuüksi asjaolu, et otsuses on märgitud vale edasikaebamise tähtaeg ei ole kohtu hinnangul iseenesest piisav, et esineks mõjuv põhjus edasikaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et arvesse tuleb võtta konkreetseid asjaolusid kogumina. Käesoleval juhul on menetlusalune isik esitanud 06.10.2015.a. väärteoprotokollile vastulause vandeadvokaat Ain Alvin kaudu, kes on, vastavalt kohtule esitatud volikirjale, isiku kaitsjaks ka väärteoasja kaebemenetluses. Menetlusaluse isiku näol on tegemist juriidilise isikuga ning isikule ette heidetav tegu on toime pandud 4
lg 4 sätestatud edasikaebetähtaja möödumist, olles olnud teadlik mis ajast alates otsus menetleja juures kättesaadav on. Ennistamise taotluses toodud asjaolud ei kinnita mõjuva põhjuse olemasolu, mis õigustaks edasikaebetähtaja ennistamist. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab U.H taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning tagastab esitatud kaebuse selle esitajale. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.