Obsah (4)

§ 221§ 25§ 35§ 2

4-17-2429 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05.2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-2429 (2302,17,005687) Kohtunik Ingrid Kuller

§ 221lg 1 Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus Väärteoasi Kohtuvälises menetluses tehtud Kar

S § 221 lg 1 alusel rahatrahv 15 trahviühikut, s.o 60.00 otsuse sisu eurot. Tühistada otsus ning lõpetada menetlus Kaebuse esitaja taotlus Juhindudes V™S § 132 p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse 24.04.2017 kiirmenetluse otsus nr 10220151643856 väärteoasjas nr 2302,17,005687 muutmata ja F.L kaebus rahuldamata. Rahatrahv tuleb tasuda 24.04.2017 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 24.04.2017 kiirmenetluse otsuse 10220151643856 kohaselt F.L 24.04.2017 kell 14:39 Sõpruse pst 169 Tallinn juhtis mootorsõidukit fooridega reguleeritud jalakäijate ülekäigurajale foori keelav kollase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht peatad sõiduki enne jalakäijate ülekäigurada. Juht sooritas õppesõitu. Rikkus

§ 25

lg 10 nõudeid.

§ 221

lg 1 alusel määrati menetlusalusele isikule rahatrahv 15 trahviühikut so 60 eurot. Otsuse vaidlustas menetlusalune isik 01.05.2017 Harju Maakohtule esitatud kaebusega. Kaebuses leitakse, et õppesõidu sooritaja ei ole käsitletav mootorsõiduki juhina. Õppesõidu teostamise ajal on mootorsõiduki juht õppesõidu juhendaja. Menetlusalune isik palub lõpetada menetluse isiku teos väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja oli nõus kirjaliku menetlusega ning esitas kaebuse osas kirjaliku seisukoha. Väärteo toime panemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud. Õppesõidu ajal loetakse mootorsõiduki juhiks nii rooli keerav õpilane kui ka tema kõrval istuv õpetaja või juhendaja. 2. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes V™S § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). V™S § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

§ 35

lg 10 kohaselt kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees. Kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud tema poolt mootorsõiduki juhtimine foori keelava kollase tule ajal jalakäijate ülekäigurajale. Vaidlus puudub asjaolu üle, et F.L sooritas õppesõitu.

§ 2

p 19 kohaselt juht on isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit, juhib või ajab teel loomi. Õppesõidu või sõidupraktika ajal loetakse juhiks ka mootorsõidukijuhi õpetajat või -juhendajat, eksamisõidul loetakse juhiks eksamineeritav. Nimetatud sätte sõnastusest tuleneb üheselt, et õppesõidu ajal loetakse lisaks mootorsõidukit juhtivale isikule juhiks ka tema kõrval istuv õpetaja või juhendaja. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 221lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

Riigikohus on

1. mai
2. a otsuses nr 3-1-1-52-13 jätkuvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. F.L-ile on määratud sanktsiooni alumise neljandiku lähedane karistus. Otsuses sisalduvad põhistused sellises määras karistuse mõistmise kohta. Kohus nõustub karistusega leides, et see vastab süü suurusele ning selle puhul on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus V™S § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik