Obsah (9)

§ 89§ 10§ 71§ 75§ 85§ 22§ 5§ 25§ 26

4-15-7991 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.detsember 2015.a. Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-15-7991 Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi J.L

§ 89lg 3 ja Kar

S § 83 lg 6 alusel konfiskeerida asitõendina hoiule võetud 126 jõevähki ning kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

1. Menetluskulud so kaitsjatasu jääb menetlusaluste isikute enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kohtumenetluse pool vandeadvokaadist esindaja vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsioonõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kuulutatud ja Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantseleis asukohaga Lossi 2 Kuressaares tutvumiseks kättesaadav alates 10.12.2015.a. kell 16.
2. Kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumise päevast alates 10 päeva jooksul (VTMS § 203 lg 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Keskkonnainspektsioon koostas 12.augustil 2015 väärteoprotokolli, milles sisalduva teokirjelduse kohaselt J.L püüdis 03.08.2015.a. kell 18.00 - 04.08.2015.a. kell 01.00 Saare maakonnas L vallas M külas V jõest isikute grupis koos S.H-ga jõevähki ilma harrastuspüügiõigust omamata, rikkudes sellega kalapüügiseaduse (

) § 5 lõiget 1 ja § 22 lõiget 1. Väljapüütud 126-st jõevähist olid 50 alamõõdulised. Sellega rikkus J.L

§ 10

lõiget 1.

§ 71

lg 2 p 5 järgi on alamõõdulise kala (jõevähi) püük

raske rikkumine. Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 75lg 1 ja § 85 lg 1 järgi.

2. Keskkonnainspektsioon koostas 12.augustil 2015 väärteoprotokolli, milles sisalduva teokirjelduse kohaselt S.H püüdis 03.08.2015.a. kell 18.00 - 04.08.2015.a. kell 01.00 Saare maakonnas L vallas M külas V jõest isikute grupis koos J.L-iga jõevähki ilma harrastuspüügiõigust omamata, rikkudes sellega kalapüügiseaduse (

) § 5 lõiget 1 ja § 22 lõiget 1. Väljapüütud 126-st jõevähist olid 50 alamõõdulised. Sellega rikkus J.L

§ 10

lõiget 1.

§ 71

lg 2 p 5 järgi on alamõõdulise kala (jõevähi) püük

raske rikkumine. Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 75lg 1 ja § 85 lg 1 järgi.

3. Keskkonnainspektsiooni 10.septembri 2015 otsusega karistati J.L-i

§ 85lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

Keskkonnainspektsioon otsustas konfiskeerida ja hävitada asitõendina hoiule võetud 126 jõevähki, 3 vähimõrda ja 2 vähinatta. Otsuse põhjenduste kohaselt on J.L-i jõevähi (sh alamõõduliste) püüdmine ilma vähipüügiloata tõendatud päringute statistika, kala loendamise akti, sündmuskoha vaatluse protokolli, S.H-na ülekuulamise protokolli, asitõendi vaatluse protokolli ja J.L ülekuulamise protokolliga. 2 4-15-7991 4. Keskkonnainspektsiooni 10.septembri 2015 otsusega karistati S.H

§ 85lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

Keskkonnainspektsioon otsustas konfiskeerida ja hävitada asitõendina hoiule võetud 126 jõevähki, 3 vähimõrda ja 2 vähinatta. Otsuse põhjenduste kohaselt on S.H-na jõevähi (sh alamõõduliste) püüdmine ilma vähipüügiloata tõendatud päringute statistika, kala loendamise akti, sündmuskoha vaatluse protokolli, S.H-na ülekuulamise protokolli, asitõendi vaatluse protokolli ja J.L ülekuulamise protokolliga.

1. J.L ja S.H esitasid Keskkonnainspektsiooni otsuste peale kaebused maakohtule, milles taotlevad otsuste tühistamist subjektiivse süüteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebuste põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 5.
2. Kaebajate sõnul olid nad koos 03.augustil
3. a. vähipüügil V jõel. S.H oli eelneval soetatud keskkonnametist vähipüügiluba. Vähipüügiluba oli välja antud
4. augustiks
5. aastaks. Kaebajad ajasid enda väitel segamini kuupäevad ja läksid vähki püüdma ekslikult päev varem, st 03.augustil
6. J.L oli S.H vägipüügil kaasas. Nad olid püüdnud vähke paar tundi, kui tulid 2 inspektorit, kellest üks oli Aare Aavik. Loa kontrollimisel selgus, et nad olid tulnud päev varem vähipüügile. Inspektorid võtsid vähid ära ja käskisid neil anda kirjalikud ütlused. Nad ütlesid ette, mida kirjutada. Kirjutati välja kutse ilmuda keskkonnainspektsiooni Saaremaa osakonda
7. augustiks 2015, kus neid menetlusaluse isikuna üle kuulati ja koostati väärteoprotokoll ning esitati kirjalik nõue vähipüügiga keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks. Mõlemad kaebajad esitasid vastulause, mis jäeti arvestamata. Selgusetuks on jäänud see, miks teda loeti üldse vähipüüdjaks. Kaebajad ei ole nõus sellega, et nad põhjustasid vähipüügiga keskkonnakahju, mis tuleb hüvitada. Kui oli selgunud, et nad olid tulnud vähipüügile loetud tunnid varem, saanuks vähid jõkke tagasi lasta, kuid inspektorid konfiskeerisid vähid. Seega keskkonnakaitseinspektorid tekitasid olukorra, kus vähke ei saanud enam tagasi jõkke lasta. Neile ei antud vähkide konfiskeerimise kohta ühtegi dokumenti, samuti ei koostatud kohapeal sündmuskoha vaatlusprotokolli, mida hiljem neile näidati Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroos. Ka ei suletud vähikotti plommiga, need toimingud on tehtud tagantjärele. 5.
8. 17.11.2015 esitatud kaebuse täienduses paluvad J.L ja S.H:
9. Tühistada Keskkonnainspektsiooni 10.09.2015.a otsus J.L-i väärteoasjas nr 940015001181

§ 85

lg 1 järgi ning lõpetada selle teo osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2. Tühistada Keskkonnainspektsiooni 10.09.2015.a otsus J.L-i väärteoasjas nr 940015001181 osas, millega konfiskeeriti

§ 89

lg-le 3 ja § 83 lg-le 6 asitõenditena hoiule võetud 126 jõevähki ja 3 vähimõrda ja 2 vähinatta. 3. Juhul kui maakohus väärteomenetlust ei lõpeta, siis taotlevad kaebajad alternatiivselt vähendada Keskkonnainspektsiooni 10.09.2015.a otsusega väärteoasjas nr 940015001357

§ 85

lg 1 järgi J.L-ile määratud karistust 130 trahviühiku võrra või piirduda suulise hoiatamisega. 4. Tühistada Keskkonnainspektsiooni 10.09.2015.a otsus S.H väärteoasjas nr 940015001181

§ 85

lg 1 järgi ning lõpetada selle teo osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 5. Tühistada Keskkonnainspektsiooni 10.09.2015.a otsus S.H väärteoasjas nr 940015001181 osas, millega konfiskeeriti

§ 89

lg-le 3 ja § 83 lg-le 6 asitõenditena hoiule võetud 126 jõevähki ja 3 vähimõrda ja 2 vähinatta. 6. Juhul kui maakohus väärteomenetlust ei lõpeta, siis taotleb kaebaja alternatiivselt vähendada Keskkonnainspektsiooni 10.09.2015.a otsusega väärteoasjas nr 940015001181 3 4-15-7991

§ 85

lg 1 järgi S.H-le määratud karistust 130 trahviühiku võrra või piirduda suulise hoiatusega.

1. Uurida kaebuse lahendamisel kõiki väärteotoimikus olevaid kirjalikke tõendeid.
2. Mõista Eesti Vabariigilt J.L-i ja S.H-na kasuks välja hüvitis valitud kaitsjale maakohtu menetluses makstud tasu katteks. Kaebuse täienduse põhjendused on järgnevad: 1) Mõõtetulemus ei ole jälgitav ja rikutud on mõõtemetoodika nõudeid mõõtetulemuse vormistamisel. - Väärteoasjas on koostatud 04.08.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll ning selle lisaks on fototabel ja vähkide mõõdulisuse hindamise protokoll. Vähkide mõõdulisuse hindamise protokoll (edaspidi mõõtmise protokoll) on koostatud 04.08.2015.a. Koostjaks on märgitud kalakaitseosakonna vaneminspektor Aare Aavik. -Keskkonnainspektsiooni peadirektori 06.08.2015.a käskkirjaga nr 1-3/56 kinnitati mõõtemetoodikad keskkonnajärelevalvel tehtavatel mõõtmisel (lisa 1). Nimetatud käskkirja Lisa 1 punktis 7 reguleeritakse kalajärelevalves teostatavate mõõtmise vormistamine, mis näeb ette, et vormistatud dokumendis fikseeritakse jälgitavalt mõõtetulemuste mõõtemääramatuse lisamine ja maha arvamine lähtuvalt õigusrikkuja huvidest; saadud lõpptulemus fikseeritakse samas protokollis. -Antud mõõtmise protokollis on kajastatud mõõtetulemused selliselt, et märgitud kala liik ning selle kõrvale pikkus sentimeetrites. Mõõtmistulemuste põhjal on tehtud järeldus, et alamõõdulisteks osutus 50 vähki. - Kaebajad leiavad, et mõõtmise protokollis kajastatud mõõtetulemused ei ole jälgitavad ning mõõtetulemuste vormistamisel ei ole järgitud peadirektori käskkirjaga kehtestatud mõõtemetoodikat. Mõõtemetoodika kohaselt tulnuks vähkide mõõtmine vormistada selliselt, et esmalt märgitakse protokolli mõõtevahendiga mõõdetud vähi pikkus ja seejärel lisatakse sellele mõõtemääramatus (0,5 cm) ning pärast seda märgitakse protokolli saadud lõpptulemus. Kaebajate seisukohta kinnitavad mõõtemetoodikas märgitu: vormistatud dokumendis fikseeritakse jälgitavalt mõõtetulemuste mõõtemääramatuse lisamine; saadud lõpptulemus fikseeritakse samas protokollis (samas protokolli tähendab, et peab olema fikseeritud algne mõõtetulemus ja peab olema fikseeritud lõpptulemus arvestades lisatud mõõtemääramatust). Selliselt protokollis mõõtmise kajastamine tagab mõõtetulemusele mõõtemääramatuse lisamise jälgitavuse ja mõõtemääramatust arvestades lõpptulemuse märkimise. -Asitõendite vaatluse protokollile lisatud vähkide mõõtmise protokollis ei ole eristatavad vähkide tegelikud mõõtetulemused, sellele tulemusele lisatud mõõtemääramatus ja saadud lõpptulemus. Järelikult ei ole mõõtetulemusele mõõtemääramatuse lisamine fikseeritud protokollis jälgitavalt. - Mõõteseaduse (MõõteS) § 2 lg 1 p 5 kohaselt on jälgitavus mõõtetulemuse või etaloni väärtuse omadus, mis võimaldab seda seostada riigi- või rahvusvahelise etaloniga katkematu võrdlusteahela (seosahela) kaudu, kusjuures ahela kõikidel lülidel on teadaolev mõõtemääramatus. MõõteS § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 5 lg 2 p 2, mis sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud muu hulgas riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. - Seega tuleneb MõõteS § 5 lg 2 p-st 2, et mõõtetulemuse jälgitavus peab olema mõõteseaduse kohaselt tõendatud siis, kui riik tugineb mõõtetulemusele selleks, et määrata karistus väärteomenetluses. Käesoleval juhtumisel ei ole kohtuväline menetleja järginud peadirektori käskkirjaga kinnitatud mõõtemetoodikat, sh mõõtetulemuse vormistamise nõudeid, mille tõttu 4 4-15-7991 ei ole mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud MõõteS § 5 lg 1 tähenduses. Järelikult ei saa sellisele mõõtetulemusele praeguses väärteoasjas tugineda ja selle alusel S.H ja J.L-i väärteo toimpanemise eest karistada. MõõteS § 5 lg-te 1 ja 2 nõuete rikkumise tõttu on vähi mõõtmise protokolli puhul tegemist lubamatu tõendiga. - Ainuüksi sellel põhjusel tuleb üldmenetluse otsused tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna eeltoodud mõõtemetoodika mittejärgmist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ja see takistab väärteo asjaolude väljaselgitamist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. oktoobri
4. a otsus asjas 3-1-1-109-03). Tegeliku mõõtetulemust ei saa tuvastada tunnistajate ütlusega. Väärteoasjas ülekuulatud keskkonnainspektsiooni ametnikud ei ole andnud ütlusi mõõtmise läbiviimise ja mõõtemetoodika järgmise kohta. Samuti leiavad kaebajad, et tunnistajate ütlusega ei ole võimalik tuvastada mõõtetulemusi ning kõrvaldada mõõtetulemuse fikseerimisel mõõtemetoodika rikkumisi. -Oluline on märkida, et keskkonnainspektsiooni ametnikud on jõevähkide mõõtmise viinud läbi ebaõigesti, mida kinnitab sündmuskohavaatluse protokollile lisatud fototabel. Fototabeli fotolt nr 3 nähtub, et mõõtmisel on jõevähkide kõhtmine pool asetud mõõtmisalusele. Selliselt vähi pikkuse mõõtmine annab ebaõige tulemuse. Jõevähi pikkust tuleb mõõta nii, et jõevähi selgmine pool on asetatud mõõdulaua vastu. Nii mõõdavad vähki teadlased ning keskkonnaameti enda ametnikud. Sellise ekspertarvamuse on andnud Eesti Maaülikooli ihtüoloog ja jõevähkide töörühma liige Margo Hurt (lisa 2). - Samuti on oluline märkida, et fototabel foto 3 järgi mõõdetud vähk ei ole alamõõdus. Peadirektori 06.08.2015.a käskkirjaga nr 1-3/56 kinnitatud mõõtemetoodika keskkonnajärelevalvel tehtavatel mõõtmisel (Lisa 1) järgi mõõtetulemus kala mõõdulisuse hindamisel määratakse sentimeetrites ja 0,5 cm täpsusega. Fotol nähtub, et vähimõõt on üle 10 cm ning mõõdu määramisel 0,5 cm täpsusega on vähi mõõduks 10,5 cm. Kui sellele lisame mõõtemääramatuse 0,5 cm, on saadud tulemuseks 11 cm. Seega ei ole mõõdetud vähk mõõtemetoodika järgi alamõõduline. - Kaebajad juhivad kohtu tähelepanu sellele, et asitõendite vaatluse viis läbi üks ametnik. Menetlusaluseid isikuid asitõendi vaatluse juurde ei kutsutud. KrMS § 83 lg 3 kohaselt kui kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja, asjatundja või kannatanu selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse, siis kutsutakse ta vaatluse juurde. Kuigi on tehtud fotod plommi eemaldamise kohta, et ei ole protokolli ja fototabeli põhjal objektiivselt võimalik tuvastada ja veenduda selles, et tegemist oli menetlusalustelt isikutelt ära võetud vähkide vaatlemise ja mõõtmisega. Kohtuväline menetleja on rikkunud menetluse objektiivsuse ja erapooletuse nõuet. 2) Jõevähkide ja püügivahendite konfiskeerimine ei ole proportsionaalne. -Keskkonnainspektsiooni 10.09.2015.a otsusega otsustati konfiskeerida

§ 89

lg-le 3 ja § 83 lg-le 6 asitõenditena hoiule võetud 126 jõevähki ja 3 vähimõrda ja 2 vähinatta. -Kalapüügiseaduse § 89 lg 3 järgi kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-des 74, 75, 81–83, 85, 86 ja 88 sätestatud väärtegude toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole konfiskeerimine kohustuslik, vaid toimub kohtumenetluse menetleja kaalutlusõiguse alusel. -Tõsise rikkumise argument ei saa olla kõikide vähkide ja püügivahendite konfiskeerimise aluseks. Käesoleval juhtumil oli kohtuvälisele menetlejale teada, et S.H (lisa 3) oli jõevähi püügiks kalastuskaart, mis tegelikult ka kehtis alates 04.08.2014.a (kalastuskaart kehtib alates selles märgitud kuupäevast). See asjaolu oli väärteomenetlust läbiviinud ametnikule teada, kuid seda asjaolu ei ole karistuse määramisel ja saagi ning püügivahendite 5 4-15-7991 konfiskeerimisel arvestatud. Kui isegi selguks, et mõned vähid olid alamõõdulised, siis oleks Keskkonnainspektsiooni ametnikud võinud keskkonnakahju tekkimist ära hoida, lasta alamõõdulised vähid vette tagasi. Otsuses ei ole põhjendatud, mis ei saanud seda teha. Seega tekkis keskkonnale kahju ametnike enda tegevuse tõttu. - Antud juhul on püügivahendite ja vähkide, eelkõige mitte alamõõduliste vähkide konfiskeerimine toimunud ebaproportsionaalselt. Mõõdus olnud vähid oleks saanud pärast nende mõõtmist ja vaatlemist omanikele tagastada. Puudus vajadus nende vähkide asitõendina äravõtmiseks ja hoidmiseks. KrMS § 124 lg 3 kohaselt asitõend või äravõetud ese tagastatakse omanikule või senisele õiguspärasele valdajale viivitamata, kui see ei takista kriminaalmenetlust. Õiges mõõdus olevate vähkide, mis selgus juba 04.08.2015.a hommikul kell 8.30-09.30, tagastamine ei oleks takistanud väärteomenetlust

§ 75lg 1 järgi.

Kohtuistungil jäid kaebajad kaebuse juurde.

1. Pärnu Maakohtu 23.10.2015.a. määrusega ühendati ühiseks menetluseks Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja väärteoasi nr 4-15-7991 (J.L kaebus Keskkonnainspektsiooni 10.09.2015.a. otsusele väärteoasjas nr 940015001181) ja Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja väärteoasi nr 4-15-7995 (S.H kaebus Keskkonnainspektsiooni 10.09.2015.a. otsusele väärteoasjas nr 940015001181). Ühendatud asja numbriks sai 4-
2. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
3. Keskkonnainspektsioon ei nõustu kaebustega ning on seisukohal, et väärteomenetluse otsused J.L ja S.H väärteoasjas tuleb jätta muutmata. Keskkonnainspektsioon lähtub kaebustega mittenõustumisel kohtuvälise menetleja otsuses esitatud põhjendustest ning tugineb väärteoasjas kogutud tõenditele. Kohtuistungil lisas kohtuväline menetleja, et kalastuskaart on elektrooniline dokument koos kehtivuse ajaga ja antud juhul oli loa kehtivus 4.08.2015 kell 15.00 – 7.08.2015 kell 15.00 ning andis õiguse püüda vähki konkreetsel ajal, mitte varem. 3.08.2015 menetlusalustel isikutel vähipüügiõigus puudus. Alamõõduliste vähkide püüdmine on tõendatud asitõendi vaatluse protokolliga. MAAKOHTU SEISUKOHT
4. Kohus leiab, et kaebuste väiteid arvestades tuleb kaebused rahuldada osaliselt ning vaidlustatud otsused tühistada täies ulatuses. Kohus teeb asjas VTMS § 132 p 2 alusel uue otsuse.
5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Vastavalt VTMS §-le 133 p-le 6 peab kohus kaebuse lahendamisel välja selgitama: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele käesoleva seadustiku §-s 30 sätestatud 6 4-15-7991 alustel;
6. Keskkonnainspektsiooni poolt 12.augustil 2015 J.L-i suhtes /kohtuvälise menetleja toimik lk 26-28/ ja S.H suhtes /t.l. 29-31/ koostatud väärteoprotokollide kohaselt püüdsid J.L ja S.H 03.08.2015.a. kell 18.00 - 04.08.2015.a. kell 01.00 Saare maakonnas L vallas M külas V jõest jõevähki ilma harrastuspüügiõigust omamata, rikkudes sellega kalapüügiseaduse (

) § 5 lõiget 1 ja § 22 lõiget 1. Väljapüütud 126-st jõevähist olid 50 alamõõdulised. Sellega rikkusid J.L ja S.H

§ 10

lõiget 1.

§ 71

lg 2 p 5 järgi on alamõõdulise kala (jõevähi) püük

raske rikkumine. Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 75lg 1 ja § 85 lg 1 järgi.

Kohus leiab esmalt, et kohtuväline menetleja on väärteoprotokolli koostamisel rikkunud VTMS § 68 lg 4 nõuet, mille kohaselt kui mitu isikut on toime pannud ühise väärteo, koostatakse üks protokoll. Antud juhul on kohtuväline menetleja koostanud ühise väärteo toime pannud isikutele aga 2 väärteoprotokolli. Kalapüügiseaduse (

, 1.07.2015 -31.08.2015 kehtinud redaktsioon) § 5 lg 1 sätestab, et kala võib püüda või veetaimi koguda kalapüügiõiguse alusel.

§ 10

lg 1 kohaselt on keelatud püüda kala, kelle pikkus on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust, välja arvatud käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga või ELi määrusega sätestatud kaaspüügi tingimustel (edaspidi ).

§ 22

lg 1 järgi tohib igaüks kalastuskaardi alusel või harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuskalapüügivahendiga kala avalikul ja avalikult kasutataval veekogul, järgides käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud piiranguid.

§ 71

lg 2 p 5 kohaselt loetakse harrastuskalapüügil kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks alamõõdulise kala püüki; Vastavalt

§ 75

lg-le 1 karistatakse harrastuskalapüügi eest harrastuskalapüügiõigust omamata rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 85

lg 1 kohaselt karistatakse kalapüügi või veekogus kala püügijärgse hoidmise eest keelatud ajal või alal või püüda keelatud kalaliigi isendite püügi eest või alamõõdulise kala püüdmise eest kaaspüügi tingimusi rikkudes rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 11. Kohtuväline menetleja on antud väärteoasjas menetlusalustele isikutele ette heitnud

§ 5

lg 1, § 22 lg 1 ja § 10 lg 1 järgi kvalifitseeritavat tegu, mille objektiivse koosseisu täidab jõevähi (sh alamõõduliste) püüdmine ilma nõutava loata so harrastuspüügiõiguseta. Kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, et menetlusalused väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas ning püüdsid jõevähki. isikud viibisid Menetlusalused isikud eitavad süütegude toimepanemist ning väitsid kohtuistungil: et S.H omas vähipüügiluba 4.augustiks 2015 ning et nad eksisid päevaga, kui läksid vähki püüdma 3.augusti õhtul; et püügiõigus hakkas igal juhul kehtima 4.

1. kl 00.00; et püütud vähkide alamõõdulisus ei ole tõendatud, kuna mõõtetulemus ei ole jälgitav ja rikutud on mõõtemetoodika nõudeid mõõtetulemuse vormistamisel. Kohtuväline menetleja asus kohtuistungil seisukohale, et kalastuskaart on elektrooniline dokument koos kehtivuse ajaga ja antud juhul oli loa kehtivus 4.08.2015 kell 15.00 – 7.08.2015 kell 15.00 ning andis õiguse püüda vähki konkreetsel ajal, mitte varem. 3.08.2015 7 4-15-7991 menetlusalustel isikutel vähipüügiõigus puudus. Alamõõduliste vähkide püüdmine on tõendatud asitõendi vaatluse protokolliga ning vähkide mõõtmine on toimunud vastavalt mõõtemetoodikale. Asja materjalidest nähtuvalt on S.H-le 1.07.2015.a. väljastatud kalastuskaardi arve /t.l. 14/, mille kohaselt on S.H-le väljastatud kalastuskaart nr UT – 17819055 vähipüügiks Saaremaal V jõel 5 püügivahendiga (vähinatt, vähimõrd) kehtivusajaga 04.08.2015 15.00 kuni 07.08.2015 15.
2. Keskkonnaministeeriumi kalanduse harrastuspüügi infosüsteemist /t.l. 96/ nähtub, et S.H-le on väljastatud 1.07.2015 esitatud taotluse alusel kalastuskaart nr UT-17819055 Saaremaal V jõel vähipüügiks 5 püügivahendiga püügiperioodiks algusega 4.08.2015 kuni 07.08.
3. Samas infosüsteemis nähtav 1.07.2015 väljaantud elektrooniline kalastuskaart nr UT-17819055 /t.l. 97/ näitab püügiaja alguseks 04.08.2015 15.00 ja lõpuks 07.08.2015 15.
4. Kalastuskaart on taotletud 1.07.2015 ja tasutud on selle eest 1.07.2015.a. Vastavalt

§ 25

lg 1 p-le 2 tõendab harrastuskalapüügiõigust kalastuskaart

§-s 29 sätestatud juhtudel.

§ 25

lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul tekib harrastuskalapüügiõigus: 1) kalastuskaardi taotlemise korral isiku ühest tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali (edaspidi elektrooniline kanal) kaudu kalastuskaardile märgitud kehtivuse alguse kuupäevast alates, kuid mitte varem kui üks tund pärast harrastuskalapüügiõiguse eest tasu maksmist; 2) kalastuskaardi taotlemise korral vahetult loa andja kaudu kalastuskaardile märgitud kehtivuse alguse kuupäevast alates, mis ei või olla varasem kalastuskaardi andmise ajast.

§ 26

lg 8 alusel on keskkonnaministri 19.06.2015 määrusega nr 38 kehtestatud Kalastuskaardi taotlemise ja andmise kord, tähtajad, nõuded püügivahendi püügilt eemaldamiseks tehtava volikirja kohta ja volitamisest teavitamise kord, harrastuskalapüügi andmete esitamise kord ning harrastuskalapüügiõiguse tasu ja harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ning tasu maksmise kontrollimise kord ega selle lisana 1 kehtestatud taotluse näidis kalastuskaardi saamiseks. Juhisest kalastuskaardi elektrooniliseks taotlemiseks www.pilet.ee keskkonnas nähtub, et vähipüügiks ettenähtud kalastuskaardi algus on määratletud nii kuupäevaliselt kui ka kellaajaliselt ning kellaeg on kantud ka S.H-na elektroonilisele kalastuskaardile ja kalastuskaardi arvele. Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et 3 päevane vähipüügiõigus oli S.H olemas 04.08.2015 kl 15.00-st alates ja kehtis kuni 7.08.2015 15.00-ni. Menetlusaluste isikute ütluste kohaselt jõudsid nad jõe äärde 3.08.2015 kl 18.00 paiku ning lähima 2 tunni jooksul panid nad koos lubatud 5 püügivahendit püüdma - 3 mõrda ja 2 natta. J.L aitas elukaaslasel S.H söödastada ning püüniseid vette panna. Alguses tuli vähki vähe, kuid mida pimedamaks läks, seda paremini hakkas vähki tulema. Vähid mõõdeti üle kaasas olnud tollipulgaga ning väiksed lasti kohe jõkke tagasi. Nad ei jõudnud enne inspektorite tulekut väga palju vähke püüda ega neid lõplikult üle mõõta /t.l. 113-114/. Tunnistaja Margus Lasn ütluste kohaselt /t.l. 116-118/ jõudsid nad sündmuskohale V jõe suudmealale 4.08.2015 kesköö paiku. Esimese menetlustoimingu algus sündmuskohal oli 4.08.2015 kl 00.05, mida kinnitab sündmuskoha vaatluse protokoll /kohtuvälise menetleja toimik lk 5-6/ ning peale seda võeti püügivahendid jõest välja. Sündmuskoha vaatluse protokolli lisaks olevalt fototabelilt /t.l. 3/ on näha 4.08.2015 kl 0:46 tehtud fotolt kott püütud jõevähkidega. 8 4-15-7991 Seega on tõendatud asjaolu, et menetlusalused isikud püüdsid väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas so 03.08.2015.a. kell 18.00 - 04.08.2015.a. kell 01.00 Saare maakonnas L vallas M külas V jõest jõevähki ilma harrastuspüügiõigust omamata, rikkudes sellega kalapüügiseaduse (

) § 5 lõiget 1 ja § 22 lõiget 1 ning väidetav kuupäevaga eksimine ei ole antud juhul vabandatav. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. S.H õiguskuuleka kodanikuna olles taotlenud 1.07.2015.a. vähipüügiks V jõel 3 päevase elektroonilise kalastuskaardi perioodiks 04.08.2015 kl 15.00 kuni 7.08.2015 15.00 oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral enne vähipüügile minemist 3.augusti õhtul kalastusõiguse olemasolu ka üle kontrollima. Samas kohus nõustub menetlusaluste isikute kaitsjaga selles, et menetlusaluste isikute poolt püütud vähkide mõõtetulemus ei ole jälgitav ja rikutud on mõõtemetoodika nõudeid mõõtetulemuse vormistamisel. Väärteoasjas on koostatud 04.08.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll /kohtuvälise menetleja toimik lk 17-18/ ning selle lisaks on fototabel 4 fotoga /t.l. 15-16/ ja kala (vähkide) mõõdulisuse hindamise protokoll /t.l. 11-14/. Vähkide mõõdulisuse hindamise protokoll on koostatud 04.08.2015.a. Koostajaks on märgitud keskkonnakaitse vaneminspektor Aare Aavik. Nimetatud protokolli kohaselt on alamõõduliseks osutunud 50 jõevähki. Vabariigi Valitsuse 09.05.2003 määrusega nr 144 vastu võetud ja 4.08.2015.a. kehtinud Kalapüügieeskirja redaktsiooni lisa 5 sätestab kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded. Nimetatud nõuetest nähtub, et jõevähi alammõõt on 11 cm ning jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi arvestamata). 4.08.2015.a. kehtis Keskkonnainspektsiooni peadirektori 21.07.2015.a käskkirjaga nr 1-3/52 kinnitatud keskkonnainspektsiooni mõõtemetoodikad keskkonnajärelevalvel tehtavatel mõõtmisel /vt https://www.kki.ee/est/. Nimetatud käskkirja Lisa 1 III peatükk sätestab ka mõõtemetoodikad kalajärelevalves, mille kohaselt jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi arvestamata). Mõõtetulemus kala mõõdulisuse hindamisel määratakse sentimeetrites ja 0,5 cm täpsusega. Mõõtetulemuse laiendmääramatus kala mõõdulisuse hindamisel 95% tõenäosusega on +/-0,5 cm. Käskkirja Lisa 1 punktis 7 reguleeritakse kalajärelevalves teostatavate mõõtmise vormistamine, mis näeb ette, et vormistatud dokumendis fikseeritakse jälgitavalt mõõtetulemuste mõõtemääramatuse lisamine ja maha arvamine lähtuvalt õigusrikkuja huvidest; saadud lõpptulemus fikseeritakse samas protokollis. Käesolevas väärteoasjas koostatud kala mõõdulisuse hindamise protokollis on kajastatud mõõtetulemused selliselt, et märgitud on kala liik (jõevähk) ning selle kõrvale pikkus sentimeetrites. Mõõtmistulemuste põhjal on tehtud järeldus, et alamõõduliseks osutus 50 jõevähki. Kohus nõustub menetlusaluste isikute kaitsjaga selles, et mõõdulisuse hindamise protokollis kajastatud mõõtetulemused ei ole jälgitavad ning mõõtetulemuste vormistamisel ei ole järgitud peadirektori käskkirjaga kehtestatud mõõtemetoodikat. Mõõtemetoodika kohaselt tulnuks vähkide mõõtmine vormistada selliselt, et esmalt märgitakse protokolli mõõtevahendiga mõõdetud vähi pikkus ja seejärel lisatakse sellele mõõtemääramatus (0,5 cm) ning pärast seda märgitakse protokolli saadud lõpptulemus. 9 4-15-7991 Kaebajate seisukohta kinnitavad mõõtemetoodikas märgitu: vormistatud dokumendis fikseeritakse jälgitavalt mõõtetulemuste mõõtemääramatuse lisamine; saadud lõpptulemus fikseeritakse samas protokollis (samas protokolli tähendab, et peab olema fikseeritud algne mõõtetulemus ja peab olema fikseeritud lõpptulemus arvestades lisatud mõõtemääramatust). Selliselt protokollis mõõtmise kajastamine tagab mõõtetulemusele mõõtemääramatuse lisamise jälgitavuse ja mõõtemääramatust arvestades lõpptulemuse märkimise. Antud juhul ei ole asitõendite vaatluse protokollile lisatud vähkide mõõtmise protokollis eristatavad vähkide tegelikud mõõtetulemused, sellele tulemusele lisatud mõõtemääramatus ja saadud lõpptulemus. Järelikult ei ole mõõtetulemusele mõõtemääramatuse lisamine fikseeritud protokollis jälgitavalt. Mõõteseaduse (MõõteS) § 2 lg 1 p 5 kohaselt on jälgitavus mõõtetulemuse või etaloni väärtuse omadus, mis võimaldab seda seostada riigi- või rahvusvahelise etaloniga katkematu võrdlusteahela (seosahela) kaudu, kusjuures ahela kõikidel lülidel on teadaolev mõõtemääramatus. MõõteS § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 5 lg 2 p 2, mis sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud muu hulgas riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Seega tuleneb MõõteS § 5 lg 2 p-st 2, et mõõtetulemuse jälgitavus peab olema mõõteseaduse kohaselt tõendatud siis, kui riik tugineb mõõtetulemusele selleks, et määrata karistus väärteomenetluses. Käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja järginud peadirektori käskkirjaga kinnitatud mõõtemetoodikat, sh mõõtetulemuse vormistamise nõudeid, mille tõttu ei ole mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud MõõteS § 5 lg 1 tähenduses. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et asjas puuduvad tõendid selle kohta kas ja millal mõõtealus on kalibreeritud ning kas mõõtmist läbiviinud ametnik Kerdo Torn omas Keskkonnainspektsiooni nimel mõõtmist teha mõõteseaduses nimetatud juhtudel. Eelnevat aluseks võttes ei saa järelikult kohtu hinnangul sellisele mõõtetulemusele antud väärteoasjas tugineda ja selle alusel S.H ja J.L-i alamõõduliste vähkide püüdmise eest karistada. MõõteS § 5 lg-te 1 ja 2 nõuete rikkumise tõttu on kala (vähi) mõõdulisuse hindamise protokolli puhul tegemist lubamatu tõendiga. Mõõtemetoodika mittejärgmist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ja see takistab väärteo asjaolude väljaselgitamist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. oktoobri 2003. a otsus asjas 3-1-1-109-03). Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud keskkonnainspektsiooni ametniku Margus Lasn ütlusega ei ole võimalik tuvastada mõõtetulemusi ning kõrvaldada mõõtetulemuse fikseerimisel mõõtemetoodika rikkumisi. Vastavalt KrMS § 7 lg-le 3 tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Kahtlusi, et jõevähkide mõõtmine on käesolevas asjas läbi viidud ebaõigesti süvendab ka Eesti Maaülikooli ihtüoloog ja jõevähkide töörühma liige Margo Hurt arvamus /t.l. 95/, mille kohaselt tuleb jõevähi pikkust mõõta nii, et jõevähi selgmine pool on asetatud mõõdulaua vastu. Nii mõõdavad vähki teadlased ning keskkonnaameti enda ametnikud. Antud juhul kinnitab sündmuskoha vaatluse protokollile lisatud fototabeli foto nr 3 aga et mõõtmisel on jõevähkide kõhtmine pool asetud mõõtmisalusele. Samuti tasub märkida, et 10 4-15-7991 fototabeli foto 3 järgi mõõdetud vähk ei ole alamõõdus. Eelpool viidatud mõõtemetoodika keskkonnajärelevalvel tehtavatel mõõtmisel järgi mõõtetulemus kala mõõdulisuse hindamisel määratakse sentimeetrites ja 0,5 cm täpsusega. Fotol nähtub, et vähi mõõt on üle 10 cm ning mõõdu määramisel 0,5 cm täpsusega on vähi mõõduks 10,5 cm. Kui sellele lisame mõõtemääramatuse 0,5 cm, on saadud tulemuseks 11 cm. Seega ei ole mõõdetud vähk mõõtemetoodika järgi alamõõduline. Samas asub kohus ka seisukohale, et antud juhul ei rikutud kohtuvälises menetluses seaduse nõudeid asitõendite vaatluse teostamisel sellega, et menetlusalused isikuid ei kutsutud vaatluse juurde, nagu väidab menetlusaluste isikute kaitsja. KrMS § 83 lg 3 näeb ette, et kahtlustatav ja süüdistatav kutsutakse vaatluse juurde, kui nende selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse. VTMS § 2 alusel kohaldatakse seda sätet ka väärteomenetluses. Seega ei pea ka menetlusalune isik väärteomenetluses obligatoorselt sündmuskoha vaatluse juures viibima, kui menetleja ei pea seda vajalikuks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-39-11, p 11). Menetlusalustele isikutele tutvustati nende õigusi ülekuulamisel, s.t menetlustoimingu käigus, mis puudutas neid vahetult. Lähtudes eeltoodust leiab kohus kokkuvõtvalt, et tõendamist on leidnud, et J.L ja S.H püüdsid väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas so 03.08.2015.a. kell 18.00 04.08.2015.a. kell 01.00 Saare maakonnas L vallas M külas V jõest jõevähki ilma harrastuspüügiõigust omamata, rikkudes sellega kalapüügiseaduse (

) § 5 lõiget 1 ja § 22 lõiget 1 ning selline tegevus on kvalifitseeritav

§ 75lg 1 järgi ning karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Tõendamist ei ole leidnud aga see, et J.L ja S.H püüdsid jõevähki, kelle pikkus oli väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust ning et nad rikkusid

§ 10. Arvestades seda, et menetlusaluseid isikuid on kohtuvälise menetleja poolt karistatud Kar

S § 63 lg 1 sätteid kohaldades

§ 85

lg 1 järgi, siis j uhindudes VTMS § 132 p-st 2 leiab maakohus, et vaidlustatud Keskkonnainspektsiooni otsused tuleb J.L ja S.H suhtes tühistada ning teha täiendavalt tõendeid kogumata uus otsus, mis ei raskenda süüdlaste olukorda. Menetlusaluste isikute taotlust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ei pea kohus põhjendatuks. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § -st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna kahetsust, raskendavaid asjaolusid ei esine. J.L ja S.H on varasemalt väärteokorras karistamata. Kohus peab põhjendatuks määrata

§ 75

lg 1 järgi menetlusalustele isikutele rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, mis on 100 eurot.

1. Kalapüügiseaduse § 89 lg 3 järgi kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-des 74, 75, 81–83, 85, 86 ja 88 sätestatud väärtegude toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le
2. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole konfiskeerimine kohustuslik, vaid toimub kohtu kaalutlusõiguse alusel. 11 4-15-7991 Kuivõrd käesolevas asjas tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse tervikuna, siis kuulub tühistamisele ka otsus väärteoasjas olevate asitõendite - püügivahendite ja jõevähkide konfiskeerimise kohta. Ka nende osas teeb kohus uue otsuse. Kohus leiab, et asitõendiks olevate püügivahendite konfiskeerimine ei ole antud juhul proportsionaalne ning kohtuotsuse jõustumisel tuleb asitõendid 3 vähimõrda ja 2 vähinatta tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel S.H-le. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsusega

§ 89

lg 3 alusel menetlusalustelt isikutelt konfiskeeritud ja asitõenditena hoiule võetud 126 jõevähki peab kohus käesolevas menetlusstaadiumis põhjendatuks konfiskeerida. Õigustatud ei ole ebaseaduslikult püütud vähkide tagastamine menetlusalustele isikutele. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb jõevähid hävitada. 13. Menetlusalused isikud on esitanud taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks. Esitatud arvete alusel palutakse hüvitada J.L-ile kaitsjale makstud tasu 600 eurot ja S.H-le samuti 600 eurot /t.l. 101-107/. VTMS § 23 kohaselt hüvitab väärtoemenetluse lõpetamise korral menetlusalusele isikule menetluskulud riik. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulu süüdimõistetu. Kuna kõnealusel juhul väärteomenetlust ei lõpetatud, ei tõusetu ka menetlusaluste isikute kaitsjale makstud tasu hüvitamise küsimus ning kaitsjatasu jääb menetlusaluste isikute enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 12