lg 2 p 5,7 järgi lühimenetluses Süüdistatavad V.G., isikukood xxxxxxxxxxx, Kriminaalkorras varem kohtulikult karistatud 1.14.06.2007 a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt
lg 1 alusel 11 kuu ja 27 päevase vangistusega tingimisi 18 kuulise katseaja kohaldamisega. 2.03.09.2009 a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt
9700 krooni. Väärtegude toimepanemise eest karistatud 12-l korral. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 31.07.2009 a., 29.07.-31.07.2009 a., s.o. 3 päeva viibis kahtlustatavana vahi all eelvangistuses. E.V, isikukood xxx, elukoht xxx Kriminaalkorras varem kohtulikult karistatud 1.24.04.2003 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega tingimisi 2 aasta ja 6 kuulise katseaja kohaldamisega. 2.18.03.2004 a. Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 4,7,8 ja
alusel 2 aasta 5 kuu ja 18 päevase vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks. 1 1-09-18863 3.26.03.2007 a. Pärnu Maakohtu poolt
ja § 329 alusel rahalise karistusega summas 15000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks, milline asendati
4.31.03.2009 a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt
ja § 329 alusel 6 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseaja kohaldamisega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks. 5.03.09.2009 a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt
ja § 136 lg 1 alusel 5 kuu ja 28 päevase vangistusega tingimisi 2 aastase katseaja kohaldamisega. Pärnu Maakohtu 13.11.2009 a. määrusega on kohaldatud 31.03.2009 a. ja 03.09.2009 a. otsuste põhjal liitkaristus 6 kuud vangistust
Väärtegude toimepanemise eest karistatud 8.-l korral. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 31.07.2009 a., 30.07.31.07.2009 a., s.o. 2 päeva viibis kahtlustatavana eelvangistuses vahi all. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 238 lg 1 p 3 kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.G.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada V.G. mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista karistuseks (3 a) kolm aastat vangistust.
29.07.-31.07.2009 a. eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda tal kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (2 a 11 k 27 p) kaks aastat üksteist kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust.
kohaldatavast karistusest kuulub kohe ärakandmisele (4
Allutada V.G. katseajaks käitumiskontrollile ning panna ta Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna Pärnu Talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Iseseisvalt kuulub V.G. kandmisele Pärnu Maakohtu 03.09.2009 a. Pärnu kohtumaja otsusega kohaldatud rahaline karistus summas 194 päevamäära, s.o. 9700 krooni. Tõkend elukohast lahkumise keeld jätta praegu muutmata, karistuse kandmise algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. 25.02.2010 a. Süüdi tunnistada E.V
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada E.V-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista karistuseks (2 a 8 k) kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust.
lg 2 kohaselt kohaldada E.V-le liitkaristust suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 13.11.2009 a. määrusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (6 k) kuue kuulise vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks (3 a 2 k) kolm aastat ja kaks kuud vangistust. 2 1-09-18863
eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (3 a 1 k 28 p) kolm aastat üks kuu ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld jätta praegu muutmata, karistuse kandmise algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 kohaselt riigi tuludesse menetluskulud – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasud määratud kaitsjate osalemise eest kriminaalasja menetluses – V.G.
lg 2 p 5,7 järgi võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, raske tervisekahjustuse tekitamisega ja grupi poolt. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS Asja kohtulikul arutamisel tunnistasid süüdistatavad V.G. ja E.V end kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt. V.G. tunnistas, et lõi kannatanut rusikaga, kuid seda mitte kümnel, vaid ainult ühel korral näo piirkonda. Samuti ei ole ta kannatanult asju ära võtnud. Samas süüdistatav kinnitas, et tema käest saadi kätte kannatanule kuulunud esemeid. Seda kuidas need V.G. kätte sattusid, süüdistatav põhjendada ei osanud. E.V tunnistas, et lõi kannatanut ühel korral rusikaga selga, kuid ei ole kannatanult tema asju ära võtnud. E.V ütluste kohaselt nägi ta kannatanule kuulunud asju järgmisel päeval autos, kuid ei oska öelda, kuidas need sinna võisid sattuda. Mõlemad süüdistatavad kinnitasid ka seda, et jäävad enda kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kannatanu J.M. kinnitas kohtus, et ta ei soovi enda kohtueelses menetluses antud ütlustele midagi lisada ning jääb nende juurde. Samuti kinnitas ta, et on saanud V.G. varalise kahju katteks 1900 krooni, mistõttu tal süüdistatavate vastu rohkem rahalisi nõudmise ei ole. Prokurör leidis, et mõlema süüdistatava süü neile süükspandud kuriteo toimepanemises
MS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku mahaarvamist 3 aastase vangistusega, millest kohe kuuluks reaalselt ärakandmisele 6 kuud vangistust. E.V osas taotles prokurör tema karistamist 2 aasta ja 8 kuulise vangistusega, milline kuulub aga
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kaitsjad leidsid, et süüdistatavate süü röövimise toimepanemises ei ole tõendamist leidnud. V.G. kaitsja leidis, et kuna tema kaitsealune ei ole kannatanult midagi ära võtnud, siis tuleb tema tegu ümber kvalifitseerida
Samuti ei ole kaitsja hinnangul põhjendatud V.G. reaalse vangistuse kohaldamine. E.V kaitsja hinnangul on samuti tõendatud üksnes see, et E.V lõi kannatanut ainult ühel korral. See, et E.V oleks kannatanult asju ära võtnud, kaitsja hinnangul tõendamist leidnud ei ole. Kaitsja leidis, et E.V võib äärmisel juhul süüdi mõista üksnes
ettenähtud kuriteo toimepanemises ning kohaldada talle võimalikult kerget karistust, kuna E.V on niikuinii kanda varasem 6 kuuline vangistus. 4 1-09-18863 KOHTU SEISUKOHT Kohus leidis, et süüdistatavate süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt – mõlemale süüdistatavale on esitatud süüdistus
lg 2 p 5,7 järgi.
objektiivne koosseis seisneb võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil, kusjuures vägivald peab olema ajaliselt seotud kannatanule kuuluva asja hõivamisega. Samuti peab vägivald olema asja äravõtmise vahendiks, suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele. Kohus leidis, et süüdistatavate süü neile esitatud süüdistuses on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevate tõenditega. -Süüdistatava V.G. süü osalise omaksvõtuga kohtueelses menetluses. V.G. on seletanud, et pärast autost väljumist küsis ta kannatanult raha, 200 krooni, kuid kannatanu vastas, et tal raha ei ole näidates enda tühja rahakotti. Seejärel lõi E.V kannatanut selja tagant rusikaga ribidesse, mille peale kannatanu kukkus. Seejärel lõi E.V kannatanut veel kahel korral ning kui kannatanu oli kukkunud, viisid süüdistatavad ta kätest ja jalgadest kinni võttes eemale sambla peale. Hilj em, juba autosse sisenedes nägi V.G. E.V käes kannatanu rahakotti ning võttis E.V käest enda kätte kannatanu mobiiltelefoni. Mobiiltelefoni jättis V.G. enda kätte (t.l. 89-92). -Süüdistatav E.V on end samuti süüdi tunnistanud osaliselt ning tunnistanud, et lõi kannatanut ühel korral rusikaga näo piirkonda, kuna arvas, et kannatanu ja V.G. vahel on tekkinud tüli. Samuti mäletab E.V seda, et mingi hetk hiljem lamas kannatanu maas ning tema läks autosse. Erinevalt V.G. on E.V eitanud kannatanult asjade võtmist, kuid on ka kinnitanud, et tugeva alkoholijoobe tõttu ta sündmust eriti ei mäleta (t.l. 115-118,119-120). Mõlema süüdistatava ütlustest nähtub, et kannatanu suhtes kasutati füüsilist vägivalda, samuti on V.G. tunnistanud, et pärast vägivalla kasutamist võeti ära kannatanule kuulunud asju. Samas on kumbki süüdistatav püüdnud süüd veeretada kaasosalise peale ning näidata enda osa kuriteo toimepanemises võimalikult väiksena. -Kannatanu J.M. on kohtueelses menetluses antud ütlustes kinnitanud, et viibis 23.06.2009 a. xxx külas oma tuttavatel, kus jaanipäeva puhul tarvitati ka alkoholi. Umbes kella 00.20 paiku kannatanu lahkus soovides minna koju. Jõudnud xxx bussipeatuse juures olevasse bensiinijaama, nägi ta seal Opel marki sõiduautot ning palus auto juures viibinud noormeestel ja tütarlapsel end 100 krooni eest koju, xxx tänavale viia. Andnud juhile 100 krooni ning saanud nõusoleku, istus kannatanu sõiduautosse. Seejärel hakati sõitma, kuid ei sõidetud mitte kannatanu poolt soovitud suunas, vaid vastassuunas. Jõudnud linnast väljas, mere ääres asuvale endisele, sõjaväeosa kasutuses olnud tühermaale, väljuti autost. Kohe pärast väljumist, küsis kannatanu kõrval istunud noormees kannatanult rahakotti. Seejärel, kui kannatanu oli rahakoti välja võtnud ning näidanud, et tal ei ole rohkem raha, kui 25 krooni, rünnati kannatanut selja tagant löögiga pähe, mille tagajärjel kannatanu kukkus ning kaotas teadvuse. Mõni aeg hiljem, toibudes, avastas kannatanu end maas lamamas ning tema kõrval istunud noormees üritas tema sõrmest ära võtta klotsersõrmust, kuid see ei õnnestunud. Seejärel hakati mõlema noormehe poolt kannatanut jalgadega peksma lüües teda umbes kümnel korral pea ning keha piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kaotas teadvuse. Toibudes avastas kannatanu, et tema taskust on kadunud rahakott koos selles olnud 25 krooni sularaha, ID kaardi, haigekassa kaardi kasiinode liikmekaartide, linnaliini bussitalongide, ikooni, hieroglüüfidega kaardi ja bingoloto piletiga. Samuti oli kannatanu pükste taskust kadunud tema mobiiltelefon №kia 6288. Kannatanu on kinnitanud, et tundis peksmisest tingituna tugevat valu rindkere piirkonnas ning liikus seejärel maantee ääres asunud bussipeatusesse, kust ta politsei poolt kinni peeti ning kainestusmajja toimetati (t.l. 2-3,9,16-17). Kannatanu ütlusest nähtub, et tema suhtes kasutati füüsilist vägivalda. Vägivalla kasutamisele järgnevalt võeti ära kannatanu isiklikud esemed - rahakott koos selles olnud sularaha ning muude esemetega. Samuti võeti ära kannatanule kuulunud mobiiltelefon. Kannatanu ütlused 5 1-09-18863 tõendavad, et esmalt nõuti temalt raha, seejärel peksti vara üleandmiseks sundimise eesmärgil ning kui kannatanu oli peksmise tagajärjel teadvuse kaotanud, hõivati kannatanule kuulunud esemed ning lahkuti sündmuskohalt jättes teadvusetu kannatanu maha lamama. Kannatanu ütluste ning kriminaalmenetluse põhjal on kindlaks tehtud, et vara üleandmist nõudsid, teda peksid ning esemed hõivasid mõlemad süüdistatavad. Kohtu hinnangul kinnitab kannatanu peksmist vara hõivamise eesmärgil asjaolu, et kohe pärast raha üleandmise nõudmist tungiti talle kallale ja löödi, seejärel, kui kannatanu juba maas lamas, püüti tema sõrmest kätte saada kuldsõrmust. Kuna sõrmuse kättesaamine ebaõnnestus, peksti kannatanut ning kui kannatanu oli vägivalla tagajärjel teadvuse kaotanud, hõivati teadvusetu ja vastupanuks enam mittevõimelise kannatanu taskutest tema esemed – rahakott koos selles olnud raha ja muude esemetega, samuti mobiiltelefon. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et kallaletung ning vara hõivamine toimus kõrvalises, inimtühjas kohas. Taoline kuriteo toimepanemise koht oli valitud ilmselgelt selleks, et kõrvalised isikud ei saaks pealt näha ega takistada kuriteo toimepanemist. Eelnimetatud asjaolud kinnitavad
röövimise koosseisu. Asja kohtulikul arutamisel avaldasid süüdistatavad, et nad ei ole kannatanu suhtes sellisel määral vägivalda kasutanud, nagu on süüdistuses, samuti ei ole nad kannatanule kuuluvat vara hõivanud. Samal seisukohal on süüdistatavad olnud ka kohtueelses menetluses. Kuivõrd kannatanu ning süüdistatavate ütlused on nii vägivalla kasutamise ulatuses, kui ka vara hõivamise osas vastuolus, tuleb kohtul muude kriminaalmenetluses kogutud tõendite põhjal hinnata, kelle ütlusi pidada õigeks. -Tunnistaja N.Y. kohtueelses menetluses antud ütlusest nähtub, et 23.06.2009 a. viibis ta oma elukohas xxx koos oma tuttava M.S.. Tema juurde tulid V.G. ja E.V , kes kutsusid tunnistajat alkoholi tarvitama. Seejärel, pärast alkoholi tarvitamist sõideti V.G. sõiduautoga esmalt Valgeranda ning pärast mõneajalist seal viibimist tagasi linna, kusjuures autot juhtis alkoholi mittetarvitanud M.S. Pärnus xxx tanklas kohtusid nad kannatanuga, kes soovis, et teda viidaks xxx kanti koju. Samas andis kannatanu V.G. 100 krooni. Seejärel, kui kõik olid juba autosse istunud, tegi V.G. ettepaneku sõita Uulu, mis asub kannatanu elukohaga võrreldes vastupidises suunas. Jõudnud linnast välja, juhatas V.G. autot juhtinud M.S. sõitma endise sõjaväeosa territooriumile. Jõudnud kohale, väljusid süüdistatavad ja kannatanu sõidukist. Pärast väljumist lõi V.G. kannatanut. Tunnistaja väljus autost ning läks peksmist takistama. Autost väljudes kuulis ta kuidas V.G. nõudis kannatanult raha öeldes „anna meile kõik, mis sul on“ ning kui kannatanu oli taskust seal olnud rahatähed välja võtnud, lõi E.V kannatanul käes olnud raha maha olles ilmselgelt rahulolematu, et raha oli liiga vähe. Seejärel lõi V.G. kannatanut rusikaga näkku ja tõukas löömist takistama läinud N.Y. eemale, E.V jätkas kannatanult raha nõudmist ning lõi maas lamanud kannatanule jalaga näkku. Tunnistaja kinnitas veel seda, et autosse tagasi istudes näitas V.G. kannatanult ära võetud uut tüüpi Nokia mobiiltelefoni, samuti kommenteeris V.G., et nad olid kannatanult saanud üksnes 75 krooni ning väljendus seejärel ilmselt rahulolematusest ebatsensuurselt (t.l. 41-42, 44-46). Tunnistaja ütlused tõendavad kannatanu ütlusi selle kohta, et süüdistatavad nõudsid temalt raha, seejärel peksid raha saamise eesmärgil ning kui kannatanu ei olnud peksmise tagajärjel enam võimeline vastupanu osutama, hõivasid talle kuulunud asju, millest tunnistaja nägi hiljem autos V.G. käes kannatanu mobiiltelefoni. Eeltoodu kinnitab süüdistatavate poolt kannatanu suhtes vägivalla kasutamist vara hõivamise eesmärgil, s.o. röövimise toimepanemiseks. Samuti tegi tunnistaja ütluste kohaselt ettepaneku sõita kõrvalisse kohta, endise sõjaväeosa territooriumile V.G., mis kinnitab temal tekkinud kavatsust kuriteo toimepanemiseks. -Tunnistaja M.S. ütluste kohaselt oli tema 23.06.2009 a. nn „kaineks autojuhiks“. Temaga koos olid süüdistatavad ning N.Y.. xxx asuvas tanklas tuli nende juurde alkoholijoobes meesterahvas, s.o. kannatanu, kes soovis koju sõita. Seejärel, pärast seda kui süüdistatavad, 6 1-09-18863 kannatanu, M.S ja N.Y olid autosse istunud, tegi üks süüdistatavatest ettepaneku sõita Uulu suunas. Seejärel, jõudnud linnast välja, juhendasid süüdistatavad tunnistajat kuhu sõita ning millal seisma jääda. Nende juhendamisel sõideti mere ääres asuva endise sõjaväeosa territooriumile, kus üks taga istunud süüdistatavatest andis M.S. korralduse auto kinni pidada. Seal süüdistatavad ja kannatanu väljusid autost ning hakkasid omavahel rääkima. M.S . nägi, kuidas Ekku (s.o. E.V ) hakkas kannatanu taskuid katsuma ning lõi teda tugevalt rusikaga selja piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Pärast seda, kui kannatanu oli kukkunud, hakkas V.G. teda jalgadega peksma lüües kannatanut umbes kümnel korral näkku, selga ja kõhtu. Kui kannatanu oli jäänud liikumatult lamama, üritas V.G. tema sõrmest ära võtta kuldsõrmust (klotserit), kuid ei saanud seda kätte. Seejärel lohistasid süüdistatavad kannatanu kätest ja jalgadest kinni võttes umbes 5 m kaugusele samblale ning võtsid tema taskust välja mobiiltelefoni ja rahakoti. Tunnistaja kinnitusel tegutsesid mõlemad süüdistatavad koos „olles mõlemad vene mehe kallal“ (t.l. 58). Seejärel jäeti kannatanu maha lamama ning istuti autosse. Autos olles võttis V.G. välja kannatanult ära võetud mobiiltelefoni, võttis sellest SIM kaardi välja ning viskas selle autoaknast välja. Samuti viskas E.V enne autosse istumist ära kannatanu rahakoti olles sellest raha välja võtnud. Süüdistatavate ütlusest järeldas tunnistaja, et raha, mida nad said, oli vähe (t.l. 54-55, 57-59). Tunnistaja M.S. ütlused kinnitavad samuti seda, et süüdistatavate ettepanekul sõideti esmalt kõrvalisse kohta, seejärel kasutasid mõlemad süüdistatavad koos kannatanu suhtes temalt vara saamise eesmärgil füüsilist vägivalda pekstes kannatanut. Seejärel hõivasid nad peksmise tagajärjel maha lamama jäänud kannatanult talle kuulunud mobiiltelefoni ja rahakoti. Kohtu hinnangul tõendab eeltoodu süüdistatavate käitumises
vägivalla kasutamist vara hõivamise eesmärgil, samuti kannatanule kuulunud vara hõivamist. Hinnates mõlema, kuriteosündmust pealt näinud tunnistaja N.Y. ja M.S ütlusi, on täheldatav, et need kinnitavad kannatanu ütlusi juhtunu kohta. Kohus möönab, et ehkki mõningates detailides on täheldatavad erinevused nende ütlustes juhtunu kohta, ei ole erinevused sellist laadi, millest nähtuks kõrvaldamata vastuolusid. Samuti on loomulik, et erinevad isikud tajuvad ja mäletavad asetleidnud sündmusi mõnevõrra erinevalt. Kohtu hinnangul kinnitavad kõigi kannatanu ja tunnistajate aga ka süüdistatavate enda ütlused siiski seda, et süüdistatavate ettepanekul sõideti esmalt kõrvalisse kohta, seejärel nõuti süüdistatavate poolt kannatanu käest raha ja muude esemete üleandmist ning saavutamaks eeltoodud eesmärgi teostumist tungiti koos grupis tegutsedes kannatanule kallale. Kallaletungi ja peksmise tagajärjel murti kannatanu vastupanu ning hõivati temalt isiklikud esemed – rahakott koos sisuga ning mobiiltelefon. -Pärnu Haigla teatisest 24.06.2009 a. nähtub (t.l. 13), et kannatanul J.M. on diagnoositud vasaku ülemise lau turset koos verevalumiga, VII – IX roide murdu vasakul rindkere poolel ning õhkrinda. Teatisest nähtub, et eeltoodud vigastused diagnoositi kannatanul kohe pärast kuriteosündmuse toimumist (pärast 23.06.2009 a.), samuti viitab vigastuste olemus ja iseloom vägivalla kasutamisele kannatanu suhtes kinnitades viimase ütlusi tema suhtes kuriteo toimepanemise kohta. -Kannatanu J.M. suhtes läbiviidud kohtuarstliku ekspertiisi aktist (t.l. 26-29) nähtub, et kannatanul diagnoositi VII – X roide murd koos vasakpoolse veriõhkrinnaga, mille tüsistusena tekkis kopsu kollaps. Samuti tuvastati tal nahaalune verevalum ning pehmete kudede turse vasaku silma ülalaul. Nimetatud tervisekahjustused on ekspertide hinnangul saadud tömbi vägivalla toimel, võimalikult määruses märgitud ajal ja viisil 24.06.2009 a. löökidest kõvade tömpide esemetega (näiteks rusika või kängitsetud jalaga) ja kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe pindu ja sarnaseid esemeid. Nimetatud tervisekahjustusi on peetud eluohtlikeks. Veel on eksperdid täheldanud, et nii vigastused kui kannatanul esinenud alkoholijoove kogumina võisid nõrgendada kannatanu füüsilist vastupanu ründe tõrjumisel. 7 1-09-18863 Eeltoodud ekspertide arvamus kinnitab seda, kannatanu suhtes kasutati füüsilist vägivalda, kuna ekspertide poolt kindlakstehtud vigastuste iseloom ja olemus viitab ilmselgelt sellele, et vigastused tekitati kannatanule peksmisega tema poolt kirjeldatud viisil rusikas käte ja jalahoopide tagajärjel. Samuti ei ole kohtu hinnangul tõenäoline, et taolisi vigastusi oleks saanud tekitada süüdistatavate poolt avaldatud viisil, s.o. V.G. poolt ühe rusikalöögiga näkku ja E.V poolt ühe rusikalöögiga selga, vaid selleks, et taolisi eluohtlikke vigastusi tekitada, pidi toimuma tunduvalt intensiivsem, rohketest löökidest asetleidnud peksmine, s.o. kannatanu ning ka tunnistaja M.S. poolt kirjeldatud viisil. -SA Pärnu Haigla ja SATartu Ülikooli Kliinikumi epikriisidest (t.l. 11,12) nähtub, et J.M. tehti protseduuridena 28.06.2009 a. vereülekanne ning rindkere otseülesvõtted. Patsient on viibinud ajavahemikus 01.07.-06.07.2009 a. viiel päeval statsionaarsel haiglaravil roiete hulgimurru ja traumaatilise hemopneumotooraks (veriõhkrinna) diagnoosidega, millised on põhjustatud kehalise vägivalla ründe tulemusena. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodu samuti kannatanu ütlusi tema suhtes toimepandud kallaletungi ja füüsilise vägivalla kasutamise kohta. -Tunnistaja Jaanus Vankeri ütluste kohaselt viibis ta 24.06.2009 a. politseitöötajana teenistusülesannete täitmisel xxx nägid nad alkoholijoobes magavat, määrdunud riiete ja silma all verevalumiga noormeest. Kuna noormees ei orienteerunud ajas ega kohas, toimetati ta kainestusmajja. Nimetatud noormeheks oli kannatanu J.M. Kainestusmajas tuvastati tal alkoholijoove 1,68 mg/l koht a. Samuti on tunnistaja väitnud, et kuigi kannatanu kaebusi ei esitanud, hoidis ta kätt rindkere vastu (t.l. 31-32). Tunnistaja ütlustest nähtub, et kuigi kannatanu ei avaldanud talle kallale tungimisest, esinesid tal siiski välised vigastuste ja kallaletungi tunnused. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et kallaletung toimus sama bussipeatuse läheduses asuval endise sõjaväeosa territooriumil mõni tund enne seda, kui politseitöötajad J.M. kinni pidasid. -Tunnistajate E.T. (t.l. 73-75) ja K.S. (t.l. 76-77) ütluste kohaselt kohtusid nad 23.06.2009 a. õhtul Valgerannas E.V ning temaga koos olnud V ., N. ja ühe vene keelt rääkinud noormehega, kes oli seltskonnale autojuhiks. Mingil ajal hilisõhtul nimetatud isikud lahkusid, kuid tulid öösel uuesti tagasi. Sellest, mis vahepeal toimus ning kus eeltoodud isikud vahepeal viibisid, eelnimetatud tunnistajad ei teadnud. Samas on kriminaalmenetlusega kindlaks tehtud, et vahepealsel ajavahemikul toimus käesolevas kriminaalasjas arutatav kuriteosündmus. -Ütluste ja olustikuga seostamise protokolliga (t.l. 61-66). Nimetatud protokolli kohaselt on M.S. ette näidanud kuriteo toimepanemise koha (mahajäetud, endine sõjaväeosa territoorium), osundanud kohale, kus Egert ja V.G. s.o. süüdistatavad peksid vene keelt kõnelenud noormeest ning kus V. (V.G.) püüdis kannatanu sõrmest ära võtta kullast klotsersõrmust. Samuti on M.S. ette näidanud koha, kuhu süüdistatavad V. ja Egert teadvusetu kannatanu vedasid, kus nad kannatanult rahakoti ja mobiiltelefoni ära võtsid ning kuhu teadvusetu kannatanu jäeti. Eeltoodud ütluste olustikuga seostamise protokoll tõendab seda, et esmalt sõideti kõrvalisse kohta, seal tungisid süüdistatavad kannatanule kallale ning kui kannatanu peksmise tõttu teadvuse kaotas, püüdis V.G. tema sõrmest kuldsõrmust kätte saada, mis aga ei õnnestunud. Seejärel veeti teadvusetu kannatanu platsilt eemale ning süüdistatavad, kasutades ära vägivalla tagajärjel kannatanul tekkinud abitut seisundit (teadvusetust) võtsid ära kannatanule kuulunud asjad. Kohtu hinnangul kinnitab taoline tegevus kuriteo toimepanemist
vara hõivamist vägivalda kasutades. -Äratundmiseks esitamise protokollid (t.l. 67-59 ja 70-72) tõendavad, et M. S. on fotodelt ära tundnud esmalt süüdistatava E.V kui isiku, kes 24.06.2009 a. öösel tungis kannatanule J. M. kallale lüües teda selja tagant selga nii, et kannatanu kukkus külili maha. Samuti vedas foto järgi äratuntud isik (E.V ) jalgadest kinni võttes koos teise noormehega kannatanu 8 1-09-18863 eemale sambla peale, võttis koos sama noormehega ära kannatanu rahakoti ja mobiiltelefoni. Samuti näitas E.V pärast autos kannatanult ära võetud raha. Samuti on M.S. fotodelt ära tundnud süüdistatava V.G., kui isiku, kes peksis jalgadega maaslamanud kannatanut näo, selja ja kõhu piirkonda pärast seda, kui kannatanu oli E.V löögi tagajärjel kukkunud. Pärast kannatanu peksmist püüdis V.G. ära võtta kannatanul sõrmes olnud kuldset klotsersõrmust, kuid see ei õnnestunud. Samuti vedas sama isik koos E.V-ga kannatanu kätest kinni võttes eemale sambla peale ning võttis koos E.V-ga ära kannatanu rahakoti ja mobiiltelefoni. Hiljem autos näitas V.G. enda käes kannatanult äravõetud mobiiltelefoni ning võttis sellest SIM kaardi välja. Eeltoodu kinnitab süüdistuses toodud asjaolusid, s.o. seda, et süüdistatavad koos grupis tungisid kannatanule vara hõivamise eesmärgil kallale, kasutasid tema suhtes füüsilist vägivalda ning hõivasid pärast vägivalla kasutamist ning kannatanu vastupanu murdmist viimasele kuulunud vara. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist süüdistatavate V.G. ja E.V süü selles, et nemad koos, seega grupis nõudsid esmalt kannatanult vara üleandmist ning seejärel, saavutamata soovitud tulemust, (kannatanu näitas, et tal on ainult 25 krooni, mida süüdistatavad pidasid ilmselgelt liiga väheseks) tungisid talle kallale lootes vägivalda kasutades saada kannatanu vara suuremas ulatuses. Kui kannatanu oli vägivalla tagajärjel kaotanud teadvuse ning ei olnud enam võimeline vastupanu osutama, hõivasid süüdistatavad koos tegutsedes kannatanule kuuluvad esemed. Kohtu hinnangul on
objektiivne koosseis täidetud sellega, et süüdistatavad võtsid kannatanule kuulunud vallasasjad, mobiiltelefoni ja rahakoti koos sisuga vägivalla abil, kusjuures vägivalda kasutati vahetult enne asjade hõivamist, samuti oli vägivalla kasutamine kannatanu vastu vara hõivamise vahendiks. Kuriteo toimepanemine grupis
lg 2 p 7 mõttes väljendub selles, et süüdistatavad tegutsesid koos ühise tahtlusega hõivata kannatanu vara, samuti kasutasid mõlemad selleks füüsilist vägivalda, kusjuures vägivald väljendus kannatanu peksmises nii käte kui jalgadega pea ning keha piirkonda mõlema süüdistatava poolt. Kuna kannatanu suhtes läbiviidud kohtuarstliku ekspertiisiga on tuvastatud, et kannatanul esinesid eelnimetatud kallaletungist tulenevalt eluohtlikud kehavigastused, on tegemist kuriteo toimepanemisega ka
Subjektiivsest küljest on kuritegu toime pandud
lg 2 kohaselt kavatsetult, kuna süüdistatavad kuriteo toimepanemisel seadsid eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, s.t. tegid algul ettepaneku sõita kõrvalisse kohta, kus saaks segamatult kuriteo toime panna, seejärel aga koos, ühise tahtlusega nõudsid esmalt kannatanult raha, tungisid vara hõivamise tahtlusest tingituna talle kallale ning hõivasid lõpuks kannatanult tema esemed. Kohtu hinnangul on eeltooduga tuvastatud ka põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Seega, lähtudes eeltoodust, on leidnud täielikku tõendamist kuriteo toimepanek V.G. ja E.V poolt
Karistuse kohaldamisest: Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlemisega teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega süüdistatavate karistust raskendavaid asjaolusid
Karistust kergendava asjaoluna on mõlemal süüdistataval
1-09-18863 57 lg 1 p 3 mõttes asja kohtuliku arutamise lõpus väljendatud süü puhtsüdamlik kahetsus. Samuti on V.G. puhul karistust kergendavaks asjaoluks
lg 1 p 2 kohaselt enne asja kohtulikku arutamist kannatanule tekitatud varalise kahju hüvitamine. Mõlemad süüdistatavad on varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud – V.G. kahel, E.V aga viiel korral, kusjuures E.V poolt pandi käesolev kuritegu toime katseajal. Väärtegude toimepanemise eest on V.G. karistatud 12.-l, E.V aga 8.-l korral. V.G. töötab xxx, E.V kindel töökoht praegu puudub. Lähtudes eeltoodust asus kohus seisukohale, et mõlemad süüdistatavad on süüdi raske isikuvastase esimese astme kuriteo toimepanemises, millega hõivati kannatanule kuuluv vara ning tekitati talle kehavigastusi. Samas esineb mõlema puhul karistust kergendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul tuleb mõlemat süüdistatavat karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra, kusjuures E.V-le tuleb mõista reaalne vangistus, mis kuulub suurendamisele eelmise, s.o. Pärnu Maakohtu 13.11.2009 a. määrusega moodustatud liitkaristuse ärakandmata osa võrra. V.G. kohaldatava karistuse osas asus kohus seisukohale, et kuna tema osa kuriteo toimepanemises oli E.V omast mõnevõrra suurem (tuvastatud on, et tema kasutas kannatanu suhtes rohkem vägivalda), tuleb talle kohaldada karistust veidi suuremas karistusmääras, kui E.V-le . Samas, arvestades tema puhul esinevaid karistust kergendavaid asjaolusid ning seda, et kuna V.G. ei ole varem kandnud reaalset vangistust, siis ei ole talle pikaajalise reaalse vangistuse kui kõige raskema karistusliigi kohaldamine veel hädavajalik ning talle võib kohaldada vangistuse, millest kohe reaalselt ärakandmisele kuuluks lühemaajaline vangistuse osa. Ülejäänud vangistuse osa tuleb jätta tingimuslikult kohaldamata, kuid V.G. tuleb panna maksimaalseks, pikaajaliseks tähtajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtu hinnangul tagab taoline karistus V.G. hoidumise edaspidi kuritegude toimepanemisest ning on ka õiguskorra kaitsmise huvides, kuna kuriteo toimepanemise eest kohaldatakse ka hoiatavat reaalset vanglakaristust. Tsiviilhagi väljamõistmist kannatanu J.M. kohtulikus menetluses ei taotlenud, kuna talle on varalise kahju katteks V.G. poolt 1900 krooni hüvitatud. Menetluskuludest kuuluvad süüdistatavatelt riigi tuludesse välja mõistmisele KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasud määratud kaitsjate osalemise eest kriminaalasja menetluses – V.G. 1320 krooni Avo Pärmanni ja E.V-lt 2160 krooni Viktor Kozlovi osalemise eest. Samuti kuulub mõlemalt süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel väljamõistmisele 173 krooni nende kaitsjatele toimikumaterjalidest koopiate tegemise tasu (t.l. 174,175) ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu summas 2875 krooni kannatanu J.M. suhtes kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses (t.l. 30). KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt kuulub mõlemalt süüdimõistetult riigi tuludesse välja mõistmisele 10875 krooni sundraha seoses nende poolt esimese astme kuriteo toimepanemisega. Teet Olvik Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.