Obsah (7)

§ 66§ 57§ 15§ 18§ 2§ 56§ 47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. mai 2017, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-17-1330 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi R.M kaebus Politsei- j

§ 66

lõigete 2 ja 3 alusel määrata R.M-ile määratud 140 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t esimesel kuul 44 (nelikümmend neli) eurot ning järgnevad kaks kuud 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Danske Bank EE403300333416110002 või Nordea Pank EE

1. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. Kohtuotsuse väljatrükk toimetada kätte R.M-ile ning saata teadmiseks kohtuvälisele menetlejale. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud:
3. 28.02.2017 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx D L kiirmenetluse otsuse nr 10220152734748 väärteoasjas nr 2590,17,001053 R.M suhtes. Kiirmenetluse otsuse kohaselt R.M 28.02.2017 kell 18.35 LääneViru maakonnas Tapa linnas Valgejõe tänava – Ülesõidu tänava ristmiku juures, liikudes Võidu tänava suunas, juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on alates 15.02.2017 LS § 124 lg 3 p 1 sätete kohaselt peatunud seoses juhiloa xxxx kehtivuse lõppemisega. Samuti juhtis korralist tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, § 73 lg 2 (MKM 18.07.2011 määruse nr 77 § 3 lg 2 ja § 6) ning väärteod kvalifitseeriti LS § 201 lg 1 ja § 207 järgi. Menetlusalusele isikule R.M-ile määrati LS § 201 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 35 trahviühikut, s.o 140 eurot. Karistust kergendavateks asjaoludeks on märgitud

§ 57lg 1 p 3, 4 ja 7.

1. 06.03.2017 esitas menetlusalune isik R.M Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse kohtuvälise menetleja 28.02.2017 kiirmenetluse otsusele nr 10220152734748 väärteoasjas nr 2590,17,
2. Kaebuse esitaja palub kohtul kiirmenetluse otsus tühistada, sest kaebuse esitaja on seisukohal, et tema suhtes on rikutud väärteomenetluse õigust. Kaebuse esitaja palus politseinikul ennast hoiatada, sest tema hinnangul oli rikkumine vähese tähtsusega, kuid temale mõisteti rahatrahv 140 eurot, mis on pool tema pensionist. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja ei tuvastanud tema isikut (R.M juhiloa xxxx asemel tuvastati isik xxxx). Lisaks ei ole kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsuses märkinud tunnistaja andmeid. Kaebuse esitaja leiab, et tema süü ei ole tõendatud, sest sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ei ole tõend, vaid on juriidiline dokument.
3. 04.04.2017 kohtule saabunud vastuskirjas R.M kaebusele märgib kohtuväline menetleja, et R.M-ile kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga, menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik pani temale inkrimineeritud liiklusrikkumised toime hooletusest ja ettevaatamatuse tõttu.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 18

lg 3 kohaselt on tegu pandud toime hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Hoolsusetu käitumine tähendab seda, et isik ei tegutse üldises suhtluses või konkreetses tegevusvaldkonnas vajaliku hoolsusega. Kohtuväline menetleja viitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustele nr 3-1-1-99-09 ja 3-1-1-76-07, milles on osundatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavas ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt. Eeltoodust tulenevalt palub 2 kohtuväline menetleja jätta kiirmenetluse otsus väärteoasjas 2590,17,001053 muutmata ja R.M kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:

1. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
2. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
3. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalust isikut süüdistatakse LS § 90 lg 1 p 1 rikkumises, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt ning selle eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või aresti. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt juhtis R.M 28.02.2017 kell 18.35 Lääne-Viru maakonnas Tapa linnas Valgejõe tänava – Ülesõidu tänava ristmiku juures, liikudes Võidu tänava suunas, mootorsõidukit xxxx, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, kui juhtimisõigus on alates 15.02.2017 LS § 124 lg 3 p 1 sätete kohaselt peatunud seoses juhiloa xxxx kehtivuse lõppemisega (tl 8). Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema süü ei ole tõendatud. Seega tuleb kohtul antud juhul hinnata, kas tõendamist on leidnud R.M poolt mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Menetlusaluse isiku R.M ütlustega (tl 9) on tõendatud, et 28.02.2017 juhtis ta sõidukit xxxx ja ta ei pannud tähele juhtimisõiguse kehtivusaega, lisades, et ta kahetseb, et sõitis ilma kehtiva juhtimisõiguseta (tl 9). Asjaolu, et R.M juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust, tõendab lisaks tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl 11). Tunnistaja ütlustest nähtub, et L K oli 28.02.2017 patrullis koos xxxx D L ning nad teostasid liiklusjärelevalvet Tapa linnas. Kell 18.35 liikus Ülesõidu tänaval nende ees xxxx registreerimismärgiga xxxx, millel oli tegemata tehnoülevaatus. Nad peatasid sõiduki ning roolis oli R.M (isikukood xxx), kelle juhtimisõigus oli peatunud seoses kehtivusaja lõppemisega. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 10) nähtub, et 28.02.2017 Tapa linnas Ülesõidu ja Valgejõe ristmikul Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx D L arvesse võttes, et R.M juhtis 28.02.2017 sõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et isikul puudub vastava kategooria juhtimisõigus, otsustas kõrvaldada R.M sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava 3 kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, alates 28.02.2017 kell 18.35 kuni aluse äralangemiseni. Menetlusaluse isiku R.M kaebuses sisalduva väitega, et kohtuväline menetleja ei tuvastanud tema isikut , kohus ei nõustu, sest kiirmenetluse otsusest nähtub selgelt, et kohtuväline menetleja kontrollis isiku andmeid ning tuvastas isiku dokumendiga nr xxxx. Lisaks on R.M andnud kiirmenetluse otsuses (tl 9) allkirja selle kohta, et ta kinnitab blokis „isiku andmed“ märgitud andmete õigust. Seega on kohtu hinnangul väärteoasjas kogutud tõenditega kogumis täielikult tõendamist leidnud, et menetlusalune isik R.M juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Sellega rikkus R.M LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 1 kvalifitseeritava väärteo. Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse R.M-ile lisaks ette tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimist (tl 8). LS § 73 lg 2 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. LS § 207 näeb ette vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest ning selle eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik juhtis 28.02.2017 korralist tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Kohus leiab, et R.M on täitnud LS §-s 207 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu, sest tunnistaja L K (tl 11) ütlustega on leidnud tõendamist, et kell 28.02.2017 Tapa linnas liikus 18.35 Ülesõidu tänaval nende ees xxxx registreerimismärgiga nr xxxx, millel oli tegemata tehnoülevaatus. L K ja D L peatasid sõiduki Ülesõidu ja Valgejõe ristil suunaga Võidu tänava poole ning sõiduki roolis oli R.M (isikukood 344052052189). Seega on kohtu hinnangul väärteoasjas tõendamist leidnud, et menetlusalune isik R.M on rikkunud LS § 73 lg 2 sätestatud nõudeid ja sellega toime pannud LS § 207 ettenähtud rikkumise. 6.

§ 15

lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 18

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et R.M pani teo toime hooletusest, sest tema ütlustest nähtub, et ta ei pannud tähele juhtimisõiguse kehtivusaega. 7.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 201 lg 1 ja LS § 207 järgi kvalifitseeritud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik R.M.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud kergendavate asjaoludena

§ 57lg 1 puntides 3, 4 ja 7 sätestatut.

4 LS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. LS § 207 sätestab, et tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut

§ 47

lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. VTMS § 55 lg 2 p 1 kohaselt võib kiirmenetluses määrata füüsilisele isikule kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Kohtuväline menetleja määras 28.02.2017 kiirmenetluse otsusega LS § 201 lg 1 alusel R.M-ile karistuseks rahatrahvi 35 trahviühikut, s.o 140 eurot. Kohus on seisukohal, et määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga, sest kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule R.M-ile ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksema rahatrahvi määramisega arvestanud karistuse määramise üld- ja eripreventiivseid eesmärke ning võimalust teda just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest Liiklusseaduse nõuete rikkumisest. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et R.M-ile määratud karistus vastab süü suurusele, on seaduslik ning karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. 8.

§ 66

lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

§ 66

lg 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kaebusest nähtub, et menetlusalune isik on pensionär ning temale karistuseks mõistetud rahatrahv on pool tema pensionist. Kohus juhib tähelepanu, et karistuse kandmine ei peagi olema isikule mugav, kuid sellest hoolimata ei tohi karistuse kandmine muuta isiku majanduslikku toimetulekut võimatuks. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et R.M-ile mõistetud rahatrahvi tasumiseks võib määrata 3 kuud. Seega tuleb R.M tasuda temale mõistetud 140 euro suurune rahatrahv ositi 3 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et esimesel kuul kuulub tasumisele 44 eurot ning järgnevad kaks kuud 48 eurot. Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 9. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolusid, järgitud on väärteomenetlusõigust ning väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus teeb tühistatud osas uue otsuse ning määrab, et 140 euro suurune rahatrahv tuleb tasuda ositi 3 kuu jooksul. 11. Kohus juhindus otsuse tegemisel VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 134-135. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5