KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2017, Viljandi kohtumaja Väärteoasi (number) Lahend väärteoasjas nr 2570,16,000143; kohtuasi nr 4-17-2991 täiteasi nr 047/2016/7

) § 69 lg 1, § 72 lg 2, väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 211, kohus määras:

1. Rahuldada PPA Lääne prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.
2. Asendada L.P-le kohtuvälise menetleja PPA Lääne prefektuuri 03.03.2016.a. otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 205 trahviühikut arestiga 20 (kakskümmend) päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga 20 (kakskümmend) tundi.
3. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
4. Kohtumääruse jõustumisel tuleb süüdlasel üldkasuliku töö tegemiseks pöörduda viivitamatult üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku poole.
5. Edastada määruse koopia avaldajale, süüdlasele ja kohtutäiturile
6. Saata jõustunud kohtumäärus üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtumäärusele
7. Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale.
8. Üldkasuliku töö tegemiseks tuleb süüdlasel pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Anžela Murumägi (üldkasuliku töö täitmist korraldav ametnik) poole (asukoha aadress Tartu, Tiigi 78 kab 109; kontaktandmed: e-post Anzela.Murumagi@just.ee; telefon 7 500 412 või 5332 8924).
9. Üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumisel või üldkasuliku töö rikkumise tuvastamisel on kriminaalhooldusametnik õigustatud VTMS § 2103 lg 1 kohaselt esitama kohtule taotluse üldkasuliku töö katkestamiseks ja ettepanekuks aresti täitmisele pööramiseks, esitades kohtule andmed rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning süüdlase seletuse kohta. Selgitada, et vastavalt

§ 69

lg 6, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus pöörata aresti täitmisele. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud Kohaldatud rahatrahvi täitemenetluses on sissenõudja esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu 29.05.2017 avalduse süüdlasele mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga. Süüdlase kohta on jõustunud otsus karistamises rahatrahviga. Sissenõudja on saatnud rahatrahvi täitmiseks kohtutäiturile ning täitemenetlust on alustatud 18.05.2016.a. Kohtutäitur on TMS § 201 lg 1 kohaselt 18.05.2017 sissenõudjat teavitanud täitmise võimatusest. Kohtutäituri väitel võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäituri teatisest nähtub tasumata rahatrahv 205 trahviühikut s.o 820 eurot. Sissenõudja on võlgniku kohtusse kutsumiseks avaldanud võlgniku elukoha aadressi. Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata. Süüdlane nõustus kohtus üldkasuliku töö tegemisega. Selleks nõustus ta pöörduma kohtu nimetatud üldkasulikku tööd korraldava kriminaalhooldusametniku poole kohtu määratud tähtajaks. Samuti andis süüdlane kohtule oma aadressi ja kontaktandmed, mille kaudu on üldkasulikku tööd korraldaval kriminaalhooldusametnikul temaga võimalik ühendust saada. II Kohtu põhjendused Kohtul tuleb lahendada sissenõudja avaldus süüdlasele väärteos määratud rahatrahvis asenduskaristuse kohaldamine. Avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise on täitemenetluses kindlaks teinud kohtutäitur. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. V™S § 211 lg 1 kohaselt maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole 2 vara, millele sissenõuet pöörata. VTMS § 211 lg 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus.

§ 72

lg 1 kohaselt kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras.

§ 72lg 2 kohaselt rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti.

Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.

§ 72

lg 3 kohaselt rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev.

§ 69

lg 1 kohaselt kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või

§-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud. Esinevad TMS §-s 201 sätestatud asjaolud. Täitemenetluses on osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. See nähtub täitemenetlusest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Süüdlasel tasumata rahatrahv 205 trahviühikut, mis tuleb juhindudes VTMS § 211 lg-st 1 ja

§ 72alusel asendada asenduskaristusena arestiga 20 päeva.

Arvestades süüdlase nõusolekut üldkasulikuks tööks on põhjendatud

§ 69

kohaselt asendada süüdlasele kohaldatav arest 20 päeva üldkasuliku tööga 20 tundi. VTMS § 2071 lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale ja kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Kohtu andmetel on selleks ametnikuks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Anžela Murumägi.

§ 69

lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 3