Obsah (6)
§ 209§ 218§ 44§ 34§ 35§ 564-15-7932 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2015.a. Pärnu Väärteoasja number 4-15-7932 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Kristi
§ 209lg 1, § 218 lg 1; Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 38 lg 1, § 132 p 1, § 133 -135, Kr
MS § 173 lg 2, § 175, § 180 lg 1, kohus otsustas: Jätta L. G. kaebus rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse uurija Triinu Niido 22.09.2015.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,15,003702 muutmata. Menetluskulud jätta L. G. enda kanda. Välja mõista L. G-lt riigituludesse tasu riigi õigusabi eest 120,00 eurot. Rahatrahv 60 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220155174428. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr: EE891010220034796011 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE932200221023778606 Swedbank AS-is või a/a nr: EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: 1
(9)4-15-7932 EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 10220155174428. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, väärteoasja number. Välja mõistetud summa tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumise hetkest. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 19.10.2015.a. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 09.11.2015.a. Asjaolud ja menetluskäik 24.08.2015.a on Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse uurija Triinu Niido poolt koostatud väärteoprotokoll selle kohta, et 18.04.2015.a lõi L. G. varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et L. G. soovis www.buduaar.ee veebikeskkonna kaudu osta M. V.-lt lasteriideid summas 46 eurot. Kokkuleppe kohaselt saatis M. V. riided Omniva vahendusel Pärnu linnas asuvasse pakiautomaati. Peale paki kättesaamist L. G. kauba eest raha ei maksnud. Antud teoga tekitas L. G. varalist kahju 46 eurot. 26.08.2015 on menetlusalune isik esitanud väärteoprotokolli koostamise kohta vastulause, mille sisu järgi on temal, kui menetlusalusel isikul psüühikahäired ja ta ei ole süüdiv. Samuti väidab menetlusalune isik, et 24.08.2015 on teda vahistatud, millega on piiratud tema põhiseadusest tulenevat õigust vabadusele. Lisaks ei ole tema käest õigel ajal küsitud, kas vajab kaitsjat ja tema arvates oleks pidanud temale menetlustoimingu tegemisel olema kaitsja osalemine kohustuslik. Menetlusalune isik leiab, et tema ei pea tõendama oma süütust ja tema ei ole ülekuulamisel kordagi nõustunud, et ta on antud teo toime pannud ja allkirja kirjutas alla vaid seepärast, et jõuda õigeks ajaks lasteaeda. 22.09.2015.a üldmenetluse otsusega on määratud L. G.-le kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest karistusseadustiku (
) § 218 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, so 60 eurot. Menetleja vastulauses esitatut ei arvestanud, kuna vastulauses puudus sisuline põhjendus ja tõendid selle kohta, et menetlusalune isik L. G. ei ole antud süütegu toime pannud. Selle kohta, et ta oleks süüdimatuks tunnistatud puudub kohtumäärus. 24.08.2015 ei ole L. G. vahistatud ega tema vabadust muul moel piiratud. L. G. toimetati politseijaoskonda menetlustoimingute teostamiseks ja peale menetlustoimingute teostamist ta lahkus. Menetlusalune isik L. G. toimetati politseiosakonda, kuna ta on eelnevalt korduvalt (03.06.2015, 15.06.201, 29.06.2015 03.08.2015, 24.08.2015 jätnud ilma mõjuva põhjusteta menetlustoimingute teostamiseks Pärnu politseijaoskonda ilmumata, siis oli alust arvata, et 28.08.2015 ta taas politseisse ei ilmu ja ilma temata ei ole võimalik väärteomenetlust jätkata, mistõttu otsustati L. G. toimetada menetlustoimingute teostamiseks vabatahtlikult politseijaoskonda. Väärteomenetlus seadustiku (VTMS) § 19 lg 2 järgi on menetlusalusel isikul õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Menetlusalune isik L. G. ei avaldanud soovi kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Küsimusele, kas ta vajab menetlustoimingu teostamise juurde kaitsjat vastas L. G. eitavalt. Kaebuse sisu 2
(9)4-15-7932 23.09.2015.a (kõrvaldatud puudustega kaebus on esitatud kohtule 28.09.2015) esitas L. G. Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Kaebuse esitaja leiab kaebuses järgnevat: Talle on tehtud trahvi asja "teadliku ja tahtliku omastamise" eest, mida ta ei ole saanud ja mida tal ei ole, samuti pole ta soovinud seda välja petta. Tema tahtis osta asja, mida uskus olevat reaalselt olemas, kuid talle loodi vale pilt asjaoludest. Nimelt saatis M. V. talle paki, mille sees olid vaid paar kummiparti eseme asemel, mida ta oli soovinud soojakott. Pardid ei maksa 46 eurot. Nii palju, kui L. G. aru sai, pidi tehing üldse jääma ära, kuna hetk enne tema poolt ülekande tegemist tuli jutt, et kandku L. G. hoopis pool summast ja siis hiljem pool. Küsimusele, et millal M. V. paki teele kavatseb panna, ei saanud kaebaja mingit vastust kuigi oli näha, et kiri sai M. V. poolt läbi loetud. Vastust ei tulnud ka küsimusele, kas tehing jääb ära. Nii jättiski L. G. lõpuks kande tegemata, kuigi ütles M. V.-le, et oli tehtud. L. G. arvaski, et kanne on tehtud. Aga arvuti jooksis kokku vahepeal nii mitu korda, et oli võimatu täpselt aru saada. Kuna M. V. vahepeal kirjutas ka, et kanna hoopis pool ja midagi postitasu jagamise kohta, oli L. G. õnnelik, et ülekanne ikkagi läbi ei läinud ja et ei saanudki seekord 50 euroga petta nagu mõni aeg tagasi, kui soovis osta Sportlandi kinkekaarti ja tegi kande, kuid ei saanud lõpuks midagi. Samamoodi kadus müüja ära, kui ütles, et kanne on sooritatud. L. G. oli väga üllatunud, saades paki koos kummipartidega. Veel enam oli ta üllatunud, kui sai teada, et M. V. oli pardid saatnud ja et nüüd soovib raha saadetud kauba eest ning on teinud isegi avalduse kaebaja vastu. M. V. kirjadest L. G.-le nähtus, et M. V.-l ei ole esimene kord taolist teed kasutada. Lisaks nägi L. G. ka M. V. poolset laimu Buduaaris kaebaja kohta, mille kaebaja sai õnneks eemaldatud. See, mis politsei otsuses seisab, on väga kohatu ja läbinisti vale. Kaebaja ütlused on sealt kõik täielikult välja jäetud. Samuti jäeti kohtuvälises menetluses küsitlemata kaebaja abikaasa J. G., kes käis reaalselt pakil järel ja nägi kõige esimesena, et seal on vaid kummipardid. On ka fakt, et L. G. ei ole millestki kõrvale hoidnud ning on andnud mõlemad korrad teada uurija Triinu Niidole, et ei saa tulla politseisse ja miks. Kaebaja usub, et tema ja laste haigus on vägagi mõjuv põhjus. Kaebaja helistas ka infotelefonile, millelt lubati, et T. Niido helistab tagasi. Seda ta ei teinud. 28.08 oli uus tunnistuste andmise aeg kokku lepitud, kuid sellegipoolest kohaldati sundtoomist. Midagi vabatahtlikku seal ei olnud. Kaebajat mõnitati politseis 1,5 aastase tütre juuresolekul, kes oli koguaeg kaebajal süles. Nimetati petiseks, ilma esile toomata ühtegi tõendit. See "ülekuulamine" oli lihtsalt farss ja süüdistamine koguaeg. Ja seda, kas kaebaja soovib kaitsjat, küsis uurija alles ülekuulamise keskel ning L. G. ei vastanud sellele eitavalt. Kaebajal on enda sõnul psüühikahäired ja ta on vaimse puudega ning selle tõttu omab töövõimetust 80 protsenti, millest oli Triinu Niido teadlik enne sundtoomise kohaldamist, mis leidis aset keset linna ja keskpäeval. Teiseks on kaebaja kohta otsus tehtud, et ta on süüdimatu, aga kuna see oli üle 7 aasta tagasi, peale kaebaja 18 aastaseks saamist, siis uurija seda otsust ei leidnud ja vaevalt, et see ka igaühele nähtav on. Ilmselt tuleb siis teha läbi korduv ekspertiis. L. G. usub, et sundtoomise kohaldamiseks ei olnud vähimatki vajadust ja peab seda diskrimineerimiseks. Ühtlasi sai nii kaebaja kui ka tema tütar trauma Triinu Niido tõttu. Kaebaja toodi Sindisse ja hoiti kinni kella poole viieni, aga teistel lastel pidi L. G. lasteaias juba viieks vastas olema. Kaebaja kinnitab, et ei ole M. V.-le varalist kahju tekitanud ja pole ka väärtegu toime pannud seadust rikkudes. Saadetud pardid võib kaebaja tagastada. Kaebaja usub pealegi, et ükski normaalne inimene, kes usub, et kaup mida kavatseb saata on väärt peaaegu 50 eurot, ei oleks nõus sellega, et ostja kannab kõigepealt pool ja siis veel pärast pool kauba maksumusest. Teiseks, miks M. V. peale seda kui L. G. ütles, et ülekanne on sooritatud, ära kadus pikaks ajaks ja kirjadele ei vastanud? Samuti miks oli vaja siis kogu tehingut tühistada Buduaaris, kui tema pidas seda omalt poolt sooritatuks? Ja miks ta peale seda siis veel kaebaja poolt müüdava antiikkapi vastu huvi tundis? Kaebaja lisab kaebusele ühtlasi buduaari vestluse ja oma vestluse poltseiametnik Triinu Niidoga, kes tunnistas ülekuulamisel, et tal on tuttav, kes ei ole kaebaja suhtes hästi meelestatud ja sellest ka tema arvamus kaebaja kohta. Lisaks oli Triinu Niido nimi üleval nii Buduaaris kui ka Facebookis juba eelnevalt, kui mitte keegi polnud kaebaja vastu avaldust teinud. Postitus oli üles pandud Triinu Niido hea tuttava K. E. poolt, kes väitis, et L. G. on tagaotsitav, kuigi see polnud tõsi. Ja nagu oleks L. G.-l olnud tehing K. E.-ga ja kaebaja oleks teda petnud. See ei vastanud tõele ja seda on K. E. ise tunnistanud. Avalduse tegi K. E. hoopis kaebaja mehe vastu, kes on teda väidetavalt petnud. Aga tõele ei vasta ka see, 3
(9)4-15-7932 sest, kuidas saab lugeda seda petmiseks, kui kaebaja mees ei olnud ka ise täpselt veendunud kaubas ja soovitas seda eelnevalt kontrollida. Järgmisel päeval oli tema poolt juba laim üles lisatud, ilma asja eelnevalt kontrollimata ja kokkulepe teha ülejäänud summa ülekandega ununenud ning algas suur väljapressimine ja laim uurija Triinu Niido abiga. Avalduse tegi K. E. koheselt Sinti T. Niidole, kuigi elab ise Pärnus. Samamoodi suruti kaebaja mehele petmise teemat ja tehti trahv 40 eurot, omamata piisavalt tõendeid. Nüüd pandi kaebaja valesüüdistuse põhjal tagaotsitavaks ka seoses selle asjaga, kuigi selleks polnud seaduslikku õigust ega ka vajadust ning kohaldati sundtoomist. Kaebaja soovib asjale õiglast lahendust, arvestades seda, et tema pole seda tegu toime pannud ja süü ei ole ega ka saa olla mitte kuidagi tõendatud. Kaebaja ei teeks sellist asja kunagi. Kaebaja soovib kohtuvälise menetleja otsuse täielikult vaidlustada ja et see tühistataks. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse uurija Triinu Niido oma 06.10.2015 kirjalikus vastuses selgitab, et tegu on tõendamist leidnud L. G. 24.08.2015 antud ütlustega, milles L. G. rääkis, et tahtis osta buduaar.ee vahendusel magamiskotti. L. G. ja M. V. leppisid otsus-müügis kokku. Samuti kinnitab menetlusalune isik L. G., et sai M. V.-lt paki, kuid paki eest ta ei tasunud. Enne paki kätte saamist oli valmis paki eest tasuma, kuid kuna M. V. sellel päeval tema kirjale ei vastanud, siis makset L. G. ei sooritanud. Tunnistajana 18.05.2015 üle kuulatud M. V. ütlustest nähtub, et L. G.-ga lepiti magamiskoti ostus-müügis kokku. Magamiskoti hinnaks oli 46 eurot, millest L. G. pidi algselt ära maksma pool. M. V. saatis paki Pärnu Kaubamajaka Ominva pakiautomaati. L. G. võttis Omnivast paki välja, kuid kauba eest ei tasunud. Väärteoasjas nr 2780,15,003702 otsuse põhistatud osas on selgitatud menetlusalusele isikule L. G.-le tema toimetamist menetlustoimingu teostamiseks uurija juurde. Samuti on väärteoprotokollis märge, et menetlusalune isik L. G. ei soovinud kaitsjaga ühendust võtta. Seega ei ole rikutud menetlusaluse isiku õigusi. Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tuvastatud ja karistus määratud õiglaselt.
§ 218
lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest on maksimummäär 300 trahviühikut või arest, menetlusalusele isikule L. G.-le määratud 15 trahviühikut trahvi on määratud miinimumi lähedaselt. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 132 p 1, palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitaja jäi oma kaebuses toodud seisukohtade juurde. Kaebaja märkis, et sai paar kuud tagasi teise tehingu tegemisel petta ja oli seetõttu ettevaatlik. Magamiskoti ostu osas asju ajades tellis kaebaja teisest kohast samal ajal ka jaki ning arvas, et kui pakk saabus, on tegemist selle jakiga. Magamiskotti kaebaja ei oodanud ja magamiskotti talle ka ei saadetud. Kaebaja jaoks jäi magamiskoti tehing ära, kuna müüja tühistas tehingu buduaar.ee-s. Kaebaja arusaamise järgi jäi tehing ära. Kaebaja küsis, millal müüja saadab paki ja kuna müüja ei vastanud, siis kaebaja ülekannet ei teinud. Kuna müüja pidi nägema esmaspäevaks, et ülekannet ei laekunud, on kaebajale arusaamatu, miks müüja saatis talle teisipäeval paki koos kummipartidega. Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle J. G. ja M. V. Kaitsja jääb kaebajaga samale seisukohale. Tehing toimus aga tehingu objektiks ei olnud kokkulepitud magamiskott. Müüja ei suutnud veenvalt tõendada, et selles pakis oli ka magamiskott ja kuna ostja ei saanud tellitud kaupa, siis ei olnud tal kohustust selle eest tasuda. Ta ei saanud seda kaupa, mida ta soovis. Seetõttu leiab kaitsja, et ei ole tõendamist leidnud L. G. poolt toime pandud väärtegu. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. L. G. on teo toime pannud ja on saadud kinnitust, et pakk on tema poolt kätte saadud. J. G. rääkis, et pakis oli kummiparte üks. L. G. ja tunnistajad räägivad, et parte oli rohkem, kui üks, mis kinnitab seda, et nende omapoolsed ütlused ei kattu. 4
(9)4-15-7932 Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, et L. G. kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Antud väärteoasjas on L. G.-le süüks pandud, et ta 18.04.2015.a lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis seisnes soovis www.buduaar.ee veebikeskkonna kaudu osta M. V.-lt lasteriideid summas 46 eurot. M. V saatis riided Omniva pakkide edastamise vahendusel Pärnu linnas asuvasse pakiautomaati. L .G. kauba eest raha ei maksnud. Antud teoga tekitas L. G. varalist kahju 46 eurot. Oma teoga pani L. G. toime
§ 209lg 1, so kelmuse koosseisule vastava teo.
Arvestades kauba maksumust on L. G. tegu kvalifitseeritud
§ 218lg 1 järgi.
VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS § -s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Kuna kaebaja viitab kohtuvälisest menetlusest alates, et ta ei ole süüdiv, peab kohus L. G. süüdivuse küsimuse lahendama väärteoasja arutamise raames. Kohus kontrollib kõigepealt süüteo koosseisupärasust ja õigusvastasust ning lahendab kaebaja süüdivuse küsimuse süüd välistavate asjaolude tuvastamise käigus. L. G. on pidanud kohtuvälises menetluses õiguste rikkumiseks ka tema politseisse toimetamist 24.08.
- L. G. kinnitusel ei ole ta politseisse ilmumata jätnud ning on mõlemal korral uurijale teatanud põhjuse, miks ei saa konkreetsel kuupäeval kutse peale kohale ilmuda. Väärteotoimiku kohaselt on L. G.le saadetud posti teel või politsei poolt isiklikult üle antud kutsed kohustusega menetleja juurde ilmuda kuupäevadel 15.06.2015, 29.06.2015 ja 03.08.
- Toimikust ei nähtu, et kaebaja oleks vastavate kutsete peale menetlejaga ühendust võtnud ning selgitanud, miks ei saa neil kuupäevadel politseisse ilmuda. Menetlejaga ühendust võttis kaebaja esmakordselt alles 24.08.2015 kutse peale. Kuigi menetleja määras L. G. vastuse järgselt uue politseisse ilmumise aja, kohustas ta lisaks L. G. esitama 24.08.2015 ilmumata jäämise kohta arstitõendid (mõeldud on arstitõendi esitamist depressiooni kohta ning et menetlusaluse isiku laps on haige). Oma vastustes L. G. seda ei teinud. Eeltoodu järgi oli menetlejal põhjendatud alus arvata, et L. G. ei tulnud 24.08.2014 politseisse reaalse põhjenduseta ning jätab politseisse ilmumata ka 28.08.
- L. G. suhtes ei ole kohaldatud sundtoomist, samuti ei ole politsei määranud talle kutsete peale ilmumata jätmise eest trahvi. L. G. toimetati politseiasutusse vabatahtlikult, so politsei poolt kutsuti ta menetlustoimingute tegemiseks kaasa. Kohtu hinnangul oli politsei tegevus põhjendatud, et väärteomenetlusega edasi minna. L. G. politseisse viimiseks ei kasutatud jõudu. Peale toimingute tegemist lubati tal lahkuda. Kohtuvälises menetluses kaitsjaga kontakti võtmisele viitamise osas peab märkima, et väärteomenetluses on menetlusaluse isiku õigus kaitsjale märksa piiratum kui kriminaalmenetluses. See tähendab, et teatud asjaolude esinemisel (alaealisus, psüühiline puue) on kaitsja kohustatud menetluses osalema alates kohtumenetlusest. Kohtuvälises menetluses VTMS järgi menetleja menetlusalusele isikule kaitsjat ei taga. VTMS § 19 lg 2 alusel on menetlusalusel isikul tema suhtes esimese menetlustoimingu tegemisel õigus kaitsjaga üksnes ise ühendust võtta (so sisuliselt endale ise kaitsja leida). Käesolevas menetluses menetleja vastavat võimalust L. G.-le tema ülekuulamisel ka pakkus. Kohtuväline menetleja on vastuses kaebusele märkinud, et L. G. kaitsjaga ühendust võtta ei soovinud. Väärteoasja materjalide juures olevas e-kirjas on L. G. menetlejale öelnud, et vastas kaitsjaga ühenduse võtmise küsimuse peale, et ei näe sellel mõtet. Nimetatud vastusest ei loe ka kohus välja soovi kaitsjaga ühendust võtta. See, et uurija küsis L. G.lt alles ülekuulamise käigus, kas ta soovib kaitsjaga ühendust võtta, võib olla põhjendatud asjaoluga, et 24.08.2015 teostati L. G. suhtes kõigepealt järelevalve- ning menetlustoimingu alustamisega seonduvaid toiminguid - tehti kindlaks L. G. isikusamasus, selgitati, miks ta politseisse kutsuti jne. Kohtumenetluses vastavalt L. G. soovile temale riigi õigusabi korras kaitsja ka määrati, sest kohus ei lahendanud L. G. süüdivuse küsimust kaebuse kohtusse saabumisel, vaid analüüsib seda alles käesolevas otsuses. Kaebuses kirjeldatud ja lisatud materjalide osas varasemalt internetti ülesse pandud teabe kohta L. G. suhtes on politseiametnik Andero Sepp vastanud juba L. G.-le selgelt ning ammendavalt. Vastav info kaebuses ei seostu kuidagi käesoleva väärteoasjaga. Juhul, kui kaebaja püüdis sellega näidata uurija 5
(9)4-15-7932 Triinu Niido kallutatust kaebaja suhtes, siis kohus arutab väärteoasja erapooletult ja täies ulatuses vastavalt eelviidatud VTMS § 123 sättele. Tulles väärteosündmuse kirjelduse juurde, nähtub väärteoasja materjalidest ja kohtus uuritud tõenditest, et L. G. soovis osta M. V.-lt internetilehe www.buduaar.ee vahendusel lapsele lapsevankrisse paigutatavat soojakotti. M. V. www.buduaar.ee kasutajakonto väljatrükkidelt on näha, kuidas L. G. pöördus kasutajanime * all vastavasisulise sooviga M. V. poole * kell 12:
- L. G. palus saata kauba Pärnu Kaubamajakasse ning saatis müüjale oma telefoninumbri *. Edasi lubas L. G. ostu mehega arutada ja M. V.-le õhtul oma otsusest teada anda. 17.04.2015 kell 23:02 saabus müüjale L. G. poolt sõnum, et on nõus kauba ostma ning kannab raha Swedbank’ist SEB Panka. Samuti palus L. G. teada anda, kui kaup on postitatud. M. V. poolt buduaari keskkonnas L. G.-le saadetud vastuste väljatrükke väärteotoimikus ei ole, kuid kohtuistungil on M. V. selgitanud, et lubas L. G.-le panna kauba teele samal päeval, kui sai teada ostja kindlast ostusoovist, ehk 18.04.2015 hommikul. Müüja soovi kaup samal päeval teele panna on L. G. kinnitanud ka kohtuistungil, kuid tema arvates oli ebareaalne, et ostja soovib asja enne teele panna, kui tema on ülekande teinud. Edasi alustas kirjade väljatrükkide järgi M. V. buduaari keskkonnas pakisaatmise protsessi, mille kohane teadaanne ja info tellimuse kinnitamise kohta saadeti ka L. G.-le. M. V. on kohtuistungil täiendavalt põhjendanud, et see tähendab paki saatmiseks postiteenuse broneerimist müüja poolt. L. G. kinnitas ostjana *kell 09.30 tehtud tellimuse, mis oli müüja jaoks märk, et edasi võib ta paki teele panna. Sellega olid kohtu hinnangul tehingu pooled tehingu tegemises ja paki saatmises kokku leppinud. Samuti oli L. G. kirjutanud, et tasub paki eest ülekandega. Kuigi tehingu tegemiseks kokkulepe oli sõlmitud, suhtlesid pooled kauba eest maksmise osas edasi. M. V. sõnutsi pakkus ta välja, et L. G. võib maksta kauba eest pool summat kohe ning pool summat kauba kättesaamisel. Vastavat kinnitab väärteotoimikus asuv L. G. kiri, kus viimane märgib, et läbi buduaari kaupa saates on kauba saatmine odavam ja uurib müüjalt, kas kannab teise makse väiksemas summas. Kohtule esitatud kaebuses on L. G. seadnud kahes osas maksmise kahtluse alla, öeldes, et ükski normaalne inimene, kes usub, et kaup, mida kavatseb saata, on väärt peaaegu 50 eurot, ei oleks nõus sellega, et ostja kannab kõigepealt pool ja pärast ülejäänud pool kauba maksumusest. Kohtuistungil räägitu järgi pani M. V. tellitud kauba 18.04.2015 posti. Soojakoti juurde lisas müüja laps ostjale tasuta üllatuskingitusena paar väikest kummiparti. Peale paki postipanemist sõitis M. V. ära maale ning buduaari keskkonnas kirjavahetuses enam ei osalenud. L. G. uuris * õhtul keskkonnas müüjalt, kas ta pani kauba posti. Ka märkis L. G., et kauba võib esmaspäevalgi postitada, kui tema makse nii kiiresti läbi ei tule. Kohtule esitatud kaebuses on L. G. öelnud, et tegigi makse ära, aga arvuti jooksis mitu korda kokku, mistõttu tegelikult ta makset siiski ei sooritanud. Viimane kiri L. G.-lt M. V.-le pärineb * kella 21.51, kus L. G. uurib, kas M. V. ikka on tehingust huvitatud ning miks ostjale ei vasta? Kaebuses on L. G. väitnud, et sai küll M. V.-lt paki, kuid selle sees ei olnud tellitud soojakott, vaid üksnes paar kummiparti. Kohtuistungil on kaebaja oluliselt muutnud oma seisukohta, öeldes et kuna M. V. tema viimastele kirjadele ei vastanud, siis arvas ta, et tehing jääb ära ja müüja on tehingu ning kauba saatmise tühistanud. L. G. ütluste järgi pani müüja paki teele ka alles teisipäeval 21.04.2015 ning temani jõudis see neljapäeval 23.04.
- L. G. sai Eesti siseste saadetiste liikumise kiirust arvestades saadetise postitamisest arvates paari päeva jooksul paki, mille oma elukaaslase J. G. vahendusel pakiautomaadist välja võttis. J. G. on kinnitanud kohtus, et käis pakil järel ning saadetud pakk oli väike, umbes 10x10 cm ja sisaldas ühte kummiparti. Väärteo toimepanemise seisukohast ei ole oluline, kas paki võttis automaadist välja L. G. isiklikult või tema käest koodi saanud ja selleks volitatud inimene. Kui J. G. ütluste järgi oli pakk väike, siis M. V. kinnitusel saatis ta suure paki, kas 30x40 cm või 40x40 cm. L. G. on juurde täpsustanud, et ootas samal ajal M. V.-lt saadud pakiga nahkjakki ning eeldas, et saabunud paki näol ongi tegemist jakiga. J. G. märkis istungil ka, et L. G. pidi talle kummipardi saatmise asja edasi ajama. Tõendeid ja sündmuste käiku kogumis hinnates ei ole L. G. versioon toimunust usutav. Konkreetsed asjaolud näitavad, et müüja ja ostja saavutasid kokkuleppe müügitehingu tegemiseks ning leppisid kokku paki saatmises ja kauba eest hinna tasumises. Müüja täitis enda poolsed tingimused, ostja aga mitte. Küll on selge, et ostja võttis paki välja ning kauba saamise järgselt müüjale ühtegi pretensiooni ei esitanud. 6
(9)4-15-7932 Arvestades L. G. muutuvaid versioone tehingu kohta kohtule esitatud kaebuses ja kohtuistungil (kaebuses, et tehing toimus ja pakiga saabusid vaid kummipardid ning istungil, et kaebaja eeldas, et müüja on kirjadele vastamata jätmise tõttu tehingu tühistanud), ei pea kohus usutavaks kaebaja L. G. poolt kohtule avaldatud asjaolusid. Tõeselt on võetav M. V. versioon sündmuste käigust, et ta lubas L. G. poole paki * teele panna ning vastavalt lubatule ka käitus. See, et müüja ostja viimastele küsimustele ei vastanud, ei tähenda, et müüja oleks sõlmitud kokkulepetest tehingu tegemiseks taganenud. Müüja ja ostja vahelisest suhtlusest saab kohus aru, et müüja mitte ei soovinud panna kaupa teele enne ostja poolt poole ostuhinna tasumist, vaid müügitehingu pooled lubasid sisuliselt sooritada oma kohustused üheaegselt. Teisisõnu L. G. lubas teha ülekande ja M. V. panna paki teele. Teise osa rahast võis L. G. üle kanda peale paki kättesaamist. Põhjendatuks võib lugeda L. G. selgitust, et ülekande tegemise ajal esines arvutitõrge, mille tõttu ülekanne läbi ei läinud. Küll oleks sellisel juhul L. G. kohustus olnud ülekande nurjumisest märkamisel makse koheselt uuesti sooritada. Seda L. G. ei teinud ning on kaebuses märkinud, et ei soovinudki teha, sest oli ettevaatlik petta saamise suhtes. Kohtule teadaolevalt on kauba eest kahes osas tasumise näol tegemist tavapärase kauplemise praktikaga internetikeskkonnas. Poole ostuhinna maksmine annab ostjale lisagarantii tellitava kauba suhtes, kui näiteks tellitud kaup ei vasta ootustele või müüja kaupa üldse ei saada. Nii saab ostja poolt maksesummat kinni pidada kuni müüja ilmnenud puudused kõrvaldab. Ostusumma kahes osas maksmise pakkumine ei ole kuidagi seotud tehingu tühistamisega müüja poolt, nagu L. G. seda kaebuses näidata on üritanud. Pigem soovis müüja kauba ostmiseks L. G.-le pakkuda just soodsamaid tingimusi. Kaebaja toodud väiteid ei ole aidanud kinnistada ka J. G. tunnistus, kelle ütlused on otseses vastuolus kaebaja enda aga ka M. V. ütlustega. Nii kaebaja kui tunnistaja räägivad pakis olnud kummipartidest. J. G. aga üksnes ühest kummipardist. Pakki avades ja sealt väidetavalt vaid kummipardid leides, oleks L. G. pidanud paki müüjale tagastama. J. G. ja L. G. on kinnitanud kohtus, et paki kätt esaamiseks said nad SMS-i koodi, mille alusel pakk välja võeti. Saadetud koodiga peaks olema võimalik müüjale pakk tagasi postitada. Seda ostja ei teinud, ka ei võtnud ostja vastu paki saatmisele järgnenud müüja kõnesid, kus müüja soovis uurida paki eest maksmise kohta. Ometigi on J. G. istungil öelnud, et L. G. pidi saadud paki osas asju edasi ajama. Kaebaja on istungil öelnud, et ostis teisipäeval * uue käru ning tal ei olnud M. V. -lt soojakotti enam vaja. Kaebaja on öelnud ka, et tema mäletamist mööda pani M. V. paki teele alles teisipäeval *. Kui kaebaja müüja kõnesid vastu ei võtnud ning ise tellitud kaubast loobuda ei püüdnud, ei pidanud M. V. teadma, et kaebaja enam soojakotti ei soovi. Kui M. V. olekski paki teele pannud alles teisipäeval, ei välistaks seegi L. G. avaldatud soovi soojakott osta ning kohustust selle eest maksta. Toodud vastuolude valguses on kohtu hinnangul tõene M. V. versioon paki saatmisest - müüja saatis * ostjale suure paki, mille sees oli nii soojakott kui kingitusena kaks kummiparti. Müüja on L. G.-ga ühenduse otsimise kaudu (kohtuistungil on menetlusosalised kinnitanud, et müüja otsis L. G.-ga ühendust isegi viimase antiikkapi müügikuulutuse kaudu) näidanud, et ei olnud rahul ostja poolsete kohustuste täitmisega müügitehingus. Ostja aga väidetavale valekauba saamisele ei reageerinud, vaid asus hoopis müüjat vältima. Sellega on L. G. enda poolseid puudujääke tehingu tegemisel kinnitanud ka tehingule järgnenud käitumisega. Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul tuvastatud, et L. G. sai tellitud kauba kätte, kuid jättis selle eest tasumata ning M. V.-l on varaline nõudeõigus L. G. ees. Lepingutingimustes kokku leppimisega ja lepingu sõlmimisega väljendasid müüja ja ostja tahet teha kokkulepitud tingimustel tehing ja täita kokkulepitud viisil oma kohustused. Omapoolsete lubadustega kirjavahetuses lõi L. G. M. V.-le tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, et on valmis soovitud soojakoti eest koheselt makset sooritama, mille tagajärjel M. V. sattus eksimusse. Iga erinevus tegelikkuse ja ettekujutuse vahel on eksimus. Petetu tekitas eksimuse kaudu kauba teele panemisega (varakäsutusega) endale kahju, millega on täidetud kõik
§ 209
lg 1 objektiivsed kooseisutunnused.
§ 209
lg 1 järgi teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
§ 218
lg 1 alusel varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, 7
(9)4-15-7932 kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama paragrahvi lg 4 kohaslet loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliskes varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa 20 miinimumpalgamäära. Vastavalt
§ 44lg 2 on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot.
L. G. on süüdi tunnistatud kauba eest tasumata jätmises, mille maksumus oli 46 eurot. Seega on väärtegu kvalifitseeritud õigesti
§ 218lg 1 järgi.
Kohus on seisukohal, et L. G. pani rikkumise toime kaudse tahtlusega. L. G. oli teadlik, et ta ei ole tellitud kauba eest teinud ostjale ülekannet. Arvestades menetluse käigus tuvastatud asjaolusid, et L. G. on teistelgi juhtudel interneti vahendusel endale kaupa tellinud, pidi ta teadma, milliselt käib kauba saatmine müüja poolt ning mõistma, et müüja on teda ostjana aktsepteerinud ja kauba postitamiseks vajalikke samme alustanud. Seega vaatamata müüja poolt viimastele kirjadele vastamata jätmisele pidi L. G. pidama vähemalt võimalikus, et pakk siiski saabub, tema ei ole selle eest tasunud ja täidab müüjale ebaõige ettekujutuse loomise läbi väärteokoosseisu. L. G. ei tasunud kauba eest ka kauba kättesaamise järgselt, vaid asus hoopis müüjat vältima. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüd välistava asjaoluna on kaebaja märkinud, et ta ei ole süüdiv. L. G. poolt viidatud 7 aasta taguse lahendiga ei tunnistatud teda süüdimatuks. Tsiviilasjas nr 2-07-* koostatud määrusega paigutati kaebaja tahtevastasele ravile tähtajaga kuni 1 kuu. Nimetatu tähendab, et L. G.-l esines psüühikahäire, mis vajas ravi ning vabatahtlikult L. G ravile nõus alluma ei olnud, mitte aga isiku süüdimatuks tunnistamist üldises mõttes. Kohtulikult isiku teovõimet piiratud ei ole, samuti ei nähtu kaebusele lisatud töövõimetuslehtedelt, et töövõimetus oleks L. G.-le määratud seoses vaimuhaiguse või muu psüühikahäirega. Põhjuseks töövõimetuslehtedel on märgitud üldhaigestumine.
§ 34
järgi ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Kaebaja on kohtuvälisele menetlejale kirjutanud, et tal on bipolaarne meeleoluhäire, mis tähendab kaebaja meeleolu de kõikumist.
§ 34
loetletud meditsiiniliste tunnuste poolest võib tegemist olla p 5 toodud muu raske psüühikahäirega. Vaatamata kaebaja haigusele on kohus veendunud, et teo toimepanemise hetkel oli L. G. võimeline teo keelatusest aru saama ning oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima . L. G. sai aru, et ostetud kauba eest tuleb maksta ning väljendas maksmise soovi ostjale kirja teel isiklikult. Seega ei saa öelda, et L. G. oleks tellinud endale kaupa aru saamata, et vastava tehingu tegemisel võtab ta sellega endalegi kohustuse, milleks on ostu eest tasumine. Kohtuistungilgi oli L. G. käitumine tavapärane ning ta sai aru tehingu sisust, milles pooled kokku leppisid ning tema suhtes esitatud süüdistusest. Ka ei esinenud L. G.-l inkrimineeritava teo ajal sellise raskusega psüühikahäiret, mis oleks oluliselt piiranud L. G. võimet toimunust
§ 35mõistes aru saada.
Seda kinnitavad L. G. poolt müüjale saadetud küsimused ja vastused kauba ostmise kohta ning kohtuistungil antud selgitused tehingu osas. L. G. tuleb lugeda väärteo toimepanemise mõistes süüdivaks. Puuduvad alused teo keelatusest arusaamise tõttu karistuse kergendamiseks. L. G. poolt toime pandud tegu on ülaltooduga kinnitust leidnud ning kohtuvälise menetleja otsus isiku süüditunnistamise osas tuleb jätta muutmata.
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. L. G. ei ole varem karistusregistri andmetel süütegusid toime pannud. L. G. käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1). Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Menetlusalust isikut on karistatud sanktsiooni alammäära lähedase karistusega – 15 trahviühikut. Kohtu hinnangul on karistuse liik ja määr vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ning arvestab teo toimepanija isikut. Lähtudes eeltoodust, kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus, rahatrahv 15 trahviühikut, so 60 eurot, on igati põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. 8
(9)4-15-7932 Kuivõrd kohus jättis kaebuse rahuldamata, jäävad riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud kaebuse esitaja kanda VTMS § 2, KrMS § 173 lg 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik 9
(9)